Sirvi Märksõna "ADHD" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
ADHD co-morbidities: A review of implication of gene × environment effects with dopamine-related genes
(2022) Kanarik, Margus; Grimm, Oliver; Mota, Nina Roth; Reif, Andreas; Harro, Jaanus
ADHD is a major burden in adulthood, where co-morbid conditions such as depression, substance use disorder and obesity often dominate the clinical picture. ADHD has substantial shared heritability with other mental disorders, contributing to comorbidity. However, environmental risk factors exist but their interaction with genetic makeup, especially in relation to comorbid disorders, remains elusive. This review for the first time summarizes present knowledge on gene x environment (GxE) interactions regarding the dopamine system. Hitherto, mainly candidate (GxE) studies were performed, focusing on the genes DRD4, DAT1 and MAOA. Some evidence suggest that the DRD4 exon 3 variable number tandem repeat (VNTR) and MAOA uVNTR may mediate (GxE) interactions in ADHD generally, and comorbid conditions specifically. For other polymorphisms, evidence is contradictory and less convincing. Particularly lacking are longitudinal studies testing the interaction of well-defined environmental with polygenic risk scores reflecting the dopamine system in its entirety. Only such an approach would be less susceptible to false-positive findings and provide clues on how genes could interact with non-genetic factors to shape psychopathology over the life span.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire geneetilise eelsoodumuse seosed diagnooside kasvu ja sotsiaal-demograafiliste tunnustega
(Tartu Ülikool, 2026) Hansen, Hannabeth; Pärna, Katri, juhendaja; Lehto, Kelli, juhendaja; Kolde, Anastassia, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnooside arv on Eestis alates 2021. aastast märgatavalt kasvanud, eriti täiskasvanute ja naiste seas. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida, kas ATH geneetiline eelsoodumus, väljendatuna standardiseeritud polügeense riskiskoorina (sPRS), erineb diagnoosiaasta, diagnoosiaegse vanuse, soo ja haridustaseme lõikes. Töö põhineb Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu andmestikul, kuhu kuulub 3138 ATH diagnoosiga geenidoonorit. Diagnoositud isikute seas hinnatakse mitmese lineaarse regressioonimudeliga sPRS-i seoseid diagnoosiaasta, diagnoosiaegse vanuse, soo ja haridustasemega. Analüüsi käigus ilmnes, et kuna andmestikus puudub info pärast 2021. aastat alaealisena diagnoosi saanute kohta, siis tuleb nad mudelitest välja jätta. Analüüs näitas, et pärast 2021. aastat kasvas täiskasvanuna diagnoosi saanud isikute seas naiste ja kõrgharidusega inimeste osakaal. Regressioonimudelites ei olnud diagnoosiaasta ega diagnoosiaegne vanus statistiliselt olulises seoses sPRS-iga. Küll aga oli madalam haridustase seotud kõrgema sPRS-iga ning naistel oli keskmiselt kõrgem sPRS kui meestel. Kirjeldavas analüüsis võrreldakse alaealisena diagnoosi saanuid täiskasvanuna diagnoosi saanutega enne 2021. aastat, kui andmestikus alaealisena diagnoosi saanuid esines. Analüüs näitas, et alaealisena diagnoosi saanutel on keskmiselt kõrgem sPRS kui täiskasvanuna diagnoosi saanutel. Tulemused viitasid sellele, et diagnooside arvu kasv ei peegeldu käesolevas andmestikus selge sõltumatu ajatrendina ATH sPRS-is. Pigem võib diagnooside kasv olla seotud sellega, et viimastel aastatel jõuavad diagnoosini varasemast erineva sotsiaal-demograafilise profiiliga inimesed nagu näiteks naised, kellel jäi diagnoos alaealisena saamata, kuna naiste puhul on ATH sümptomeid raskem märgata. Töö arutleb erinevate piirangute üle nagu näiteks, et geenivaramu ei ole kogu Eesti rahvastiku juhuvalim ja sPRS ei ole kliiniline diagnoosivahend, mistõttu tuleb tulemusi tõlgendada ettevaatlikult. Töö toetab vajadust uurida lähemalt ATH diagnooside arvu kasvu tegelikke põhjuseid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Driving risks of young drivers with symptoms of attention deficit hyperactivity disorder: association with the dopamine transporter gene VNTR polymorphism
(2022) Tokko, Tõnis; Eensoo, Diva; Miškinyte, Grete; Harro, Jaanus
Road traffic injuries are a leading cause of death for young adults, and young drivers with higher expression of symptoms of attention deficit-hyperactivity disorder (ADHD) could pose an even greater risk in traffic. Dopaminergic dysfunction has been found to occur in ADHD, with the dopamine transporter (DAT) gene VNTR polymorphism (DAT1 VNTR; rs28363170) being one of the most consistent genetic markers. Thus, we aimed at clarifying how the ADHD symptoms and the DAT1 VNTR relate to risk-taking behaviour in traffic, impulsivity and driving anger in young drivers. We used data of two traffic behaviour study samples (n = 741, mean age = 23.3±7.2 years; n = 995, mean age = 22.9±8.1 years) and the Estonian Children Personality Behaviour and Health Study (ECPBHS; traffic behaviour data n = 1016, mean age = 25.2±2.1 years). ADHD symptoms were assessed by self-report with the Adult ADHD Self-Report Scale (ASRS v1.1) and impulsivity with the Adaptive and Maladaptive Impulsivity Scale. Traffic behavioural measures were either self-reported (Driver Behaviour Questionnaire, Driving Anger Scale) or obtained from databases (registered accidents and violations). Drivers with more self-reported ADHD symptoms also reported more risk-taking in traffic and had more of recorded traffic accidents and violations. DAT1 9R carriers had a higher probability of high traffic risk behaviour only if they also had ADHD symptoms. Conclusion Higher level of ADHD symptoms is a significant risk factor in traffic, and carrying of the DAT1 9R allele appears to aggravate these risks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Driving risks of young drivers with symptoms of attention deficit hyperactivity disorder: association with the dopamine transporter gene VNTR polymorphism
(2022) Tokko, Tõnis; Eensoo, Diva; Miškinyte, Grete; Harro, Jaanus
Background: Road traffic injuries are a leading cause of death for young adults, and young drivers with higher expression of symptoms of attention deficit-hyperactivity disorder (ADHD) could pose an even greater risk in traffic. Dopaminergic dysfunction has been found to occur in ADHD, with the dopamine transporter (DAT) gene VNTR polymorphism (DAT1 VNTR; rs28363170) being one of the most consistent genetic markers. Thus, we aimed at clarifying how the ADHD symptoms and the DAT1 VNTR relate to risk-taking behaviour in traffic, impulsivity and driving anger in young drivers. Method: We used data of two traffic behaviour study samples (n = 741, mean age = 23.3±7.2 years; n = 995, mean age = 22.9±8.1 years) and the Estonian Children Personality Behaviour and Health Study (ECPBHS; traffic behaviour data n = 1016, mean age = 25.2±2.1 years). ADHD symptoms were assessed by self-report with the Adult ADHD Self-Report Scale (ASRS v1.1) and impulsivity with the Adaptive and Maladaptive Impulsivity Scale. Traffic behavioural measures were either self-reported (Driver Behaviour Questionnaire, Driving Anger Scale) or obtained from databases (registered accidents and violations). Results: Drivers with more self-reported ADHD symptoms also reported more risk-taking in traffic and had more of recorded traffic accidents and violations. DAT1 9R carriers had a higher probability of high traffic risk behaviour only if they also had ADHD symptoms. Conclusion: Higher level of ADHD symptoms is a significant risk factor in traffic, and carrying of the DAT1 9R allele appears to aggravate these risks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Igavuse motivatsiooniline profiil
(Tartu Ülikool, 2026) Sokk, Piret; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Igavus on sageli kogetav emotsionaalne seisund, mis tekib tähendusvaestes või mitteoptimaalselt stimuleerivates tegevustes. Tänapäeval on igavuse peletamiseks arvukalt võimalusi, millest kõik ei ole inimese heaolu ja arengu seisukohast kasulikud. Kõrge igavuskalduvusega indiviidid, sealhulgas ATH diagnoosiga täiskasvanud, on igavuse kogemisele ja sellest tingitud sõltuvusriskiga käitumistele eriti haavatavad. Seega on oluline mõista, kuidas igavus mõjutab tegevuste valikut. Sellele küsimusele vastamiseks koguti selles uuringus 277 inimese andmed, kes kirjeldasid 3-5 päeva jooksul päeva kõige igavamat ja vahetult järgnevat tegevust. Logistilise regressioonanalüüsi abil tuvastati, millised tegevusi ajendavad motiivid ning tegevustega kaasnevad tunded eristavad päeva kõige igavamat ja sellele vahetult järgnevat tegevust. Igavad tegevused olid seotud väliste motiividega, frustratsiooni, väsimuse ning autonoomia ja kompetentsuse puudumisega. Igavale tegevusele järgnev tegevus pakkus suuremat naudingut, elevust, rahuldust, huvi ja ning oli enam ajendatud seesmisest motivatsioonist. Täiskasvanuea ATH riskile oli iseloomulik trend eelistada seesmiselt motiveerivaid tegevusi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kontrollitud tähelepanu hoidmise treeningu ülekandeefekt tähelepanu suunamise efektiivsusele
(Tartu Ülikool, 2025) Jadrina, Marija; Tuvi, Iiris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva pilootuuringu eesmärgiks oli uurida endogeense tähelepanu hoidmise treenimise tõhusust ja selle mõju nii endogeense kui eksogeense tähelepanu suunamisele. Töö peamiseks hüpoteesiks oli see, et tähelepanu hoidmise treening suurendab endogeense tähelepanu suunamise efektiivsust samas kui eksogeense tähelepanu suunamise efektiivsus ei muutu. Hüpoteesi testimiseks kasutati segatüüpi katseplaani, kuna kombineeriti nii sõltuvate kui sõltumatute muutujate katseplaani baastaseme mõõtmisega. Esiteks, mõõdeti 13 katseisiku endogeense ja eksogeense tähelepanu ulatust kasutades tähelepanu suunamise katset. Teiseks, 6 inimesest koosnev eksperimentaalgrupp sai kolm tähelepanu hoidmise treeningut ühe nädala jooksul. Lõpuks, mõõdeti tähelepanu ulatuse taaskord ning analüüsiti tähelepanu hoidmise treeningute efektiivsust. Uuringu tulemustest selgus, et endogeense tähelepanu treening ei omanud statistiliselt olulist efekti endogeense tähelepanu ulatuse suurendamisele ega eksogeense tähelepanu ulatuse muutmisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The epistemic status of patient testimony in ADHD diagnostic practice
(Tartu Ülikool, 2026) Kissina, Sofja; Simon Reginald Barker, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This bachelor’s thesis examines ADHD diagnostic practice as a case study in the epistemology of psychiatry. I argue that the problems produced during ADHD diagnostic practice are structural. ADHD depends heavily on testimony, which in the case of ADHD has a distinctive justificatory structure that cannot be evaluated by the same standards as laboratory evidence. This reveals tensions that arise in the diagnostic process: testimony from the patient and third-party informants is not treated equally, even though the patient is the one who has access to their internal experiences; the patient is not treated as a knower but as a source of data, and this comes from the institutional distribution of epistemic authority, which leads to epistemic and ethical problems within the diagnosis. This also reveals that the problems are not specific to ADHD and point to a broader tension in the epistemology of psychiatry.