Filosoofia osakond

Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/35471

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Hans-Georg Gadamer ja kantiaanlikud kunstikäsitlused
(Tartu Ülikool, 2022) Piir, Martin; Tool, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Gadameri filosoofia peamiseks taotluseks on näidata, et kunstis leidub teatud sorti tõde, mis võimaldab avardada meie maailma- ja enesemõistmist ning suudab inimest muuta. Moodsa loodusteaduse arenedes ja Kanti filosoofia vaimus said aga hoopis loodusteadused tõe etaloniks. Kunsti hakati selle taustal vaatlema kui pelgalt esteetilist nähtust, mis pakub inimestele vaid esteetilisi elamusi. Taolist kunstikogemust nimetab Gadamer esteetiliseks teadvuseks. Esteetilise teadvuse juures taandatakse teose tähendus vaid selle esteetilistele omadustele, mis on lahutatud teose ajaloolisest kontekstist. Gadamer vastandub sellisele kunstikäsitlusele, sest Gadameri järgi on kunst ajalooliselt kujunenud mõistuse ja vaimu tulemus.
Kunsti transformatiivse jõu käsitlus Friedrich Schilleri esteetikas
(Tartu Ülikool, 2025) Napa, Annabel; Tool, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev bakalaureusetöö uuris, milline on kunstiteose inimest transformeeriv mõju Schilleri kunstiteoorias. Schilleri esteetika tugineb kahele vastastikku täiendavale ilukäsitlusviisile – transtsendentaalsele ja kausaalsele. Transtsendentaalne analüüs toob subjekti ajalooülest struktuuri analüüsides välja ilu võimalikkuse tingimused ja nende tingimuste täiusliku realiseerumise – ilu ideaali, mis on ühtlasi inimsuse ideaali vajalik tingimus. Kausaalne käsitlus näitab, millised on selle iluideaali realiseerumise võimalused empiirilises maailmas. Töö keskne järeldus on, et kunstiteose transformeeriv mõju indiviidi puhul seisneb esteetilise seisundi esilekutsumises. Sellises seisundis on inimeses kooskõla tema mõistuse ja meeleliste jõudude vahel ning temas on saavutatud vabadus. Teooria rakendust näitlikustatakse Schilleri kaasaegse Thorvaldseni skulptuuri „Veenus õunaga“ kaudu.
Noël Carrolli sisupõhise esteetilise kogemuse definitsiooni kaitse
(Tartu Ülikool, 2019) Bachmann, Siim; Volt, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesoleva töö eesmärk oli kaitsta esteetilise kogemuse sisupõhist definitsiooni. Ma analüüsisin erinevaid esteetilise kogemuse teooriaid ning seejärel ka kritiseerisin neid, et leida milline neist kõige vastuvõetavam on. Esteetilise kogemuse teooriaid oli kokku kolm: tundepõhine, väärtusepõhine ja sisupõhine ning ma kaitsesin neist viimast. Leidsin, et mitte ükski neist teooriatest ei suutnud rahuldavalt Carrolli sisupõhist teooriat ümber lükata ning mu analüüsi kohaselt olid nii tundepõhine kui ka väärtusepõhine teooria esteetilise kogemuse defineerimiseks ebasobivad. Esteetiline kogemus on see, millega me igapäevaselt kokku puutume, seega see peab olema ühiselt mõistetav, selge ning ka tavamõistuslikult vastuvõetav. Sisupõhine teooria on küll tugev, kuid siiski puudustega. Töö lõppjärelduses tõin välja sisupõhise teooria kaks põhiprobleemi. Esimeseks, moraalsuse objektiivse käsituse põhjendamatus. Teiseks, kunstidefinitsiooni puudus. Minu arvates peaks sisupõhise teooria mõisteid rohkem lahti seletama ning vajadusel ka edasi arendama.

Sirvi

Sirvi Filosoofia osakond Märksõna "aesthetics" järgi