MVSF magistritööd – Masters theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/18838
Sirvi
Sirvi MVSF magistritööd – Masters theses Märksõna "alaseljavalu" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 9 9
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Alaseljavalu esinemine Eesti tippmurdmaasuusatajatel(Tartu: Tartu Ülikool, 2015) Oha, Mario; Kivil, Allar, juhendaja; Tartu Ülikool. Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Alaseljavalu levimus Eesti naisratsutajate seas ning erienvused treeningharjumustes alaseljavaluga ja alaseljavaluta uuritavatel(Tartu Ülikool, 2017) Vallimäe, Eda; Medijainen, Kadri, juhendaja; Riso, Eva-Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool. Füsioteraapia õppekavalistelement.badge.dso-type Kirje , Alaseljavalude esinemine ja seda põhjustavad tegurid Eesti sõudjate seas(Tartu: Tartu Ülikool, 2015) Akel, Jaanus; Arend, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Spordibioloogia ja füsioteraapia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Alaseljavaluga füsioteraapiasse saabunud patsientide kirjeldused esmatasandi tervishoiu läbimisest: vastuvõtu sisu ja kommunikatsiooni aspektid(Tartu: Tartu Ülikool, 2024) Molodost, Denis ; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Kehatüve painutaja- ja sirutajalihaste düsbalansi ning m psoas major'i tahtelise isomeetrilise maksimaaljõu mõju lülisamba nimmelordoosi nurgale, valutugevusele ja funktsionaalsele liikuvusele kroonilise alaseljavaluga naispatsientidel(Tartu: Tartu Ülikool, 2015) Võsu, Merlin; Vahtrik, Doris, juhendaja; Tartu Ülikool. Spordibioloogia ja füsioteraapia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Postural Restoration Instituudi meetodi efektiivsus alaselja piirkonna kaebustega patsientide ravis: süstemaatiline ülevaade(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Peterson, Miriam ; Mets, Monika ; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituutEesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada Postural Restoration Instituudi (PRI) meetodi efektiivsus alaselja piirkonna kaebustega patsientide ravis ning võrrelda selle mõju teiste sekkumistega või sekkumise puudumisega. Metoodika: Teaduskirjanduse otsingul ja süstemaatilise ülevaate koostamisel tugineti Preferred Reporting Items for Systematic Review and Meta-Analysis (PRISMA) 2020. aasta juhendile. Artiklite otsimisel kasutati järgnevaid elektroonilisi andmebaase: EBSCO Medline, PubMed, Scopus, CINAHL ja Google Scholar. Kõikidest andmebaasidest otsiti täistekstiga ja avaliku juurdepääsuga inglisekeelseid artikleid, mis on ilmunud aastatel 2008–2024. Sobivate artiklite metodoloogilise kvaliteedi, nihke riski ja tõenduspõhisuse tasemete hindamisel kasutati Joanna Briggs Instituudi (JBI) hindamismeetodit. Tulemused: Käesolevasse süstemaatilisse ülevaateuuringusse arvati sisse kümme uuringut, millest kõigis kasutati alaselja piirkonna kaebuste käsitlemisel vähemalt ühe sekkumisosana PRI meetodit ning lisaks terapeutilisi harjutusi või nõustamist. Analüüsi tulemusena leiti, et PRI meetod eraldiseisvana ja selle kombineeritud rakendamine terapeutiliste harjutustega on sarnaselt efektiivsed valu ja funktsionaalse puude vähendamises ning Oberi testi tulemuste parandamises ning märkimisväärselt efektiivsemad võrreldes nõustamist või sekkumist mitte saanud kontrollgruppidega. PRI meetod ja terapeutilised harjutused omavad eraldiseisvana mõlemad positiivset mõju valu ja funktsionaalse puude vähendamisele, kuid PRI meetod omab tõenäolisemalt suuremat efekti valu ja Oberi testi tulemustele ning terapeutilised harjutused funktsionaalse puude vähendamisele. Kokkuvõte: PRI meetod on üks võimalikke sekkumisviise alaselja piirkonna kaebustega patsientide ravis. See on efektiivne alaselja piirkonna kaebustega patsientide valu ja funktsionaalse puude vähendamises ning Oberi testi tulemuste parandamises. Võrrelduna teiste aktiivsete sekkumisviisidega on PRI meetod seniste uuringute põhjal pigem sarnaselt efektiivne, kuid on vaja rohkem madala nihke riskiga uuringuid selle kinnitamiseks.listelement.badge.dso-type Kirje , Rasedusega kaasneva nimme- vaagnavalu ja kõhusirglihase diastaasi vaheline seos sünnitanud naistel = Relation between pregnancy-induced lumbopelvic pain and diastasis rectus abdominis in postpartum women(Tartu: Tartu Ülikool, 2018) Talk, Karina; Linkberg, Reet, juhendaja; Vahtrik, Doris, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , Seljalihaste väsimus kestval submaksimaalsel staatilisel pingutusel: ealised ja soolised iseärasused ning alaseljavaludega seotud aspektid : magistritöö liikumis- ja sporditeaduste erialal(Tartu : Tartu Ülikool, 2003) Johanson, Ege; Pääsuke, Mati, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , Tööealiste täiskasvanute motivatsioon jätkata iseseisvalt kodus alaseljavalusid leevendavate füsioterapeutiliste harjutustega(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Seppar, Marit-Jenna; Kalajas-Tilga, Hanna ; Tilga, Henri; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituutEesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärgiks on selgitada välja tööealiste täiskasvanute motivatsioon jätkata alaseljavalu leevendavate füsioterapeutiliste harjutustega kodukeskkonnas ning uurida seoseid motivatsiooni, valu intensiivsuse, kehalise aktiivsuse ja valuvaigistite tarvitamise vahel alaseljavaluga patsientidel. Metoodika: Uuringusse kaasati 40 alaseljavaluga tööealist uuritavat, kellest 9 olid mehed, 30 naised ning üks uuritav, kes ei märkinud oma sugu. Uuritavad olid vanuses 18-65 aastat. Uuritavad täitsid teisel füsioteraapia vastuvõtul motivatsiooni hindava raviga seonduva eneseregulatsiooni küsimustiku, lisaks hinnati uuritavate valu visuaalanaloogskaalal, subjektiivset hinnangut enda kehalisele aktiivsusele ja valuvaigistite tarvitamise sagedust. Tulemused: Uuritavate kehalise aktiivsuse, valu tugevuse ja valuvaigistite tarvitamise sagedus ei näidanud statistiliselt olulist seost motivatsiooni regulatsioonidega. Uuringust selgus, et alaseljavaluga patsientide motivatsioonis iseseisvalt füsioteraapiaharjutustega jätkata ei esinenud statistiliselt olulisi erinevusi sõltuvalt varasemast kehalisest aktiivsusest, valu intensiivsusest ega valuvaigistite tarvitamisest. Tulemustest selgus, et seljavalu põhjust selgitasid peamiselt füsioterapeut (35% juhtudest) ning füsioterapeut koos arstiga (58% juhtudest). Kokkuvõte: Parema raviefekti tagamisel on oluline pöörata piisavalt tähelepanu valu etioloogia selgitamisele. Lisaks on oluline keskenduda patsiendi integreeritud ja sisemisele regulatsioonile, mis aitab omakorda tõsta füsioterapeutiliste harjutuste soorituse tõenäosust koduses keskkonnas.