Sirvi Märksõna "European Union" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 41

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2000 Regular Report from the Commission on Estonia’s Progress Towards Accession
(2000) European Commission
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2001 REGULAR REPORT ON ESTONIA'S PROGRESS TOWARDS ACCESSION. SEC(2001) 1747
(2001) European Commission
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2002 REGULAR REPORT ON ESTONIA'S PROGRESS TOWARDS ACCESSION {COM(2002) 700 final}
(2002) European Commission
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Acting is everything: the European Union and the process of becoming a peacebuilder
(2016-06-16) Poopuu, Birgit; Mälksoo, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Asjaolu, et Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames korraldatud rahumissioone on valdavalt uuritud ühe rakursi alt, lähtudes aritmeetilise tehte loogikast, on tinginud võrdlemisi kitsa fookuse, eeskätt tõhusust ja võimeid silmas pidades, vaadelduna ÜJKP seisukohalt. Seetõttu on ka rahumissioonide sisu ja eesmärgid omandanud käibetõe staatuse ning debatt nende üle on jäänud minimaalseks. Selles doktoriväitekirjas seatakse uurimise keskmesse rahumissioonide sisu ja eesmärkide problemaatika. Ma ei väida, et ELi rahuoperatsioone saab panna võrduma kindla valemiga, vaid pigem uurin ELi kui rahuehitaja identiteeti, st kuidas EL aktiivselt räägib ja teeb ehk aktiivselt loob tähendusi oma rahuoperatsioonidest. Käsitledes ELi rahuoperatsioone kui diskursiivseid tähendusekandjaid, vaadeldakse rääkimise ja tegemise dünaamikat, mis võimaldab ELi ÜJKPd vaadelda kui protsessi, mis on liikumises. Selline lähenemine lubab mul jälgida, kuidas EL mõtestab oma rolli rahuehitajana ja mis on need „lahendused”, mida ta konfliktidele vastuseks pakub. Toetudes kriitilistele teooriatele (versus traditsioonilisemad käsitlused), avaneb mulle mitmeid tehnikaid, et võtta luubi alla rahuoperatsioonide produktid (nt julgeolek, õigusriik). Ma vaatlen identiteeti dialoogi mõiste kaudu, mis tähendab, et ELi ÜJKP identiteet kujuneb dialoogis mitmete teiste toimijatega/arusaamadega. See omakorda joonib alla identiteedi sügavalt relatsioonilise ja kontekstuaalse mõõtme. Poststrukturalistlik lähenemine lubab uurida võimusuhteid, mis avalduvad ELi koostööpartneri(te) valikul ÜJKP elluviimisel ja seetõttu ka ELi rahuehitaja identiteedi dialoogilises kujunemises. Lisaks juba tutvustatud mõistetele toetub minu väitekiri õiglase rahu mõistele, mis annab kindla tähenduste raami ELi arusaamast rahu mõtestamisel. ÜJKP identiteedi analüüs keskendub kolmele ELi seisukohalt märgilisele rahuoperatsioonile, millest kaks kätkevad endas teatavat lähenemist julgeolekule (Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Bosnia ja Hertsegoviinas) ning üks lähtub konkreetsest õigusriigi käsitusest (Kosovos). Oma analüüsis võtan kasutusele mitmesuguseid poststruktrualistliku diskursuse analüüsi võtteid, mis võimaldavad ELi rahu ehitamisel uurida pakutavate lahenduste (nt julgeolek ja õigusriik) tähendusi. Analüüs näitab, et peamine väärtus, millele ELi ÜJKP diskursus keskendub, on tegutsemise olulisus. Nimelt peab EL tegutsemist kui sellist rahumissiooni edu pandiks, pööramata tähelepanu missiooni sisule või selle tulemitele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Baltic Perspectives on the Ukraine Crisis: Europeanization in the Shadow of Insecurity
(Foundation for Good Politics, 2018) Vilson, Maili
This article reviews the policy positions of Estonia, Latvia, and Lithuania with respect to the Ukraine crisis – the biggest foreign policy challenge for the Baltic states since they regained independence. Ukraine dominated the Baltic foreign policy agenda from the outbreak of the crisis, because it touched upon a dimension of existential threat for the Baltic countries. While giving an overview of the main policy domains where the effect of the Ukraine crisis could be observed, this article demonstrates that the three Baltic countries adopted a comprehensive approach to security and foreign policymaking, underlining cooperation both at a national and European level. In light of this, the Ukraine crisis can be seen as a maturity test for postindependence Baltic foreign policy.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Comprehensive monitoring report on Estonia's preparations for membership
(2003) European Commission
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depictions of Europe and the European Union in Chinese media: similarities and differences in the self-media and state-owned media
(Tartu Ülikool, 2022) Liu, Binghua; Hõbepappel, Urmas, juhendaja; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estonia: Religious Association Restrictions of Same-Sex Couple Religious Rights
(Krakow: NOMOS, 2017) Kilp, Alar
EU law on same-sex unions (SSU) expects Member States to legally recognize the family life of same-sex couples in the form of marriage, partnership, or cohabitation. The normative expectation, which in about 2010 became a principled position of the EU institutions and the European Court of Human Rights, has not been endorsed by one Western European Member State (Italy) as well as the majority of the post-Communist Member States (Bulgaria, Latvia, Lithuania, Poland, Romania and Slovakia). There are a number of causes behind the failure to enact SSU laws: the legacies of the communist regimes, the prevalence of a certain interpretation of Christian doctrine, the medium level of economic affluence, and an unfavorable balance of power between the change and blocking coalitions of social, religious, and political actors. Unlike Western European countries, where the family life of same-sex unions was legally recognized primarily due to pressures from below (due to changes in public opinion and shifts in cultural values), governments and legislatures in most Central and Eastern European Member States are encouraged more from above (by the European Union and the Council of Europe). Therefore, the prospects for legal recognition of same-sex unions are slim in countries where the European normative agenda meets no significant support from domestic social values or religious and political actors. This conflict of national and EU forces is most likely to persist in Member States which are post-Soviet, culturally Orthodox, not shifted from materialist to post-materialist values, and governed by right-wing governmental coalitions.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
EU media policy and survival of public service broadcasting in Estonia 1994–2010
(2011-07-04) Jõesaar, Andres
Käesolev doktoritöö käsitleb Euroopa Liidu (EL) meediapoliitikat ning Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu (AÕR) arengut ja toimetulekut aastatel 1994–2010. Euroopa Liidu tasandil on vaatluse all meediapoliitiline regulatsioon, riikide majanduslik olukord ning avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine ja vaadatavus. Rahvuslikul tasandil analüüsib töö põgusalt Baltimaade avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamist ning vaadatavust. Detailsem analüüs on pühendatud Eesti meediapoliitika arengule. Vaatluse all on Eesti erakanalite ja avalik-õigusliku ringhäälingu toimetuleku majanduslikud aspektid, erakanalite majandushuvide mõju seadusandluse kujunemisele ning rakendatud Ringhäälinguseaduse muudatuste mõju telekanalite kasumlikkuse muutusele. Euroopa tasandi uurimisküsimused on: Kas eksisteerib suhe riikide SKT elaniku kohta ja AÕR vaadatavuse vahel? Kas AÕR rahastamise tasemete alusel kujunevad välja kindlad maade grupid? Kas erineva poliitilise kultuuri ja AÕR ajaloolise traditsiooni taustast sõltumata omavad AÕRid Ida- ja Lääne-Euroopas sarnast vaadatavust? Kas EL ühisturu poliitika mõjul loodetavalt saavutatav riikide elatus-tasemete võrdsustumine toob kaasa ka AÕR positsioonide võrdsustumise? Töös tõstatatud Eesti tasandi uurimusküsimused on: Millist mõju omab EL meediapoliitka Eesti ringhäälingut puudutavate seaduste kujunemisele? Kuidas Ringhäälinguseaduse muudatused on mõjutanud üleriiklike era¬telekanalite majandustulemusi? Hinnates AÕR tänast finantseerimise taset ning vaadatavuse trende, siis milliseks kujuneb AÕR tulevik digitaalajastul?
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu pagulaspoliitika egalitaaride ja kommunitaaride migratsioonifilosoofilise debati valguses
(Tartu Ülikool, 2021) Pulst, Siim; Parhomenko, Eduard, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Migratsioonifilosoofia keskseks küsimuseks on see, millisel määral on riikidel õigus enda sisserändepoliitika üle otsustada. Ma käsitlesin seda küsimust liberalismi raamistikus egalitaaride ja kommunitaaride eristusega, mis lähtuvad vastavalt indiviidide ja kogukondade primaarsetest õigustest. Ma tegin filosoofilisest debatist ülevaate läbi kolme keskse vaidluspunkti: liberaalsete väärtuste ulatus, liikumine kui inimõigus ja demokraatlik suveräänsus. Seejärel andsin ma lühiülevaate ka Euroopa Liidu pagulaspoliitikast aastail 2014-2020 nende kolme nimetatud vaidluspunkti põhjal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
European Union digital integration: exploring the development and governance of cross-border digital public services
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-27) Dedović, Stefan; Solvak, Mihkel, juhendaja; Crompvoets, Joep, juhendaja; Homburg, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö uurib Euroopa digitaalset integratsiooni, analüüsides piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arengut ja juhtimist. Digitaalne arengutase avalike teenuste osutamisel varieerub riiklikul ja piiriülesel tasandil märkimisväärselt. Näiteks ei ole hoolimata Eesti kõrgelt arenenud digitaalsest tervishoiusüsteemist Eestist pärit reisijal võimalik Ungari apteegist kätte saada oma retseptiravimit, mis osutab ELi piiriüleste digitaalsete avalike teenuste kitsaskohtadele. Euroopa Liit põhineb kaupade, kapitali, inimeste ja teenuste vaba liikumise tagamisel. Kuigi füüsilised tõkked on suuresti kõrvaldatud, on teenuste vaba liikumine endiselt väljakutseks, eriti digivaldkonnas; seda vaatamata asjaolule, et erisused riigisiseselt pakutavate digitaalsete teenuste ja piiriülestele kasutajatele pakutavate teenuste vahel on olnud viimastel aastakümnetel ELi poliitika fookuses. Ehkki piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamine ja juhtimine on Euroopa integratsiooni konkreetsete tulemuste ja praktilise reaalsuse lahutamatu osa, on see teema jäänud ELi kontekstis väheuurituks. Tuginedes kolmele põhiartiklile ja täiendavatele uurimustele, kasutab doktoritöö interdistsiplinaarset lähenemist, pakkumaks väärtuslikke teadmisi piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamisest ja juhtimisest. Piiriüleseid digitaalseid avalikke teenuseid kujundab nende poliitiliste, tehnoloogiliste ja organisatsioonidevaheliste tegurite keerukas koosmõju makro-, meso- ja mikrotasandil. Vajadus koostöö ja andmete jagamise järele teenuseid osutavate organisatsioonide vahel tekitab mitmeid olulisi väljakutseid ning on olemuselt keeruline. Piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamist ja kestlikku pakkumist mõjutavad organisatsioonide digitaalne arengutase, valmidus muutusteks ja koostöötahe. Doktoritöö soovitab seada prioriteediks teenust rakendavatele organisatsioonidele suunatud stiimulite ja kasu tuvastamise, suurendada tuge alt üles toimuvale piirkondlikule koostööle ning käsitleda piiriülest digitaalset teenuseosutamist pigem organisatsioonilise võimekusena kui täiesti uue ja eraldiseisva digitaalse teenusena. Samuti rõhutab doktoritöö vajadust parandada andmete esitamise ja kasutamise võimekust ning suutlikkust muuta jagatud andmed käegakatsutavaks kasutajaväärtuseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Externally induced institutional change in the EU’s Eastern neighbourhood: migration and environment reforms in Ukraine and Moldova in 2010–2015
(2017-01-16) Nizhnikau, Ryhor; Morozov, Viacheslav, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Alates Euroopa naabruspoliitika (ENP) ametlikust algatusest 2004. aastal on Euroopa Liidu (EL) eesmärgiks olnud toetada stabiilsuse ja jõukuse saavutamist oma naaberriikides. Idanaabrite hulgas on EL seda teinud euroopalikel väärtustel põhinevate reeglite ülekandmise kaudu, kuid sõltuvalt konkreetsest naaberriigist on EL-i poliitika edukus olnud erinev, seda isegi nendes valdkondades, kus tingimused reeglite ülekandmiseks on olnud soodsad. Doktoritöö käsitleb EL-i rolli reformide edendamisel Ukrainas ja Moldovas alates 2009. aastast, mil kutsuti ellu idapartnerluse poliitika. Töö peamiseks eesmärgiks on selgitada, miks mõlemas riigis läbi viidud migratsiooni- ja keskkonnakaitsevaldkondade reformid oma edukuselt erinesid. Uurimuse keskne tees on, et EL saab soodustada põhjalikke ja jätkusuutlikke reforme riikides nagu Ukraina ja Moldova, kaasates erinevaid kohalikke toimijaid, kes osaleksid uute institutsioonide loomises ning nende võimekuse ülesehitamises. Doktoritöö väidab, et selle saavutamiseks tuleb reformidele läheneda protsessi-, mitte tulemusekeskselt. Antud uurimus lähtub teesist, et selleks, et mõista ja lahendada ebaedukate ning vastukäivate reformide probleemi, tuleb esmalt välja selgitada, miks rahvusvaheliste toimijate (nagu EL, USA või Rahvusvaheline Valuutafond) sekkumine ei too tihtipeale kaasa soovitud institutsionaalset muutust. Seega püüab doktoritöö mõista, miks hoolimata arvukatest pingutustest on väljastpoolt soodustatud institutsionaalse muutuse keskseteks tunnusteks arenevates riikides (nagu Moldova või Ukraina) jätkuvalt kohalike toimijate poliitiliste ja majanduslike õiguste puudumine, vastutusvõimetu valitsus ning nõrgad ja manipuleeritavad institutsioonid. Välisriiklikud ja rahvusvahelised toimijad pakuvad kõikvõimalikke stiimuleid, esitavad sageli konkreetseid reformikriteeriumite loetelusid, millele kohalikud eliidid oma toetust avaldavad (ja töötavad omakorda välja loetelusid ja tegevuskavasid), kuid sellegipoolest on poliitiliste ja majanduslike reformide tulemuseks pelgalt illusioonid õiglastest ja vabadest valimistest, efektiivsetest riiklikest institutsioonidest, kaitstud omandiõigustest, olemasolevast ja toimivast turumajandusest ning iseseisvast kohtuvõimust. Käesolev Moldova- ja Ukraina-suunaliste EL-i poliitikate uurimus on heaks näiteks välistoimijate sekkumisega kaasnevatest probleemidest ja võimalustest. Ukrainat ja Moldovat peetakse kõige aktiivsemateks reformijateks endise Nõukogude Liidu aladel, samuti on nad suurimad EL-i välisabi saajad. Mõlema riigi jaoks on reformid olnud nii siseriiklikuks kui rahvusvaheliseks prioriteediks. EL mängib mõlemas riigis olulist rolli nii muutuse algatamises kui reformide kavandamises ja rakendamises. Idapartnerluse riikides on EL toetanud muutusi erinevate stiimulite ja eliidi sotsialiseerimise kaudu, olulisemateks näideteks siinkohal on põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping (DCFTA) ja viisavabaduse tegevuskava (VLAP) (Dimitrova & Dragneva 2009). EL pakub seega tõsiseltvõetavaid stiimuleid, selgeid eesmärke, monitooringut ja abi suutlikkuse tõstmiseks. Nii Maidani revolutsioon 2014. aastal Ukrainas kui ka laiaulatuslike valitsusvastaste ja euroopameelsete meeleavalduste järel moodustunud Euroopa integratsiooni toetav siseriiklik koalitsioon 2009. aastal Moldovas näitasid, kui suur oli toetus EL-i suunale neis riikides. Selle tulemusena tekkinud ühiskondlik teadlikkus ning huvi institutsionaalse muutuse vastu andis võimaluse vastutuse jagamiseks ja avalikuks osalemiseks reeglite loomisel ja järgimisel. Hoolimata soodustavatest tingimustest andsid EL-i poliitikad aga väga erinevaid tulemusi valdkondade lõikes. Seda varieeruvust põhjendatakse EL-i kasutatud reeglite loomise ja vastutuse jagamise strateegiate erinemisega valdkondlikul tasandil. Protsessile suunatud lähenemine aitab tegelda peamiste siseriiklike probleemidega nagu suure osa kohalike toimijate poliitiliste ja majanduslike õiguste puudumine ja eliidi ekspluateeriv käitumine, avatud konkurentsi puudumine, vähene arutelude pidamine ja otsustusprotsessidesse kaasamine, puudulikud tingimused huvirühmade õiguste saavutamiseks ja kaitseks. EL-i ja mitteriiklike toimijate omavaheline koostöö aitab luua kontrollimehhanisme võimulolijate ekspluateeriva käitumise piiramiseks ja läbipaistvuse ning vastutustundlikkuse suurendamiseks. Kui EL teeb valdavalt koostööd kohaliku eliidiga iseenda poolt määratud eesmärkide saavutamiseks (mis antud töö mõistes on tulemusele suunatud lähenemine), siis sellisel juhul on ka uute institutsioonidega võimalik edukalt manipuleerida status quo säilitamiseks. Tulemusele ja protsessile suunatud lähenemiste mõju uuritakse töös migratsiooni- ja keskkonnakaitsevaldkondade näitel. Töö analüütilised järeldused näitavad protsessile suunatud lähenemise positiivset mõju keskkonnakaitsesektoris, kus EL-i tegevuse tulemusena laienesid paljude kohalike toimijate õigused ja nende kaitse, saavutati valdkondlike organisatsioonide suurem läbipaistvus, avatus ja vastutustundlikkus. Olukord oli vastupidine migratsioonisektoris, kus EL kasutas tulemusele suunatud lähenemist, keskendudes formaalsete normide vastuvõtmisele ja riigiasutuste suutlikkuse suurendamisele, mis tekitas tugevat vastuseisu reformidele. Doktoritöö näitab institutsionaalset mitmekesisust, normide varieeruvust ühiskondades ning erinevaid institutsionaalseid lahendusi. EL püüab võita Moldova ja Ukraina valitsuste ja inimeste “südameid ja meeli”, kuid jätab tähelepanuta “südame ja meele harjumuspärade” erisused postsotsialistlikus ruumis. Et julgustada tegelikke reforme, peaksid väljastpoolt tulevad institutsionaalset muutust propageerivad poliitikad hoolikalt jälgima seda, milline on nende mõju kohalikele toimijatele ja nende ootustele, ning aitama kaasa õiguste ümberjagamisele ühiskonnas, suurendama läbipaistvust, looma vastutust ning usaldust. Need omadused on seni siseriiklikes institutsioonides halva institutsionaalse kogemuse ning nö röövkapitalistliku kontrolli tõttu puudunud. Doktoritöö tulemused on olulised nii poliitikaplaneerimise kui jätkuuurimuste seisukohalt. Esiteks kritiseerib töös väljapakutud selgitus Euroopa Komisjoni põhilist ehk ülevalt alla suunatud lähenemist, mis keskendub tingimuslikkusele ja vastutuse jagamisele oma võimu kindlustanud kohaliku eliidiga. Uurimuse peamine eesmärk on rõhutada institutsionaalse mitmekesisuse ning kaasamisvajaduse olulisust väljastpoolt tulevate institutsionaalse muutuse poliitikate juures. Muutused, mis ilmnevad Ukraina ja Moldova ühiskondades, on liitnud erinevaid ühiskondlikke gruppe ühtseks rindeks, mis on valmis toetama ja edendama lähenemist Euroopale. EL ei tohiks seda võtta iseenesestmõistetavana ning peaks pakkuma taolistele alt üles tekkinud liikumistele tuge oma poliitikate täiustamiseks ja tugevdamiseks. Teiseks on doktoritöö uurimistulemusi võimalik rakendada ka muude valdkondade ning riikide institutsionaalse muutuse arengu seletamiseks. EL-i strateegiad ja peamised siseriiklikud probleemid EL-i reeglite kohaldamisega Ukrainas ja Moldovas on sarnased teiste idapartnerluse riikide omadega. Samas tuleks teatud aspektide puhul antud raamistiku kasutamisel varieeruvuse selgitamiseks sellistes riikides nagu Armeenia või Valgevene võtta arvesse erisusi nagu pluralismi puudumine Valgevenes, režiimitüüp, Venemaa tugevam kohalolek ning mitteriiklike toimijate nõrkus, mis on eriti olulised Valgevene puhul. Teised valdkonnad erinevad migratsiooni- ja keskkonnakaitsesektoritest Venemaa mõju või aktiivsete huvirühmade tõttu, kuid, nagu korruptsioonivastased reformid keskkonnakaitsevaldkonnas on näidanud: võimust kinni hoidva eliidi tugevus ei välista tingimata reformi positiivset tulemust. Kolmandaks annab töö oma panuse ka kodanikuühiskonnaalasesse teaduskirjandusse, sest näitab, et reformimeelsete huvirühmade kaasamine avaldab positiivset mõju reformide kursile ning kiirusele. Kuigi kodanikuühiskonda on kirjanduses palju käsitletud, siis käesolev töö rõhutab mitteriiklike toimijate rolli reeglite loomise protsessis, sealhulgas eriti kaasamist reeglite vastuvõtmisse. Selleks, et mõista reformiprotsesse antud regioonis, oleks edaspidi oluline süstemaatiliselt uurida mitteriiklike huvirühmade kaasamise mõju reeglite vastuvõtmise riiklikus protsessis demokratiseeruvates riikides.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Face to face with conservative religious values: Assessing the EU's normative impact in the South Caucasus
(London, New York: Routledge, 2018) Berg, Eiki; Kilp, Alar
The article analyzes how Azerbaijan, Armenia and Georgia react to the EU’s soft power, which is mainly based on its human rights policy including the freedom of religion and the promotion of pluralism. The EU has limited soft power in the South Caucasus. It remains attractive but only to a relative degree. The EU’s normative power is challenged by conservative value orientations which are backed up by religious institutions and politicians seeking to maximize their political gains.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
First European Survey on Language Competences
(SURVEYLANG, 2012) SURVEYLANG
The European Survey on Language Competences (ESLC), the first survey of its kind, is designed to collect information about the foreign language proficiency of students in the last year of lower secondary education (ISCED2) or the second year of upper secondary education (ISCED3) (UNESCO 1997) in participating countries or country communities (referred to herein as educational systems). The intention was ‘not only to undertake a survey of language competences but a survey that should be able to provide information about language learning, teaching methods and curricula.” (European Commission 2007a). As the European Commission (2005) states, ‘it is important for Member States to be able to contextualise the data‘, and thus the language tests should ‘be complemented by questionnaires to teachers and pupils to gather contextual information’.
listelement.badge.access-status Embargo ,
From “Communautaire Spirit” to the “Ghosts of Maastricht”: European Integration and the Rise of Financialization
(2017) Pataccini, Leonardo
The present article addresses the relationship between the process of economic integration of the European Union and the rise of financialization in the continental economy. For that purpose, it analyzes the policies applied and the main macroeconomic indicators of a selected group of countries. The conditions imposed by the Treaty of Maastricht and the Convergence Criteria show a strong neoliberal mark, in alignment with those of the Washington Consensus Agenda, promoting the development of the financial activities and favoring the interest of the financial actors to the detriment of other sectors, such as the industrial and the salaried and middle-income groups. The article also emphasizes the importance of the structural reforms applied, by arguing that it would have been impossible to meet the objectives of the Economic and Monetary Union without a substantial transformation of the European economy. Additionally, the article introduces a novel concept called “the paradox of financialization.” It refers to the increasing dependence of EU economies on the financial sector for economic growth, while the only way for the financial sector to expand is by engaging in riskier and more speculative practices. Consequently, this situation makes economic growth more unstable and cycles more volatile.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Identity beyond othering: crisis and the politics of decision in the EU’s involvement in Libya
(2018) Morozov, Viacheslav; Leek, Maria
This article focusses on the concept of decision and its significance for identity politics. Constructivist scholarship established long ago that identity and foreign policy are mutually constitutive and that difference and othering are key for the production of identities. As a consequence, constructivist literature on EU foreign policy has focussed on the role of specific others and explored how interaction with them shapes the EU’s identity. Our article turns the attention back inside and looks at the hegemonic struggles around the purpose and meaning of the European project. By analyzing the EU’s reaction to the Libyan events in 2011, we demonstrate how a major international crisis dislocates the identities involved and unleashes a struggle for hegemony between conflicting discursive articulations. Eventually this conflict is resolved through a political decision, which reconfigures the entire ‘global’ outlook on Europe and its role in the world. By defining decision along poststructuralist lines, as distinct from the conventional literature on decision-making, we demonstrate that the use of this conceptual prism helps deepen our understanding of how othering and bordering work to produce and reshape identities. By doing that, we seek to contribute to a better understanding of how identities change in time.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Impact of the European Union Cohesion Fund on the export performance of Estonian firms
(Tartu Ülikool, 2021) Klivak, Vsevolod; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Implementing EU's Normative Agenda in the South Caucasus: Contradictory effects
(Tbilisi: Georgian Institute of Politics, 2017) Berg, Eiki; Kilp, Alar
It is not a secret that the EU has sought to influence regional developments by imposing liberal democratic norms on the third countries interested in closer relations with the union. Given that this soft power approach may effect change, we analysed the role of EU normative powers in influencing human rights dialogues. We also saw how both the political establishments and societies at large have adapted to these new circumstances. Further to the east, the lever for Europeanization seems to be eroding. To that end, the EU has continuously reaffirmed that its support for and cooperation with target countries must be conditional on the promotion of civil liberties and democratic reforms. While there is concern that the EU’s normative policies may be ineffective if they are not fully implemented on the ground, it is possible that the prospect of EU integration could prove to be an attractive aspiration for large segments of these societies. Fully implementing EU norms, however, may drive these countries into conflict with the conservative mores sustained by the state/religious institutions.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Käibemaksupettused ja nende tõkestamine
(2012-06-18) Lind, Kaspar
Käibemaks on kujunenud tänapäeval paljudes riikides üheks olulisemaks tuluallikaks. Käibemaksu rakendamisel lisandväärtuse maksuna tekivad aga mitmed riskid ning kirjanduses viidatakse sellele, et selline süsteem on aldis maksupettustele. Väitekiri lähtubki eeldusest, et hetkel kehtiv süsteem on pettustealdis ning seda olukorda ei saa lahendada efektiivselt parema järelevalvega või järelevalvemehhanismide parandamisega. Töö põhiväide on see, et pöördmaksustamine on olemasolevatest ettepanekutest kõige efektiivsem ja lihtsamini rakendatav meede, mis oluliselt vähendaks maksupettuseid. Tulenevalt sellest eeldusest ja väitest on töös järgmised uurimisküsimused: 1. millised on peamised käibemaksupettused ning kuidas neid eristada; 2. millised käibemaksupettused avalduvad peamiselt Eesti ja Euroopa Kohtu praktikas; 3. millised on käibemaksupettuste tõkestamise vahendid ning mis on nende vahendite positiivsed ja negatiivsed küljed. Töös jõutakse järeldusele, et efektiivseim lahendus maksupettuste tõkestamisel on pöördmaksustamine. Pöördmaksustamise eeliseks tuleb pidada just seda, et see võimaldaks maksupettuseid suhteliselt lihtsalt vältida ja sellega kaasneksid minimaalsed negatiivsed mõjud. Pöördmaksustamisega samaväärne oleks jagatud makse või reaalaja käibemaksu mudeli kohaldamine koos teiste infotehnoloogiliste vahenditega, mis tagaksid maksude laekumise riigile. Kuna aga nende süsteemide rakendamisega kaasnevad kulutused, seda nii arendusele kui juurutamisele, siis lähitulevikus nende lahendustega arvestada ei saa. Seetõttu jõutakse töös järeldusele, et pöördmaksustamine on olemasolevatest ettepanekutest kõige efektiivsem ja lihtsamini rakendatav meede, mis oluliselt vähendaks maksupettuseid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Making a success of enlargement. Strategy Paper and Report of the European Commission on the progress towards accession by each of the candidate countries
(2001) European Commission