Sirvi Märksõna "Baltic States" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 20

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Architecture of the 5th and 4th Millennia BC in the northwestern part of the East European plain
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-04) Khrustaleva, Irina; Kriiska, Aivar, juhendaja; Nordqvist, Kerkko, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Ida-Euroopa lauskmaa loodeosa kiviaegsete kütt-kalur-korilaste elamud jäetakse sageli teenimatult välja arhitektuuri määratlusest, kuigi need täidavad kõik selle mõiste kriteeriumid. Käesolev väitekiri on esimene regiooniülene koondvaade, mis sisaldab andmeid enam kui kahesaja Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest väljakaevatud kiviaegse elamu kohta. Uurimuse keskmes on V ja IV aastatuhande eKr süvendpõhjalised elamud. Need on väärtuslikud arhitektuuriajaloo allikad, kuna neist on jäänud suhteliselt selged arheoloogilised jäljed, mida saab hoonepõhjade täitematerjalist leitud esemete alusel enam-vähem usaldusväärselt seostada arheoloogiliste kultuuridega ning dateerida. Elamute tüpoloogia ja kartograafia võimaldasid tuvastada kahe erineva süvendpõhjalise elamutraditsiooni levialad Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas V ja IV aastatuhandel eKr – ovaalsed Põhja-Eestis (seotud Soome ja Karjalaga) ja ümarad Kagu-Leedus ja Valgevenes. IV aastatuhande eKr kammkeraamika kultuurikompleksi raames eksisteerisid koos erinevad elamutüübid – ovaalsed süvendpõhjalise ehitised Põhja-Eestis ja maapealsed ristkülikukujulised hooned Lätis. Ühe geograafilise piirkonna eriaegsed elamud olid sageli sarnased kuju ja suurusega, mis aga ei tähenda tingimata kultuurilist järjepidevust. Minu uuringud osutavad, et vastupidiselt seni sageli esitatud arvamustele, ei saa kiviaegsete elamutüüpide erinevusi seletada ainuüksi asulate sesoonsuse, kultuurilise kuuluvuse või piirkondlike ja looduslike erinevustega nende asukohas. Küllap mõjutasid neid korraga mitmed ja ehk ka seni määratlemata tegurid. Kogutud andmed osutavad, et süvendpõhjalised ehitised ei olnud kiviajal peamine elamutüüp Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas. Selle piirkonna kiviaja arhitektuuri edaspidiseks uurimiseks tuleks otsida võimalusi kuidas selgitada välja elamuid, millest ei jää nii selgeid arheoloogilisi jälgi kui süvendpõhjalistest hoonetest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Banking sector competition and net interest margin in the Baltic countries
(Tartu Ülikool, 2021) Shaboyan, Vahram; Uusküla, Lenno, juhendaja; Reigl, Nicolas, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Between party-systems and identity-politics: the populist and radical right in Estonia and Latvia
(Taylor & Francis Online, 2019) Petsinis, Vassilis; Braghiroli, Stefano
The article explores party-based populist and radical right looking at the cases of Latvia’s National Alliance (NA) and of the Estonian Conservative People’s Party (EKRE). The research question is: How does the intersection between the specificities of party-systems and particularistic identity-politics either facilitate or complicate the political engagements of EKRE and NA? This piece demonstrates that whereas the Latvian party-system provides the opportunity structure for the inclusion of NA as a legitimate partner into the government coalition, Estonia’s mainstream political parties keep on excluding EKRE from the halls of power. This occurrence is highly subject to the different ways that the two-party systems have been dealing with parties suspected of pro-Kremlin leanings (Estonia: Eesti Keskerakond/Centre Party; Latvia: Saskaņa/Harmony). Meanwhile, the socio-psychological campaigns of both EKRE and NA over immigration and the refugee crisis tend to interlink these two policy-areas with the collective memories of ‘colonization’ under the Soviets and the collective anxieties of becoming ‘colonized’ again by others. This socio-psychological strategy has enabled both parties to augment their public appeal.
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Changing Spatial Relations in the Baltic Region and the Role of the Media. An Estonian Perspective.
(Routledge, 2007) Vihalemm, Peeter
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Contemporary urban policies and planning measures in socialist-era large housing estates
(2021-05-25) Pirrus, Johanna; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ühendkuningriigi eeskujul on lääneriigid järk-järgult vabaturumajandusele üle minnes läbinud palju poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, näiteks erastamine, mille tulemusel on süvenenud sotsiaal-majanduslik segregatsioon ja ruumiline ebavõrdsus, eriti elamusektoris. Postsotsialistlikus kontekstis, kus enamiku elamusektorist moodustavad suured korterelamupiirkonnad, kajastab nende alade sotsiaalne mitmekesisus siiani olukorda, mis kujunes nõukogude perioodil sisserände tulemusena. Väitekirjas esitatud näidete põhjal saab jälgida linnapoliitilist ja ruumilise planeerimise arengut pärast peaaegu täielikku erastamist ning luua õppematerjal ühiskondadele, kus erastamine ja vabaturumajandusele siirdumine alles toimub. Uuringu tulemustest selgus, et Baltimaades valitsenud äärmuslik erastamine on loonud olukorra, kus linnaplaneerimist juhib ja kammitseb tänini pigem era- ja majandushuvi kui linnaplaneeringuline strateegia ja arenguvisioon. Üha enam on tunda elanike nõudlust parema elukeskkonna järele. Ent peale elanike on ruumisekkumise nõudlus tekkinud ka ruumiekspertidelt (arhitektid, geograafid, urbanistid, maastikuarhitektid). Huvitav on ehk seegi, et kui siselinnad taassünnivad gentrifikatsiooni kaudu, siis sotsialismiaegsetes korterelamupiirkondades on samuti toimumas renessanss. Erinevus näib olevat üksnes selles, et gentrifikatsioon ja sellega kaasnev kogukonnaaktivism sünnib piirkonna seest, kuid korterelamupiirkondade renessanss algatatakse väljast, ruumiekspertide poolt. Seega on ka avaliku sektori roll siselinnade või korterelamupiirkondade arengut suunates erinev. Siselinna arengus peab avalik sektor toimima jahutajana, piirates kinnisvaraarendajate tuhinat ja leevendades seeläbi ehituse tekitatud survet piirkonnas. Kuid korterelamupiirkondades peab avalik sektor pidevalt soodustama ja isegi õhutama ühest küljest kogukonnaaktivismi ning koostööd eri osaliste vahel, teisalt aga kinnisvaraarendajate huvi seal ehitada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Curator as an expert and mediator in the paradigm of the new museum: a comparative case study of the Baltic and Finnish national museums
(2021-06-11) Reidla, Jana; Kõresaar, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö keskmes on muuseumitöötaja, üldistatud ametinimetusega kuraator, kes ajalooliselt on täitnud kõiki muuseumi põhifunktsioone, milleks on säilitamine, uurimine ja kommunikatsioon. Nii nagu muuseum tervikuna, on ka kuraatori amet viimastel aastakümnetel läbi teinud muutusi – toimunud on nii spetsialiseerumist kui uute ülesannete lisandumist. Tänaseks maailma muuseumimaastikul valdavalt aset leidnud paradigmamuutus sai lääneriikides alguse 20. sajandi lõpukümnenditel uue museoloogia ideest. See kutsus üles vähendama muuseumide konservatiivsust ja elitaarsust ning tõstis esiplaanile avatud suhtlemise ühiskonnaga ja publiku erinevate vajaduste arvestamise. Erinevalt klassikalisest muuseumist ei keskendu uus muuseum oma kogudele, vaid sihtgrupiks olevatele kogukondadele. Väitekiri käsitleb uue muuseumi paradigma omaksvõtu mõju kuraatori ametile Baltimaade ja Soome rahvusmuuseumide näitel. Rakendatud on etnograafilist meetodit, keskseks allikaks on aastatel 2016–2019 toimunud välitöödel tehtud intervjuud muuseumitöötajatega. Täpsemalt on uuritud, kuidas kommunikatsioonivaldkonna tähtsustamine on mõjutanud kuraatorite ülesandeid ja rollitaju ning milliseid järeldusi saab sellest muuseumipoliitika kujundamisel teha. Teema on avatud kuraatori kolme vastutusvaldkonna kaudu: 1) kuraator kui kogude hoidja, 2) kuraator kui teadur ja 3) kuraator kui muuseumi sisuliste teemade vahendaja ühiskonnale. Uues muuseumis on esiplaanil atraktiivsed näitused ja teenused. Sotsiaalselt tundliku ja suhtleva muuseumi ideaalid on tänapäeval suuresti põimunud turumajanduse loogika järgimisega, vajadusega teenida omatulu. Seetõttu on suurendatud kommunikatsiooni (sh turundus- ja müügivaldkonna) osakaalu organisatsiooni struktuuris. Tulemuseks on suundumus, milles väheneb kuraatorite roll näituse- ja uurimisteemade kujundamisel ning suureneb kommunikatsioonispetsialistide otsustusvõim. Vähenenud on ka museaalide kasutamine nii näitustel kui teadustöös, kuigi kogusid tähtsustatakse avalikkusega suhtlemise aspektist. Samas suureneb kuraatorite töökoormus veebiandmebaaside täitmisel ning külastajate nõustamisel. Kuraatori kui sisulise eksperdi identiteet on muutuste tulemusel ebakindlaks muutunud, töömotivatsioon on vähenenud. Doktoritöö pakub poliitikakujundajatele soovitusi, kuidas kuraatorite potentsiaali teadlase ja teadmiste vahendajana paremini rakendada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Garlieb Merkel’s political thought: a Baltic perspective on enlightenment
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-30) Kähär-Peterson, Kadi; Piirimäe, Pärtel, juhendaja; Piirimäe, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Garlieb Merkel (1769–1850) on üks Balti valgustuse vastuolulisemaid autoreid, kelle teosed on alates nende avaldamisest saatnud terav poleemika. Kriitikud leiavad, et Merkel oli võimetu arvestama mõne regiooni või ajaloolise situatsiooni eripärasid, samas kui teised kiidavad teda visionäärina, kes ühendas lahendusi otsides varem eraldi käsitletud teemad. Antud töö eesmärgiks on analüüsida Merkeli poliitilisi visioone ja filosoofilisi ideid nende loomise kontekstis, et tema arvamusavaldusi ja kavatsusi paremini mõista. Doktoritöö näitab, kuidas Merkel proovis näidata teed inimese täiustumise suunas otsides ühisosa universaalsete väärtuste, üldkehtivate seaduspärade ning konkreetsest olukorrast lähtuvate eripärade vahel. Lähema vaatluse all on viisid, kuidas Merkel end oma lugejatele esitles, kuid ka seni varju jäänud ebaõnnestunud katsed kirjutada „inimsuse ja inimkonna ajalugu.“ Eraldi tähelepanu on pööratud Merkeli käsitlusele revolutsioonist ja progressist, aga ka tema Balti pärisorjuse kriitika kahele tuumõistele: alglepingule ehk iga poliitilise ühenduse alusele ning ühishüvele, mis peaks olema toimiva ühiskonna eesmärk. Dissertatsioon rekonstrueerib Merkeli kriitika Balti rahvavalgustusele ning eestlaste ja lätlaste saksastamisele. Töö analüüsib seda, kuidas Merkeli suhestus Euroopas toimuvate debattidega imperialismist, inimõigustest ja ühiskondlikust sidususest ning tema idee seoseid Johann Gottfried Herderi, Jean-Jacques Rousseau, David Hume’i ja teiste Euroopa valgustusfilosoofide ideedega. Töö uurib ka Merkeli arusaama Euroopast, sealhulgas Venemaast, tema põhjuseid vastanduda Napoleonile ning arusaama Euroopast pärast Viini kongressi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Geopolitics, Ethnopolitics and the EU: The Cases of Serbia and Latvia
(Taylor & Francis Online, 2019) Petsinis, Vassilis
This work is a study on the patterns of managing ethnic relations in Serbia and Latvia. It aims at enhancing the cross-regional exchange of knowledge between the Western Balkans and the Baltic States. This study demonstrates that as the bond between geopolitics and ethnopolitics grows more powerful, the liberalization of minority policies would become less feasible within a state. It also hints that the intersection between geopolitics and ethnopolitics should not be perceived as ‘fixed’ but it can be subject to fluctuations and readjustments. Therefore, the interaction between endogenous and exogenous actors can impact the engagement(s) by the EU in the field of minority rights to varying degrees and within different contexts.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haritlased ja Balti kultuurikoostöö 1920.–1930. aastatel
(2016-12-19) Rämmer, Algo; Medijainen, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Noori, tsaari-Venemaa lagunemisel iseseisvunud Eestit, Lätit ja Leedut ühendas, lisaks sarnasele geograafilisele asendile ja väikeriikide staatusele ka püüd võimalikult kiiresti üles ehitada omariiklus. Keerukate Esimese Maailmasõja järgsete olude, eelkõige Lääne-Euroopa riikide omavaheliste lahkhelidest tulenenud tõrjuva hoiaku tõttu, kujunes kolme riigi jaoks oluliste läänesuunaliste haridus- ja kultuurikontaktide arendamine oodatust raskemaks. Kompenseerimaks ootamatut ebaedu pakkusid lätlased Bulduri konverentsil (1920) välja Põhjamaade eeskuju järgiva ulatuslikuma Nõukogude Venemaa piiririikide vahelise kultuuriruumi ellu kutsumise, mis poliitiliste pingete tõttu realiseerus aga vähendatud mahus – Eesti, Läti ja Leedu vahelise kutse- ja erialakoostöö piirkonnana. Teise keskse ühistegevuse nägemusena on käesoleva uurimuse keskmes 1930. aastate teisel poolel, Balti Entente leppe sõlmimise järgselt Eesti, Läti ja Leedu haritlaste poolt mitteriiklikul sõprusühingute ja vaimse koostöö rahvuslike komisjonide tasandil välja töötatud riikidevahelise kultuuriruumi ellu kutsumise kavad. Käesoleva uurimuse eesmärgiks analüüsida erinevaid haritlaste välja töötatud nägemusi Balti kultuuriruumist, pöörates tähelepanu ka nii ühiste seisukohtade kujunemise protsesse ning kavandatud sammude ellu viimisega seotud tegevustele. Täiendavalt leiavad uurimuses käsitlemist ka ühistegevusega seonduvad üldisemad korralduslikud aspektid ja erinevate koostöötasandite omavahelised suhted. Balti kultuuriruumi ellu kutsumise kavade analüüs lubab väita, et 1930. aastate teisel poolel töötasid Eesti, Läti ja Leedu haritlased välja unikaalse piirkondliku kultuuriruumi nägemuse. Erinevalt eeskujuks olnud ja varasemast ühtsustunde kindlustamisele suunatud Põhjamaade visioonist, seati sihiks sarnase piirkonna konstrueerimine ühtse haridusruumi ellu kutsumise ja ametlikult koordineeritud laialdasema naaberriikide kultuuripropaganda arendamise kaudu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Identity Politics and Right-Wing Populism in Estonia: The Case of EKRE
(Taylor & Francis Online, 2019) Petsinis, Vassilis
This case-study focuses on Estonia and introduces the populist and radical right-wing party of EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond/Estonian Conservative People’s Party). It demonstrates that EKRE’s employment of identity politics over the refugee question and immigration is embedded inside the pre-existing frame of Estonian restoration and 'decolonization' nationalism. The party’s campaign over the refugee question and immigration interlinks the collective memories of 'colonization' under the Soviets with the collective anxieties of becoming 'colonized' again by others in the future. This socio-psychological strategy has facilitated EKRE in augmenting its public appeal and consolidating its status as a potent actor in Estonian politics.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Informal mutual oversight mechanisms in coalition governments: Insights from the Baltic states for theory building
(2018-04-16) Pukelis, Lukas; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Valitsuskoalitsioonide toimimine on keeruline. Koalitsioonid moodustatakse erinevatest, konkureerivate või koguni vastanduvate huvide ja eesmärkidega erakondadest. Ometi on pärast Teist maailmasõda koalitsioonivalitsused muutunud Euroopas üha sagedaminiesinevateks. Pealegi on sellised valitsused suutnud kõigile raskustele vaatamata riike tõhusalt juhtida ja seejuures stabiilselt koos püsida. Seda on tehtud teatud koalitsioonivalitsuste juurde loodud mitteametlike asutuste abil, mis võimaldavad koalitsioonipartneritel üksteise tegevusel „silma peal hoida“. Käesolevas väitekirjas on selliseid asutusi nimetatud mitteametlikeks vastastikuse järelevalve mehhanismideks (MVJM, ingl. IMOM) ja analüüsitud, kuidas neist neli – parlamendikomisjonide esimeeste ristmääramine, vähemoluliste ministrite ristmääramine, koalitsioonilepingute koostamine ning koalitsiooninõukogude loomine – toimivad Balti riikides. Balti riigid valiti käesolevas töös uurimisobjektiks, sest sarnaselt Lääne-Euroopa riikidele on neis suur osatähtsus koalitsioonivalitsustel, mis on võrdlemisi stabiilsed ja toimivad edukalt. Samas on nende riikide vastavad ajaloolised arengud olnud märgatavalt erinevad ja tunduvalt kiiremad. Seega pakuvad Balti riigid ainulaadset võimalust uurida selliste MVJMide arengut aja jooksul ja kuulda tähelepanekuid inimestelt, kes on ise mänginud olulisi rolle selliste asutuste loomisel. Käesolev väitekiri jõuab järeldusele, et MVJMide kasutamist Baltimaades suunasid üldjoontes samasugused põhjused nagu Lääne-Euroopas ja sealseid MVJMe kasutatakse sarnasel moel. Samas on Balti riigid seoses oma teistsuguse ajalooga kasutanud teatud MVJMe nagu näiteks parlamendikomisjonide esimeeste ristmääramist suuremas ulatuses kui Lääne-Euroopa riikides, aga mõned Lääne-Euroopas populaarsed MVJMid nagu näiteks vähemoluliste ministrite ristmääramine pole Balti riikides kunagi populaarsust võitnud. Samuti näitab käesolev väitekiri, et MVJMe on parem käsitleda kui ühtset järelevalvesüsteemi, mitte kui eraldiseisvaid instrumente. MVJMide kasutamine sõltub kahest tegurirühmast: tegurid, mis on seotud järelevalve alase vajadusega koalitsioonivalitsuses ja MVJMide kasutamisega seonduvad kulud. Väitekirja üheks peamiseks panuseks on suurema tähelepanu pööramine järelevalvega seonduvatele kuludele, mida seni on uuritud võrdlemisi vähe.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Speaking borders, speaking Europe: entangled borders in governmental discourse across the Baltic and Nordic spaces
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-05) Hagelin, Sandra; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Diez, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Piiridega seotud diskursuse keerukus ilmneb valitsuste kommunikatsioonis, kus erinevad piiride liigid esinevad sageli koos, ilma et nende erinevusi selgitataks. Käesolevas väitekirjas uuritakse, kuidas Põhjamaade ja Balti riikide valitsused diskursiivselt piire ja Euroopa Liitu kujutavad, näidates, kuidas põimunud piirid aitavad kaasa ELroopa (ingl.k. EUrope - normatiivne kujutlus Euroopa ja Euroopa Liidu olemusest) jätkuvale ümber/kujundamisele; paljastades seosed Põhja-Euroopa diskursiivsete piiri representatsioonide ja ELi kavandatavate arengusuundade vahel. See põhineb eeldusel, et piiride sõnastamine näitab, kuidas neid ette kujutatakse, legitimeeritakse ja rakendatakse. Uurimistöös küsitakse: 1) Kuidas piire ja piiriprotsesse diskursiivselt esitatakse ja kujutatakse valitsuste piiridiskursuses EL piiridega seotud kriiside ajal? 2) Milline kuvand ELroopast luuakse nendes diskursiivsetes representatsioonides? Tuginedes identiteetide-piiride-korra (identities-borders-orders, IBO) kolmikule, töötatakse välja töö analüütiline raamistik, mis lahutab piiridiskursuse identiteedi, piiride ja korra konstruktsioonideks. Töös rakendatakse diskursiivseid sõlmpunkte (Discursive Nodal Points), analüüsimaks metanarratiive Soome, Rootsi, Eesti ja Leedu valitsuste kommunikatsioonis kolme kriisi ajal: 2015. aasta rändekriis, 2021. aasta Valgevene piirikriis ja 2022. aasta piirangud Vene kodanikest Schengeni viisa omanikele. Tulemused näitavad, et erinevad piiriliigid on keerulistes seostes, mille tähendus tekib diskursiivselt nende interaktsiooni kaudu. Kriisid toimivad diskursiivsete võimalustena, mille kaudu piire ümber mõtestatakse, võimaldades muutusi tõlgendamises ja institutsionaalsetes tavades. Valitsused kalduvad raamistama nii riigipiire kui ka ELi välispiiri ruumilise demarkatsioonina, peegeldades konventsionaalset arusaama piiridest kui eraldusjoontest ja sümboolselt laetud territoriaalsuse väljendustest. Kuigi see on kõige nähtavam seal, kus piirid füüsiliselt kattuvad, näitavad analüüsi tulemused, et see muster kehtib ka seal, kus riigipiirid ei kattu Schengeni välispiiriga. Põimunud piirikontseptsioonid kujutavad ELi rahu, solidaarsuse, korra või julgeoleku garandina, keskendudes ELi ainulaadsuse kaitsmisele. Seega kujutab Põhjamaade ja eriti Balti riikide piiridiskursus ELroopat üldiselt kindlustatud ja kaitstud ruumina.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The application of principles of European insurance contract law to policyholders of the Baltic States: A measure for the protection of policyholders
(2016-06-29) Luik, Olavi-Jüri; Kõve, Villu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
EL üheks eesmärgiks on toimiv ühtne siseturg. Samas ühine turg baseerub suuresti lepinguõigusel. EL ühtse kindlustusturu puhul eeldati, et turu liberaliseerimine võimaldab kindlustusandjatel enda kindlustusportfelli jagada rahvusvaheliselt laiemalt, mis toob kaasa madalamad kulud ja seega ka madalamad hinnad ning kohalikud kindlustusandjad teevad enda tooted kõigile Euroopa Liidu tarbijatele kättesaadavaks ning suuremal turul saab spetsiaalseid eritooteid efektiivsemalt turustada (Hess, Thomas, Trauth, Thomas, Towards A Single European Insurance Market, International Journal of Business, 3 (1), 1998, 89-102.). Praktika näitab käesoleval hetkel, et piireülese kindlustusteenuse pakkumine on tarbijatele probleemne, kuna EL-s on 28 erinevat lepinguõigust ja see teeb piiriülese tegevuse keeruliseks ja kalliks. Seega omab kindlustuslepinguliste tsiviilõiguslike suhete harmoniseerimine olulist tähtsust, et tagada reaalselt EL ühtse kindlustusturu toimima hakkamine. Ilma harmonsieerimiseta ei saa ühtne EL kindlustusturg hakata reaalselt ja sisuliselt toimima kuna tarbijatel on keeruline erinevaid õigussüsteeme endale selgeks teha ja kindlustusandjatel puudub majanduslik mõttekus väiksemate turgude jaoks enda tooteid piireülelt pakkuda. Väitekirjas analüüsitakse PEICL-it, kui optional instrumenti, mille eesmärk on kindlustuslepinguõiguse ühtlustamine EL-is, küsimuses, et kas kindlustusvõtjat kaitstakse liiga radikaalselt, uurides PEICL erisusi võrreldes Eesti võlaõigusseaduse kindlustuslepingu regulatsiooniga, Läti kindlustuslepingu seadusega, Leedu tsiviilkoodeksiga ja Leedu kindlustusseadusega. Autor piirab PEICL-i analüüsi Eesti, Läti ja Leedu kindlustuslepinguõigusega a) lepingueelsete suhetega teavitamiskohustuse kontekstis, b) lepinguliste suhetega seoses kindlustusmakse tasumisega, c) kindlustusjuhtumi eelsete suhetega kindlustusriski muutumise ja ohutusnõuete täitmise kontekstis, d) kindlustusjuhtumi järgsete õigussuhetega. Töö eesmärgiks on leida vastus järgmisele põhimõttelisele küsimusele: „Milline on mõistlik standard, milles seadus peab kaitsma kindlustusvõtja kui kindlustuslepingu nõrgema poole huve? Kas PEICL-is on kindlustusvõtja huvide kaitse laialdasem kui Eesti, Läti või Leedu kindlustuslepinguõiguses? Kui jah, kas see on põhjendatud?“
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The impact of sanctions on Russian-Baltic trade
(Tartu Ülikool, 2019) Ivanov, Nikolai; Trasberg, Viktor, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The national rapporteur's role in combatting trafficking in human beings with a focus on the Baltic States
(Tartu Ülikool, 2023) Buka, Marta Barbara; Laffranque, Julia, juhendaja; Zīle-Veisberga, Agnese, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Thunderstorm and lightning climatology in the Baltic countries and in northern Europe
(2014-04-28) Enno, Sven-Erik
Äikesetormid kujutavad endast olulist ohtu nii inimeste elule kui varale. Välk ja teised ohtlikud äikesenähtused põhjustavad parasvöötmes igal aastal olulise osa ilmaga seotud majanduslikest kahjudest. Käesolev väitekiri uurib äikese ja välgu ajalis-ruumilist jaotust Baltimaades ning Põhja-Euroopas, samuti äikesekliima pikaajalisi muutusi. Töös esitatakse esmakordselt ülevaade Baltimaade äikesekliimast, samuti välgulöökide ajalis-ruumilisest jaotusest Põhja-Euroopas. Keskmine aastane pilv-maa välkude sagedus varieerub 0,01 löögist km−2 a−1 Norra põhja- ja lääneosas 1,08 löögini km−2 a−1 Rootsi edelaosas ja Baltimaades. Keskmine aastane äikesepäevade arv ulatub 2 päevast Põhja-Norras 29,5-ni Leedu lõunaosas. Kõige enam on äikest suvel ja pärastlõunasel ajal, kui päikesekiirgus on kõige intensiivsem. Lisaks on äikest selgelt enam maismaa kohal, kuna see soojeneb tugevamalt kui meri. Baltimaades on mitmed kohalikud äikesemaksimumid seotud kõrgustikega, mis sunnivad õhuvoole tõusma ja soodustavad konvektsiooni. Kõige sagedamini põhjustab äikest soe õhuvool lõunast või kagust, samuti madalrõhukeskme asumine uurimisala kohal. Kõige harvemini on äikest juhul kui Baltimaade piirkonnas asub kõrgrõhukese või valitseb põhjavool. Perioodil 1950-2004 on äikese sagedus Baltimaades langenud, kusjuures suurim langus on toimunud ajavahemikus 1960-1990. Äikese sageduse vähenemine on seostatav pikaajaliste muutustega Põhja-Euroopa suvises atmosfääri tsirkulatsioonis. Perioodil 1960-1990 suurenes äikese tekkeks ebasoodsa põhjavoolu esinemissagedus ning vähenes äikest soodustava lõuna- ja kaguvoolu sagedus. Viimase 20 aasta jooksul on vaadeldavad vastupidised trendid ning äikese esinemissagedus on taas tõsunud. Tulemused näitavad, et Põhja-Euroopa ja Baltimaade äikesekliima on sarnane naabermaade äikesekliimaga. Esitatud andmete põhjal on võimalik hinnata välgu poolt põhjustatud riske erinevates Põhja-Euroopa piirkondades.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Turusidemed. Kaubandus, kommunikatsioon ja lõimumine Lääne- ja Põhjamere regioonis, c. 1730–1830
(2019-10-03) Vinnal, Hannes; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eelmodernses maailmas seadis füüsiline vahemaa inimeste omavahelisele läbikäimisele, vahetusele ja koostööle takistusi, mille ületamine nõudis märkimisväärseid jõupingutusi, rahalisi kulutusi ja eelkõige aega. Tuntud prantsuse ajaloolane Fernand Braudel on vahemaad nimetanud “vaenlaseks number üks”. Vähene võimekus ületada füüsilist eraldatust ehk nn vahemaa türannia piiras indiviidi ulatuvust ruumis ja takistas seeläbi demograafiliste, majanduslike, poliitiliste ja kultuurialaste suhete tekkimist, püsimist ja tihenemist. Mitmed uurijad on näidanud, kuidas see olukord on drastiliselt muutunud viimase kahe sajandi jooksul. Füüsilise ruumi piirav mõju inimtegevusele on sedavõrd vähenenud, et mõnedes valdkondades on hakatud rääkima vahemaa surmast. Üha kiirenevat ruumi ja aja tihenemist, mis lubab meil saavutada uusi lõimituse astmeid (seda nii heas kui halvas), on peetud üheks moderniseerumisprotsessi tunnusjooneks. Käesolev töö uuris seda fenomeni ajalooliste turusidemete vaatekohalt. Toetudes Eestis väliskaubandusega tegelenud kaubakontorite arhiividele käsitlesin kommunikatsiooni, kaubanduse ja füüsilise ruumi ajaloolist vastasmõju Lääne- ja Põhjamere regioonis perioodil 1730 kuni 1830. Uurimistöö käigus ilmnes informatsioonivahetus kui üks kaubandusliku suhtluse dünaamilisemaid faktoreid varauusaja perioodil. Rahvusvahelise erialase diskussiooni taustal pidasin oluliseks näidata, kuidas ajaloolised informatsioonikulud sõltusid kommunikatsiooni majanduslikust ja poliitilisest dimensioonist. Leidsin, et Lääne- ja Põhjamere kaubateed võib vaadelda kui omalaadset transnatsionaalsete turusidemete inkubaatorit ja olulist arenguetappi modernse impersonaalse turu tekkeloos. Märkimisväärselt kasvanud kaubavahetuse eeldus oli postisüsteemi usaldusväärsuse, kiiruse ja kuluefektiivsuse kasv. Põhja- ja Läänemere kaubatee omapäraks sai asjaolu, et varakult hakkasid kaubavoogusid teenindavad maksete- ja infovood liikuma alternatiivseid kanaleid pidi, mis tunduvalt hoogustas majanduslikke ringlustsükleid. Võtmetegelane kaugkommunikatsiooni võrgustike arendamise juures oli õhtumaa suurkaupmees oma spetsiifilise informatsioonikultuuri ja -praktikatega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Unravelling prehistoric plant exploitation in eastern Baltic: organic residue analysis of plant-based materials by multi-method approach
(2023-08-31) Chen, Shidong; Oras, Ester, juhendaja; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva doktoritöö eesmärk on uurida muinasaegset taimede kasutamist Läänemere idakaldal, keskendudes kahele peamisele taimset päritolu materjalitüübile: vaigulaadsetele materjalidele ja toidutaimedele. Peamised uuendused seisnevad mitmemeetodiliste lähenemisviiside väljatöötamises ja erinevate andmestike tõlgendamises kemomeetriliste ja statistiliste meetoditega. Vaigulaadsete materjalide koostise kindlakstegemiseks viidi läbi ATR-FT-IR analüüs koos PCA-põhise DA klassifitseerimismudeliga; mis võimaldas proove täpsemalt klassifitseerida ka ruumilisel/ajalisel skaalal. Loodud mudel aitab lihtsustada IR-spektrite tõlgendamist ja vähendada vajadust teha analüüse GC-MSiga. Taimejäänuste tuvastamiseks kasutati mitmemeetodilist lähenemist, mis hõlmas endas taimede mikrofossiilide uurimist, EA-IRMSi kombineerituna ORA-ga. EA-IRMS võimaldab eristada taimedepõhist ja/või loomset päritolu proove. Taimede mikrofossiilide analüüs ja ORA täiendavad teineteist, võimaldades määrata taimede liike. Korrespondentsanalüüs võrdleb ja näitab kolme meetodi kokkulangevust ning visualiseerib mitmemeetodilise töö tulemusi. Taimede kasutamises Läänemere idaosa muinasaja materjalis ilmnevad erinevad mustred. Kiviajal kasutati taimi pigem tehnoloogilistel eesmärkidel (neist tehti vaikusid ja liime) kui toiduna. Pronksiajal esines juba enam taimede toiduks tarbimist. Suuremad muutused taimse toidulaua osas leidsid aset rauaajal, mille proovidest paistab mitmekesisem toidutaimedevalik. Põhitoiduks olid C3-teraviljad (näiteks nisu ja oder), kuid C4 taimena tuntud hirsi kasvatamine sel perioodil käesolevas uurimispriikonnas veel ilmselt ei levinud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Väikerahvuste ajalookäsitluste genees ja narratiivid: Eesti võrdluses teiste Põhjala ja Baltikumi mittedominantsete rahvustega 19. sajandist kuni Teise maailmasõjani
(2013-10-15) Kukk, Kristi
Väitekirja eesmärgiks on kaardistada Põhjala ja Baltikumi väikerahvuste (eesti, leedu, läti, soome, norra, island) ajalookäsitluste narratiive (nt rahvuse ajaloo kuldne aeg või taassünd) ja nende geneesi ning positsioneerida kirjeldatud pildil eesti ajalookäsitlused. Vaatluse all on ajalooteemalised kooliõpikud ja empiiriline ajalookirjutus ajavahemikul 19. sajandi algusest kuni Teise maailmasõjani. Rahvusliku ajaloomõtte geneesi osas sarnanesid eesti käsitlused teistele vaadeldavatele rahvustele. Vaadeldava perioodi jooksul muutusid ajalookäsitlused üha enam rahvuslikult narrativiseerituks. Käsitluse üldilme muutus ilmalikumaks ja samas ka militaarsemaks. 19. sajandil väljendus käsitlustes rahvuste kultuurilise ja 20. sajandil poliitilise emantsipeerumise soov. Ajaloo narrativiseerimisel tuli arvesse võtta autorite kaasaja rahvuslikke ootusi ja nõudeid ajalooteadusele ning allikates kirjeldatud ajaloosündmusi. Erinevate narratiivide ajaloos positsioneerimise puhul oli seega tegemist küll ajaloolaste valikuga, ent ajaloofaktid seadsid sellele valikule mitmeid piiranguid. See põhjustas ka mitmete vaadeldavate narratiivide küllaltki suure variatiivsuse rahvuste lõikes. Ajaloost otsiti küll sarnaseid asju, ent neid leiti erinevatest kohtadest. Eesti puhul oli ajaloo rahvusliku narrativiseerimise „ülesanne“ vaadeldavatest rahvustest üks lihtsamaid. „Vanad eestlased“ ei käitunud kuigi kristlikult, ent nad käitusid üsna rahvuslikult ja see tegi eesti ajaloo rahvusliku narrativiseerimise lihtsamaks kui vaadeldavate teiste rahvuste puhul, mis olid sageli hädas just esivanemate mitterahvuslike valikutega. Selles kontekstis tuhmus ka varasema riikliku ajaloo puudumise probleemsus. Ajaloo rahvusliku narrativiseerimise lihtsus võis olla põhjuseks, miks rahvusliku ajalookäsitluse loomiseni jõuti vaatamata hilisele algusele üsna kiiresti ning miks ajalugu omandas eesti rahvuslikus mõttes nii olulise positsiooni.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Valgustuskunst. Balti kunstiharrastusest ja joonistuspraktikatest 18. ja 19. sajandi vahetusel
(2019-08-15) Polli, Kadi; Maiste, Juhan, juhendaja; Plath, Ulrike, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö võtab vaatluse alla Balti valgustusaegse kunstivälja, keskendudes harrastuslikule pildipärandile. Pöörates fookuse 18.sajandi veel tagasihoidlikult professionaalselt-institutsionaalselt kunstielult laiemale harrastajate ringile ja kunstiliselt kõrgetasemelistelt piltidelt harrastuslikele, argistele, rakenduslikele joonistuspraktikatele (reisi- ja teadusjoonistused, kartograafilised ülestähendused, koduloolised ja muinasteaduslikud pildid, päevikuvinjetid jpm) on jälgitud kunstitundmise ja joonistusoskuse hüppelist kasvu Balti aadli- ja haritlaskonna seas 18.sajandi teisel poolel – ja veel enam, pildimeedia märkimisväärset rolli Balti valgustuses. Selline vaatenurga muutmine ja seniste kohalikku kunstivälja kirjeldavate mustrite teatav ümbermängimine on töös abiks balti kunsti erijoonte esiletoomisel, lubades alaväärsuskompleksita käsitleda siinse varase pildipärandi vähest esteetilist kvaliteeti ja madalat loomelendu ning hinnata sellele omast valgustuslik-pragmaatilist suhtumist ja rakenduslikku-harrastuslikku iseloomu kui baltisaksa kunstikultuuri ühte põhijoont. Koos siinsete harrastajate pildikogemuse ja -eeskujude kaardistamisega võetakse fookusesse Balti valgustuskunsti kõige tähtsam ja iseloomulikum, kohalikku visuaalset identiteeti loov pildižanr – muististe ja vaatamisväärsuste pildilised topograafiad ning maastikujoonistused. Erinevates artiklites lisandub naisuurimuse aspekt, kunstikogude ja –turu teema ning mentaliteediajaloost lähtuv pilk joonistamise erinevatele funktsioonidele ja kunsti/kunstniku positsioonile Balti ühiskonnas. Omaette tähelepanu saavad kunstiharrastuse ja kunstnikuprofessiooni eristamine ja teadvustamine balti mentaliteedis ning mitmed just valgustusajas siinmail väljakujunenud kultuurilised enesedeterminatsioonid, mis jäävad harrastuslikku, valgustuslik-pragmaatilist suhtumist kunstiloomesse toitma ka 19. sajandi edenedes.