Sirvi Märksõna "Bosnia ja Hertsegoviina" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
De facto state-patron state relations in two-level game theory: a case study on de facto states in Croatia and Bosnia during the Yugoslav wars
(Tartu Ülikool, 2019) Bastek, Ryan Werner; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
De facto states are political entities that control territory and maintain all the requirements expected of a state except one, they lack international recognition. What they do have, in many cases, is the patronage of a recognized state that will help them to survive in a hostile world. So close is the relationship between patron and de facto states, that many dismiss de facto states as simply being puppets under the total control of the patron state. In this thesis I show how a genuine de facto state can be identified and differentiated from a puppet state; a true de facto state will be able to come to its own decisions rather than simply following dictates from their patron. To do this I examined the cases of the two Serbian-backed de facto states that emerged from the collapse of Yugoslavia in the 1990s and, through the use of two-level game theory, determine whether they accepted or rejected specific peace plans favored by their patron state based on internal political decisions or were simply carrying out the orders of the patron state.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hübriidsõda liitriikide lagunemise järgses keskkonnas - Ida-Ukraina ja Bosnia sõja võrdlus
(Tartu Ülikool, 2017) Schultz, Kaspar; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Internal and external dimensions of pro-independence movements in Republika Srpska and Iraqi Kurdistan
(Tartu Ülikool, 2018) Grigorian, Arpi; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The aim of this study was to analyze the internal and external channels that Republika Srpska in Bosnia and Herzegovina, and Iraqi Kurdistan put to use to promote their internal sovereignty and external political actorness. The theoretical implications of the research are that comprehensive peace agreements contain elements that can be deemed to encourage secessionism in the power-sharing structures they create, which challenges the solution of ethno-nationalist civil wars through establishing federalist states. Receiving constitutionally guaranteed powers, the minority elites continue promoting their cause using state structures and competencies granted to them by the state, contesting the central government in the internal political domain. Though I find that the actions of these entities slow down bureaucratic processes in the state and challenge central authorities, I did not find support that the secessionist politics led by sub-state entities have the aim of secession as a short-term goal. Rather, sub-state entities use structures given to them to re-negotiate their positions with the central government, and engage in foreign relations to strengthen their political and economic ties with external actors, which serve to legitimize the perpetual actions of challenging central authorities and gaining support from sub-state constituents.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Leppedemokraatia rakendamine ning toimimine Bosnia ja Hertsegoviina näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Linnas, Silva; Vits, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolevas bakalaureusetöös analüüsib autor leppedemokraatia kui riigiloome meetodi sobivust Bosnia ja Hertsegoviina riigis. Analüüsi aluseks on võetud Arend Lijphardi leppedemokraatia teooria. Töö kontseptuaalses raamistikus annab autor ülevaate konfliktide lahendamise ning riigiloome meetoditest kodusõja läbinud ja multietnilistes riikides ning kirjeldab leppedemokraatia teooriat ja kriitikat. Selgitamaks välja leppedemokraatia sobivust Bosnia ja Hertsegoviinas, analüüsib autor riigi olukorda peale rahulepingu sõlmimist 1995. aastal. Analüüsil lähtub autor neljast leppedemokraatia peamisest põhimõttest – suured koalitsioonivalitsused, segmentaalautonoomia, proportsionaalsus ja vähemuse vetoõigus. Uuritakse, milline näeb välja Bosnia ja Hertsegoviina valitsus ning kas seda saab nimetada koalitsioonivalitsuseks. Samuti vaadatakse kui palju ja milliseid vetoõigusi kasutatakse, kui laialdaselt rakendatakse proportsionaalsuse põhimõtteid ning millised on suhted autonoomsete üksuste ning riigi tasandi vahel. Analüüsi käigus selgus, et Lijphardi leppedemokraatia rakendamine Bosnia ja Hertsegoviinas pole olnud kuigi edukas, ent sellele vaatamata leiab autor, et viies riigis läbi põhiseadusreformi on võimalik leppedemokraatia muuta funktsioneerivaks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Moderniseerumisteooria paikapidavus efektiivse demokraatia arenemisel endises Jugoslaavias
(Tartu Ülikool, 2014) Mäe, Indrek; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Järgnev magistritöö keskendub Ingleharti ja Welzeli poolt välja töötatud moderniseerumisteooriale ning sellest tulenevatele riikide demokraatia tasemele avaldavatele pikaajalistele mõjudele. Demokraatiataseme mõõtmisel kasutatakse efektiivse demokraatia indeksit, mis sisaldab endas ühelt poolt demokraatlike seaduste, vabaduste ja õiguste eksisteerimist seadusandlikul tasandil ning teisalt nende olemasolu reaalses igapäevaelus. Moderniseerumisteooria poolt esitatavate seoste paikapidavust kontrollitakse viie endise Jugoslaavia riigi – Sloveenia, Horvaatia, Serbia, Makedoonia ning Bosnia ja Hertsogviina näitel, vaadates seejuures, millised on peamised nimetatud riikide vahelised erinevused, seda muuhulgas ka ajalises dimensioonis. Olulisel kohal on riikide vaheliste lahknevuste põhjendamine moderniseerumisteooria elementide abil, hinnates seejuures, kas eriti Sloveenia ja tegelikult ka Horvaatia mõnevõrra kõrgem arengutase erinevates valdkondades pigem kinnitab või õõnestab teoreetikute poolt kirja pandut. Empiirilise analüüsi tulemusena saab välja tuua kolm peamist fakti, mis kinnitavad moderniseerumisteooria poolt kirjeldatavate erinevate muutujate vaheliste seoste kehtivust. Sloveenia on peaaegu kõigi muutujate arengult võrreldes teiste vaadeldavate riikidega märkimisväärselt ees. See aga tähendab, et sotsiaalmajanduslik areng on esile kutsunud postmodernistlikud väärtushinnangud riigi ühiskonnas, mis omakorda on kaasa toonud efektiivse demokraatia arengu. Samad seosed kehtivad ka Makedoonia, Serbia ning Bosnia ja Hertsogviina suhtes, tõsi küll vastupidises suunas – madal sotsiaalmajanduslik arengutase pole suutnud luua soodsat pinnast postmodernistlike väärtuste levikuks ning seetõttu pole nendes riikides ka survet efektiivse demokraatia arenguks. Horvaatia puhul saab aga järeldada, et kõrge sotsiaalmajanduslik areng on kaasa toonud efektiivse demokraatia tõusu, seda hoolimata sellest, et postmodernistlike väärtushinnangute osakaal on 16a jooksul püsinud suhteliselt samal tasemel. See näitab, et majandus mõjutab demokraatia taset ning kindlasti ei saa öelda, et antud riigi näitel puudub seos majandusarengu ja väärtushinnangute vahel. Väärtushinnangute muutumatus võib olla põhjustaud lühiajalistest, antud töö uurimisfookusest väljajäävatest teguritest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Multiple veto-players in Bosnia and Herzegovina: the effect on relations with the European Union
(Tartu Ülikool, 2023) Golubev, Sergey; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The problem of poor compliance of the Western Balkan nations with the accession requirements has particularly come to the fore in the recent years now that the EU is prioritizing the countries as the candidates next in line. The political science scholarship has identified various obstacles blocking the way of smooth and effective politico-economic integration of the Western Balkan nations, with some emphasizing state capture and high corruption levels (Vachudova, 2018) and others accentuating economic and social factors (Darbrowski, Myachenkova, 2018). However, existing research investigating the problems associated with the European accession has tended to overlook the internal institutional challenges impeding reforms and impairing chances of integration. This thesis, in turn, delves into the veto-players-laden Bosnian political system, thereby providing a key to a more thorough understanding of the mechanisms that serve as a stumbling block to accession progress of the country. The thesis uses veto-player theory by George Tsebelis as the main theoretical concept to unravel the constellation of veto players in the government of Bosnia and Herzegovina and attains its objective by relying on process-tracing as the main research method to analyze the reform progress. The results of the analysis reveal the direct detrimental effect of the convoluted political structure of Bosnia and Herzegovina on reform progress and relations with the EU. The number of veto-players and the (non-alignment) of their strategic interests prove sufficiently substantial to prevent change and retain status quo, thereby hampering the EU accession progress. In sum, the study contributes to the literature on EU accession and Europeanization by highlighting how the candidate-country institutional set-ups can impede reform progress and EU accession.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The political environment in Bosnia and Herzegovina regarding power-sharing governance
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Pejic, Aleksandar; Eidlin, Fred, juhendaja; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
This study assesses trends of the political environment of Bosnia and Herzegovina (BiH) between the period of 2004 and 2012 pertaining to contentions of two differing models of conflict regulation, the consociational and integrative, which apply to BiH. As each model has contentions pertaining to voting patterns, political elite behaviour, and on the workings of institutions, this study conducts an analysis through the assessment of election results, compliance with power-sharing arrangements and the nature of coalition building, and the workings of a consociational institution to reach its findings. The current system is deemed as being largely ineffective. In addition, since there is pressure to introduce more integrative measures to the power-sharing structure in BiH, the aim is to assess how the trends in the political environment have fared from the period a similar study was conducted in order to reach recommendations on whether or not to further support the utilization of consociational elements. The analysis in this study portrays that the trends hold more true for the contentions pertaining to the consociational model. Although the findings are not conclusive at first, new developments further favour the consociational model. Also, integrative measures were found to be the source of the problem when analyzing compliance with power-sharing arrangements. Therefore, the suggestion conveyed is that instead of diverting away from the use of consociational elements there should be an encouragement to improve them.