Sirvi Märksõna "Facebook (veebisait)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 46

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
12-13-aastaste arvamused oma vanemate sotsiaalmeedia kasutuse kohta
(Tartu Ülikool, 2014) Suumann, Gerda; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
20-25-aastaste aktiivsete Facebooki kasutajate visioonid oma kontode “surmajärgsest elust”
(Tartu Ülikool, 2018) Otstavel, Hanna-Lotta; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algklassiõpetajate ja -õpilaste suhtlustrendid Facebookis: õpetajate kogemused
(Tartu Ülikool, 2013) Rooste, Kädli; Siibak, Andra , juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Võtmesõnad: Facebook, algklassiõpetajad ja –õpilased, õpetaja ja õpilase online interaktsioon, sotsiaalvõrgustikud, põlvkondade erinevused, privaatsus sotsiaalvõrgustikes. Õpilaste ja õpetajate sotsiaalvõrgustike kasutus on viimasel ajal leidnud üsna palju kajastust nii massimeedias, kui ka uurijate huviorbiidis. Sellegipoolest on algklassilaste ja algklassiõpetajate Facebooki interaktsiooni kujul tegemist üsna uudse uurimisteemaga, mis ei ole veel nii laialdast kajastust leidnud. Käesoleva magistritöö üldine eesmärk ongi teemale ka kirjeldatud vaatenurgast pisut valgust heita. Antud uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas hindavad õpetajad endi ja laste vahelist Facebooki suhtlust ning interaktsiooni. Uuring püüab vastust leida küsimustele, kui aktiivne on algklassiõpetaja ja –õpilase Facebooki suhtlus, milline on õpetajate hoiak lastega portaalis suhtlemise osas, kuivõrd võib Facebooki „sõprus“ koolikeskkonnale või portaali kasutusele mõju avalda, millise rolli õpetajad Facebookis võtavad. Teema on oluline, sest algklassilaste kujul on tegu kasutajatega, kes tegelikkuses ei tohiks nimetatud sotsiaalvõrgustikes viibidagi. Lisaks on teemat oluline käsitleda põhjusel, et tegemist on üsna konfliktse valdkonnaga – info, mis võib sobida pere ja sõprade silmadele, ei pruugi kontekstuaalselt sobida õpetaja või õpilase silmadele ning see seab õpetaja-õpilase Facebooki „sõpruse“ õigustatuse eetilise küsimärgi alla. Töö teoreetiline osa andis ülevaate teemat raamistavatest suurtest teooriatest, nagu Mannheimi põlvkondade teooria, ning tutvustas sotsiaalvõrgustike kontseptsiooni nii laiemalt, kui lähtuvalt õpetajate ja õpilaste eripäradest. Empiirilise materjali kogumiseks viisin läbi neli fookusgrupi intervjuud, valimiks oli 11 algklassiõpetajat neljast erinevast Eesti koolist. Intervjuudest saadud andmeid analüüsisin kvalitatiivsel sisuanalüüsi meetodil. Fookusgrupi intervjuude tulemused, analüüs ning sellel põhinevad järeldused ja diskussioon on välja toodud töö neljas põhiosas. Uurimuse käigus kogutud ja analüüsitud materjali põhjal võib esile tuua järgnevad peamised tulemused. Fookusgrupi intervjuude analüüsist nähtus, et õpetajad hindavad üldjoontes oma sotsiaalvõrgustike interaktsiooni õpilastega tagasihoidlikuks. Lastega suheldakse üsna harva ning ka siis enamasti õpilaste initsiatiivil (v.a klassi grupid) ja koolialastel teemadel. Õpetajate hoiak lastega Facebookis suhtlemise osas on üsna neutraalne, midagi halba selles ei nähta, kuid samas hoitakse siis turvalist distantsi. Õpetajad ei julge ega pea õigeks, näidata end õpilastele personaalsest küljest, vaid ka Facebookis eelistatakse säilitada laste jaoks õpetaja roll. Selle põhjuseks võib pidada soovi hoiduda töö- ja eraelu segamisest ning samuti laste silmis autoriteedi tagamist. Intervjuudest nähtus, et kuna õpetajate-õpilaste suhtlus on sotsiaalvõrgustikus üsna tagasihoidlik ning akadeemilist laadi, siis online suhtlus koolikeskkonnas toimuvat märkimisväärselt ei mõjuta. Vestlustest nähtus, et kui koolikeskkonnas toimuvat Facebooki „sõprus“ oluliselt ei mõjuta, siis portaali kasutuspraktikaid mõjutab märgatavalt. Enamus uuringus osalenud õpetajatest oli pärast lastega „sõbraks“ saamist võtnud kasutusele mõne privaatsusstrateegia, enim kasutati privaatsussätteid, mille abil piirati õpilastele nähtava info hulka. Õpetajate hinnangul mõjutas omavaheline online „sõprus“ laste portaali kasutuspraktikaid veidi vähem: selgus, et õpetajate hinnangul ei mõtle lapsed ette, et õpetaja „sõbraks“ lisamine tähendab pidevat n-ö luubi all olemist ning avastavad selle alles siis, kui on õpetaja käest näiteks sobimatu pildi pärast pahandada saanud. Kuigi vaid kolm vestlustes osalenud õpetajatest olid kasutanud võimalust õppetöö Facebooki viia, olid kõik ühel nõul, et parim viis selleks on klassile grupi loomine. Kolm õpetajat, kes grupi loonud olid kasutasid seda üsna aktiivselt ning leidsid, et see on mugav viis lastele lähedal olla ning dialoogi arendada. Klassile grupi loomine on üks võimalustest, mis õpetaja ja õpilase Facebooki sõprusega kaasneb, lisaks on Facebookis suhtlemine hea võimalus õpetajatele viia end paremini kurssi noorte maailmaga. Kuna õpetajad ja õpilased esindavad reeglina erinevaid põlvkondi, võib neil sageli olla raske mõista üksteise tõekspidamisi või vaateid maailmale. Facebooki „sõprus“ võib mõlemale poolele avaldada rohkem infot, mis aitab paremini teineteist mõista ning lähedasemaid suhteid luua. Samas on alati oht, et nähtav informatsioon ei kujunda mainet positiivselt ning võib tugevalt õpetaja-õpilase suhteid kahjustada. Informatsiooni avalikustamisega kaasneb ka privaatsusküsimus. Intervjuud näitasid, et õpetajad peavad Facebooki n-ö „oma ruumiks,“ mida õpilastega nii väga jagada ei soovita. Seejuures leidsid õpetajad aga, et neil on õigus sekkuda laste „oma ruumi“ ning toimetustesse nähes midagi, mis õpetaja hinnangul on sobimatu. Kuigi algklassilapsed on väga noored ja reeglite kohaselt ei tohiks Facebookis viibidagi, kehtivad neile täpselt samad õigused privaatsusele. Õpetajad peaksid toetama laste iseseisvust ning koolivälisel ajal jätma lastel silma peal hoidmise lapsevanematele. Edasised uuringud võiksid pühenduda välja selgitamisele, kuidas saaksid õpetajad ja õpilased olla Facebookis „sõbrad,“ nii et sellega kaasneks minimaalselt ohte ja maksimaalselt võimalusi. Momendil ilmneb, et õpetajatel on puudu teadmistest nii sotsiaalvõrgustike olemuse kui seal käitumise kohta, mistõttu võiksid uurijad-teadlased kaaluda võimalust koostada õpetajatele juhendmaterjal, mis aitaks neil sotsiaalvõrgustike maailmas orienteeruda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Auditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel
(Tartu Ülikool, 2010) Murumaa, Maria; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-turunduse teadlikkus ja kasutamine valitud Eesti turismiväikeettevõtetes
(Tartu Ülikool, 2016) Teegelmann, Kedi; Täks, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kaitseväe struktuuriüksuste sotsiaalmeedia kasutamise praktikad Facebooki näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Päären, Mari-Liis; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti laste ja vanemate Facebooki-sõprus: omavahelise suhtlusega seotud kogemused ja arvamused
(Tartu Ülikool, 2018) Lipu, Merike; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti maakonnalehed Facebookis: erinevad sisu levitamise tüübid
(Tartu Ülikool, 2021) Vapper, Madleen; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kohalik ajakirjandus on oluline osa ajakirjandusest, mida ei suuda asendada üksi teine väljaande tüüp. Kohaliku ajakirjanduse püsimine on oluline, et auditoorium saaks tarbida objektiivseid kohalikke uudiseid. Kahjuks ei ole kohaliku ajakirjanduse majanduslik seis väga hea. Selleks, et madalseisust välja tulla, on vaja raha ja lugejaid. Lugejaid ei saa enam aga vaid traditsioonilise reklaami abil püüda vaid kohaneda tuleb infotehnoloogia ajastuga. See tähendab, et olemas peab olema digileht ning enda digilehe sisu tuleb sotsiaalmeedias jagada. Selleks saab kasutada näiteks maailma populaarseimat suhtlusvõrgustikku Facebooki. Kõigil Eesti maakonnalehtedel ongi nüüdseks oma digileht ja Facebooki lehekülg olemas. Teised ettevõtted on juba tõestanud, et kõige paremini toimib sotsiaalmeedias rahva kaasamine ja emotsionaalsus. Kuna seadus pole aga määranud, kuidas ajakirjanduslikku sisu reklaamida võib, võivad ajalehed oma Facebooki leheküljel täpselt sama subjektiivsed olla kui muud ettevõtted. Uurisin kontentanalüüsi kasutades, kuidas Eesti maakonnalehed enda sisu Facebookis levitamisega hakkama saavad. Minu valimisse kuulusid Eesti seitsmeteistkümnest maakonnalehest kolmteist ning analüüsisin nende kõiki 2021. jaanuaris tehtud Facebooki postitusi. Tuleb välja, et Eesti maakonnalehtede sotsiaalmeediaoskuste tase on väga erinev. Mitmete väljaannete pealt on näha, et nad on sotsiaalmeedia kasutamises isegi üleriigiliste päevalehtedega samal tasemel ning tulevad digimuudatustega hästi toime. Samas, suures enamuses kuuluvad kõik need lehed suurkorporatsiooni Postimees Grupp AS alla. Iseseisvad maakonnalehed nii hästi hakkama ei saa. Minu leitud tulemused kinnitasid teooria osas välja toodud varasemaid uuringuid. Näiteks seda, et reklaamivad postitused ei toimunud hästi, küll aga toimivad hästi näiteks üleskutsed. Kinnitust sai ka see, et kasu toovad regulaarne postitamine ja värvikas keel ning emotikonid, mis aga uudisteksti ei sobiks. Enim kirjutatakse sotsiaalmeediasse informeerivaid staatuseid ehk staatuseid, mille sisu on objektiivne ja sarnaneb suuresti uudise reaalse sisu või pealkirjaga. Eesti maakonnalehed ei ole sotsiaalmeedias väga subjektiivsed, olenemata sellest, et mitmetele neist võiks pisut rohkem subjektiivsust sotsiaalmeedias digilehe lugejate numbri kasvatamisel kasuks tulla.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti mäluasutused sotsiaalmeedias: sisuloome ja kasutajate interaktsioon Facebookis Eesti Rahva Muuseumi näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Siilats, Maris; Vaaro, Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Panga töötajate Facebooki kasutus: alusmaterjal sotsiaalmeedia kasutamise hea tava väljatöötamiseks
(Tartu Ülikool, 2013) Rääsk, Viljar; Reinsalu, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli kaardistada Eesti Panga töötajate Facebooki kasutust 2012. aastal ning süvaintervjuude raames uurida, milliseid võimalusi ja riske näevad keskpanga töötajad tööga haakuvas Facebooki kasutuses. Bakalaureusetöö praktilise väljundina töötasin välja Eesti Panga töötajatele mõeldud sotsiaalmeedia kasutamise hea tava projekti. Töötajate Facebooki kasutuse uurimiseks kaardistasin kõigi Facebookis kontot omanud Eesti Panga töötajate postitused ning kasutasin lisaks ka kontentanalüüsi. Keskpanga ja ühiskondlikel teemadel postitusi teinud 10 töötajaga viisin läbi semistruktureeritud süvaintervjuud, mille käigus uurisin nende nägemust võimaluste ja riskide kohta, mis kaasnevad keskpanga osalusega sotsiaalmeedias. Eesti Panga 237 töötajast kasutas Facebooki kontot 2012. aastal 108 inimest ehk 46 protsenti personalist. Samas tehti kahe kuu vältel kõigi töötajate peale kokku vaid kolm postitust keskpanga kohta ning 16 postitust ühiskondlikel teemadel. Seevastu tehti 208 postitust teemadel, mida võib liigitada eraeluliste ja meelelahustuslike teemade gruppi. Viie kuu peale kokku kogunes keskpanga või ühiskondlikel teemadel postitajaid kokku 14, neist 10 olid mehed ja neli naised. Süvaintervjuudest nähtus, et töötajate arusaam Facebooki kasutusega kaasnevatest riskidest on üsna ühtne ning töötajad on tajutud privaatsuse- ja maineriskidele vastavalt kohandanud oma käitumist sotsiaalvõrgustikus. Sotsiaalmeedia kasutuse hea tava väljatöötamise vajaduse osas toetasid intervjueeritud töötajad rohkem julgustavat kui keelavat lähenemist. Julgustavat suhtumist keskpanga poolt toetavad Vertmanni (2010) väljatoodud andmed, mille kohaselt hindavad sotsiaalmeedia kasutaja kõige usaldusväärsemaks valdkonna ekspertide arvamusi ja seejärel sõprade soovitusi. Oma tutvusringkonnas vastavad keskpanga töötajad tõenäoliselt mõlemale tingimusel, seega on tegu potentsiaalselt mõjukate arvamusliidritega. Kuna sotsiaalvõrgustiku valiku ühe olulise kriteeriumina nägid töötajad võrgustiku populaarsust, siis oleks mõistlik sotsiaalvõrgustikes osalemise teemat laiemana kui ühe kanali kesksena. Seetõttu võib keskpangale, aga ka teistele organisatsioonidele, soovitada lisaks võrgustiku-spetsiifilisele konkreetsele rakenduskavale töötada välja ka üldiste põhimõtete kogum, millest lähtuvalt organisatsioon valib võrgustikke ja mooduseid, kuidas neis osaleda. Intervjeeritud kümnest inimesest üheksa kasutas Facebooki tihemini kui kord päevas ja osa tõi selle põhjuseks mobiilsete netiseadmete kasvava populaarsuse. Selle trendi jätkumisel võib Eesti Panga töötajate Facebooki kasutus aina kasvada, mis võib tähendada ka senisest suuremat suhtlust keskpangaga haakuvatel teemadel. See viitab sotsiaalvõrgustiku kasutamise hea tava väljatöötamise vajadusele. Bakalaureusetöö rakendusliku osana pakkusin välja Eesti Panga töötajatele mõeldud sotsiaalvõrgustike kasutamise hea tava projekti. Hea tava projekt annab keskpanga töötajatele praktilise juhendi, mis ühelt poolt julgustab neid sotsiaalvõrgustikes toimuvates diskussioonides osalema ja teiselt poolt juhib nende tähelepanu sellega kaasnevatele riskidele. Võtmesõnad: Eesti Pank, keskpank, avalik sektor, sotsiaalmeedia, sotsiaalmeedia kasutuse hea tava.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti parlamendierakondade kommunikatsioon Facebookis
(Tartu Ülikool, 2016) Aruoja, Alina; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Eesti parlamendierakondade kommunikatsiooni Facebookis valimistevahelisel perioodil. Kuna poliitika on muutunud üha rohkem sõltuvaks meediast ja Facebook on kiiresti kasvanud ning on populaarseim sotsiaalmeedia kanal, siis otsustasin vaadata, mil moel erakonnad antud kanalit ära kasutavad. Samuti ei ole erakondade Facebooki-kommunikatsiooni sellisel moel, minu teada, Tartu Ülikoolis varem analüüsitud. Bakalaureusetöö raames tegin kontentanalüüsi kuue erakonna kõikidele Facebookipostitustele, mis olid tehtud 2015. aasta oktoobris ja novembris ning 2016. aasta märtsis. Saadud andmetest lähtuvalt analüüsisin, kui tihti erakonnad Facebookis postitavad, mis teemadel nad postitavad ning kui aktiivsed on need postitused, mida hindasin läbi postitustele saadud meeldimiste, jagamiste ja kommenteerimiste arvu. Et näha ka nende postituste taha, viisin läbi intervjuud erakondade Facebooki-lehtede eest vastutavate kommunikatsiooniinimestega. Teoreetilises käsitluses tõin välja erinevate autorite seisukohti poliitilise mediatiseerumise teemal, mille kohaselt kujundab meedia ühiskonda ning poliitikat ja vahetul elektroonilisel meedial on üha suurem mõju. Poliitilise kommunikatsiooni käsitluse all kirjeldasin, kuivõrd on internet muutnud poliitilist kommunikatsiooni, kuna see on muutnud suhtlust poliitiliste tegijate ja avalikkuse vahel vahetuks ja interaktiivseks. Facebooki kanalikirjelduses tõin välja erinevad viisid, mil moel jõuda oma poliitiliste sõnumitega võimalikult paljude inimesteni. Kontentanalüüsist selgus, et kõikidel erakondadel on erinevad teemad nagu majandus, erakonna siseelu, välispoliitika ja terrorism, pagulased ja immigratsioon, ning valitsemine, mida nad peamiselt Facebookis kajastavad. Üsna suures ulatuses kasutatakse kanalit, et selle kaudu teha ka erinevaid üleskutseid, jagada pilte ning kajastada oma erakonna tegemisi ja siseelu. Samuti selgus, et aktiivseim erakond Facebookis on EKRE, kes postitab rohkem kui teised ning kes ka oma positustele saadavate reaktsioonide osas edestab teisi. IRL ja VE postitavad võrdlemisi palju, kuid nende tulemused postitustele saadavate reaktsioonide osas olid madalaimad, va VE, kelle postitusi jagatakse rohkem. Kõige harvem postitab RE, tema järel KE ja SDE, kellel kõigil olid üsna samas suurusjärgus näitajad nii postituste arvu kui neile saadavate reaktsioonide osas, va KE, kelle postitusi kommenteeritakse rohkem. Intervjuudest selgus, et Facebookis olemist peetakse kõikide erakondade poolt oluliseks. Hinnatakse oma kanali olemasolu, mille kaudu saab vahendamata edastada sõnumeid ning saada ka vastukaja ja tagasisidet oma sõnumitele. Kõik erakonnad kasutavad ka erinevaid nippe, mille kaudu püüavad oma sõnumeid levitada ning jõuda seeläbi võimalikult paljude inimesteni.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Europarteide ja Euroopa Parlamendi fraktsioonide sotsiaalmeediakasutus 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis
(Tartu Ülikool, 2021) Aukust, Rasmus; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Kuigi sotsiaalmeediat kasutatakse poliitika tegemisel üha enam ning osav sotsiaalmeediakampaania võib mõjutada valimistulemusi, ei ole analüüsitud Euroopa Parlamendi (edaspidi EP) fraktsioonide ega europarteide ühismeediakanalite olemasolu ning kasutamise aktiivsust. Niisiis uurisin europarteide ja EP fraktsioonide sotsiaalmeedia kasutust 2019. aasta EP valimiste kontekstis. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli teada saada, kui laialdaselt ja intensiivselt kasutasid EP fraktsioonid ja Euroopa tasandi erakonnad nelja sotsiaalmeedia kanalit (Facebook, Twitter, Instagram ja Youtube) EP 2019. aasta valimiste ajal. Uurimistöö eesmärgi täitmiseks analüüsisin EP fraktsioonide ja europarteide sotsiaalmeedia kanaleid – missugused kontod olid EP fraktsioonidel ja erakondadel olemas, kui suured olid nende sotsiaalmeediakanalite jälgijaskonnad ja kui aktiivselt neid valimiste-eelsel perioodil kasutati. Analüüsitulemused näitasid, et nelja sotsiaalmeediakontot omasid kõik EP fraktsioonid ja suurem osa europarteidest. Lisaks selgus, et Roheliste europartei ja Euroopa Loomade Partei postitused olid kaasavamad tsentristlike europarteide postitustest. Viimasena järeldus, et euroskeptilised europarteid ei kasutanud enda kontosid postitamiseks sagedamini kui teised europarteid ning kahel euroskeptilistel europarteil puudusid kõik sotsiaalmeediakontod. Tugevaima sotsiaalmeedia kohaolu ja sotsiaalmeedia strateegiaga paistis välja Roheliste europartei.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Facebook ajakirjandusliku funktsiooni täitjana päevalehtede toimetajate arvates
(Tartu Ülikool, 2011) Kõrgesaar, Grete; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of this thesis was to find out why Estonian dailies have chosen to enter Facebook. Moreover it aims to understand how they perceive their role and activities in Facebook and to what extent they relate them to the traditional roles of journalism. What is more, this thesis reseaches what principles the dailies have set for themselves in Facebook, what their aims are and with whom they communicate. Seven interviews with the editors of the dailies Eesti Päevaleht, Postimees and Õhtuleht were conducted. Throughout the thesis the answers of the interviewees were compared to each other and to the theoretical knowledge. The interviews revealed that the dailies perceive the roles of journalism as complex bundles of instructions and tasks. Furthermore, intuition plays a much more important role than fixed rules. The responsibilities of journalism evolve in time and adapt with the development of technologies. Still, all the different roles of journalism should be considered equally. The interviews also revealed an opinion that the completion of different tasks may be divided between different channels of communication of the same newspaper. While in general, the opion of the interviewees about the traditional roles of journalism coincided with theoretical knowledge, another important responsibility was mentioned – improving the cohesion of the society. On the other hand, no conflict between offering the audience the information that they like and the information that they need was detected. Still, the role of Facebook as primarily a journalistic executor was not detected. The dailies have not considered the channel as a means of completing their journalistic roles and functions, but on the other hand, do think that attracting a large number of readers serves for such purpose. The dailies entered Facebook when they understood that Facebook was becoming a primary source of information for people. Wanting to be modern and where the people are and being afraid of losing its position as a primary news provider, the dailies decided to follow the example of many enterprises before them. At first it was perceived only as marketing and the responsibilities of journalism were not consiously taken into account. Now, the newspapers concentrate on providing information and articles of quality and also wish to strengthen their brand, find new readers but keep the old by communicating with them. Furthermore, they sense the opportunity of legitimizing and improving the reputation of their online-newspaper. Nevertheless, newspapers rather test the cannel than create and execute real strategies. They wish to achieve a number of goals, but are not quite sure how to get there. Moreover, the interviewees thought that they cannot be limited with a narrow target group in Facebook and prefer to offer something for everyone. On the other hand, the problem, whether it is posible to attract new readers in great numbers and provide traditional values to the already loyal ones, was recognized. The interviewees also admitted that newspapers should communicate more interactively with their readers on Facebook, but said that at the moment there is not enough resources or it has not been thought through properly. They also mentioned a number of results that are being measured but do not put too much importance on them or on what they could mean. One of the reasons for that is the insecurity about the future of Facebook. The newspapers are afraid that Facebook will suffer an abrupt downfall that cannot be predicted and a new solution will take its place. That is why they prefer to act cautiously and follow the example of the others rather than experiment freely and creatively. But creativity, transparency and thinking everything through thoroughly could be the necessary traits that would help the newspapers get to the next level in Facebook communication. The potential has been spotted by everyone, now it would be the time to overcome the fears for the future and put more thought behind the actions. Also, the dailies should try to look at the matter from the perspective of the reader – what does he want? What does he need? Only this way is it posible to get the readers that are already fans to be as loyal as it is needed, so that even when Facebook does become the thing of the past and a new medium takes its place, the readers look up their favourite news provider to continue following it in another medium or page. This will be the case only if the newspaper is already perceived and trusted as a reliable news provider that has proved that it can adapt efficently to new technologies without losing its core values, proffessionalism and attractiveness.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Facebook kui perekonna virtuaalne pildialbum
(Tartu Ülikool, 2012) Luste, Gerli; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of the present BA thesis: „Facebook as a virtual family photo album“ is to analyse what are interviewees practices of displaying family photos, what kind of family photos they upload, what are the expectations they have of the feedback. The keywords of this thesis are: The family as an institution, mapping traditions of family photos, family photo album, social networks as the enviroment for interaction and uploading photos and finally privacy. The empirical analysis of the thesis is based on 13 in-depth oral interviews with users of Facebook, who upload family photos to their Facebook account. Sample preparation was based on a strategy of the homogeneous sample, the selection policy was that the interviewees account includes family photos. Restrictions which relate to age or sex, is not set. The results of study showed that the incentive for uploading photos were family and friends and they were also the audience of family photos for whom the photographs were uploaded. For interviewees was very important to share their photos with family and friends, because they wanted to maintain contact with them. Most frequently the photos were added once a week and it depended mostly on what had occurred in the meantime (birthdays, some kind of events). The maximum amount of family pictures they added were 10 at once. Common practice is to exchange photos once during two or three months. Without exception, all interviewees restrict access to their family photographs and only friends can see their photos. Mostly it is because family photos are too private and personal to share with others. Interviewees are generally aware of the fact that Facebook retains all photos even after deleting. Family members are generally aware of the fact that they are exhibited on Facebook, but sometimes the interviewee decide alone what kind of photos to load and what kind of not. All interviewees, except one, had a paber family photo album. Before the virtual album of Facebook they used the paper album more often, but now, some of them do not add any more family photos to the paper album. They pointed out that virtual album is more preferred – it is faster, convenient, for free and available for friends and family all the time. Mostly exhibited photographs of children, because they always look cute and beautiful to look at. Much less are depicted on the photos interviewee himself, as she/he usually shoots. Interviewees never exhibit kids without clothes and funerals in their virtual album. Improperly considered photos, which would give an incentive to consume alcohol or smoke cigarettes. Interviewees were interested in feedback to their family photos, but it was not the main. The most they loved commentary, also the like was rated.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Facebooki arutelude modereerimine „Virginia Woolf sind ei karda!“ grupi näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Orgse, Signe; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö „Facebooki arutelude modereerimine „Virginia Woolf sind ei karda!“ grupi näitel“ andis ülevaate sotsiaalmeedias tegutseva grupi toimimisest ja sealsete arutelude modereerimise põhimõtetest. Keskendusin Facebookis tegutsevale feministlikule grupile ning minu eesmärk oli testida hüpoteesi, mille kohaselt sotsiaalmeedia grupid on uued demokraatlike vestluste kasvulavad. Selleks viisin „Virginia Woolfi“ grupi kolme moderaatoriga läbi süvaintervjuud ning püstitasin tööle uurimisküsimused. Minu uurimisküsimused olid: 1) Kuidas toimub arutelu Facebooki grupis, millel on kindlad reeglid ja moderaatorid? 2) Millistest põhimõtetest lähtuvad moderaatorid grupi vestlusi modereerides? 3) Kuivõrd võib täheldada, et jälgitakse ideaalse vestlussituatsiooni põhimõtet? Kuivõrd lähtutakse arvamuste paljususest? Intervjuust selgus, et avatud gruppide moderaatorid tagavad selle, et kehtestatud kodukorrast peetaks kinni ning et grupp toimiks efektiivselt. Moderaatoritel on omavahelised kokkulepped, näiteks uusi liikmeid vastuvõttes või inimesi välja arvates, kuid arutelu modereerides kindlaid reegleid ei ole. Peamine ülesanne on tagada viisakas ja aktiivne arutelu, mida moderaatoritel endil on võimalik kontrollida ning edendada uute ideede ja erinevate vaatenurkadega lisamisega. Töö tulemuseks on modereerimise skeem, millest saab välja lugeda, millised on moderaatorite ülesanded ning missugused võimalused on neil arutelusid ja gruppi modereerides. Tuli välja, et skeemi esimeses (eelvalik) ja kolmandas (abinõud, kui ideaalne vestlussituatsioon ei teki) etapis ei ole võimalik tagada Habermasi ideaalset vestlussituatsiooni. Saadud tulemus näitab, et kokkuvõttes saab testitud hüpoteesi ümber lükata. Seda sellepärast, et Facebook ise ning moderaatorid mängivad grupi toimimisel ja valikute tegemisel suurt rolli. Nende võimuses on lükata tagasi liitumissoovitused ning vajadusel liikmeid grupist välja arvata. Sotsiaalmeedia avatud gruppides toimuvaid vestlusi ei saa seetõttu alati pidada demokraatlike vestlusteks, sest kõigile ei anta luba osaleda ning moderaatoritel on võimalus takistada inimeste arvamuste avaldamisi. Sõltuvalt grupi olemusest kehtestatakse sotsiaalmeedias reeglid, millega määratletakse ära grupi eesmärk ning selle ideaalne toimimine. Lähtuvalt harjumustest ja normidest saavad olulise tähenduse ka arutelud. Võib kokkuvõtteks öelda, et sotsiaalmeedia võimaldab meil ise arendada ja kasvatada ideaalse vestlussituatsiooni tavasid ka siis, kui gruppi on koondunud sarnase maailmavaatega inimesed.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Facebooki kasutamine tööle kandideerijate taustauuringu tegemisel teenindussektori asutuste näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Ivask, Eva-Liis; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida teenindussektori tööle värbajate praktikaid Facebookis kandidaatidele taustauuringute tegemisel. Püüdsin välja selgitada, kuidas teenindussektori tööle värbajad teevad Facebookis kandidaatidele taustauuringut ning kuidas hinnatakse tööle kandideerijate Facebooki profiile. Andmeid kogusin kvalitatiivsel meetodil – intervjueerisin kümmet personaliga tegelevat isikut, kes kasutavad enda töös Facebooki kandidaatide kohta lisainformatsiooni leidmise allikana. Teoreetilistest ja empiirilistest lähtekohtadest tulenevalt püstitasin kaks peamist uurimisküsimust, millele sain valitud meetodi abil ka vastused. Läbiviidud uuringust selgus, et valimisse kuulunud teenindussektori tööle värbajate puhul olenevad taustauuringu tegemise praktikad vastavalt konkreetsele isikule ja organisatsioonile ning selgelt välja kujunenud tegevusmustreid ei ole. Taustauuringut Facebookis tehakse nii enne intervjuusid kui ka pärast antud toimingut ning olenevalt organisatsioonist kas mõnele üksikule kandidaadile või absoluutselt kõikidele kandideerinud isikutele. Ühise joonena on valimisse sattunud tööle värbajate puhul see, et eelnevalt kandidaadilt nõusolekut taustauuringu tegemiseks ei küsita ning taustauuringu tegemist kandidaadi teadmata üldjoontes ebaeetiliseks ei peeta. Facebooki kui taustauuringu tegemise allikat peetakse küll usaldusväärseks, kuid antud sotsiaalvõrgustikust leitud informatsiooni mõju otsustusprotsessis sõltub vastavalt taustauuringut läbi viivast isikust ning üheseid tendentse on keeruline välja tuua. Valimisse kuulunud tööle värbajad hindavad profiilide puhul informatiivseteks kandidaadi fotoalbumeid, huvisid ning sõprusringkonda ning neid vaadatakse profiili analüüsides ka esmajoones. Erinevad kampaaniate jagamised ning meeldimised on pigem teisejärgulised ning neile niivõrd suurt rõhku ei panda. Intervjueeritud tööle värbajatele jätsid head muljet profiilid, mis on privaatsussätetega kaetud, kuid millest peegelduvad mõningal määral kandidaadi huvid ja hobid ning millel on korrektne kandidaati kujutav profiilipilt. Negatiivset muljet lõid tööle värbajate silmis liiga tugevate veendumuste peale surumine, ebatsensuursed fotod ning ebasobilik eneseväljendus. Vastavasisulisi soovitusi anti ka näidisprofiilidele. Vaadeldes tööst selgunud tulemusi, siis võib välja tuua, et sotsiaalmeedia profiilid mõjutavad tööle värbamise otsuseid ning kandideerijad peaksid mõtlema, millist informatsiooni enda kohta avalikustada ja postitada. Kuna teema on aktuaalne nii uusi töötajaid värbavate ettevõtete personalijuhtidele kui ka tööle kandideerijatele, siis on oluline seda edasi uurida. Võtmesõnad: Facebook, tööle värbamine, taustauuring, teenindussektor
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Facebooki kasutamisest loobujad: põhjused ja kogemused
(Tartu Ülikool, 2016) Heinsalu, Birgit-Helis; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, mille tõttu Eesti inimesed lõpetasid Facebooki kasutamise ning kuivõrd kommunikeeriti enda loobumisotsust teistele. Samuti soovisin teada, kuidas intervjueeritavad suhtlevad edasi oma lähedaste ja sõpradega. Lisaks oli töö eesmärgiks uurida, mida tehakse ajaga, mis enne veedeti Facebookis ning millised on informantide emotsioonid ning mõtted peale Facebookist loobumist. Tulemuste välja selgitamiseks viisin läbi kümme semi-struktureeritud individuaal-intervjuud. Intervjuudesse leidsin Facebookist loobujad Facebooki üleskutse abil. Valimisse kuulus seitse naissoost ning kolm meessoost isikut, kes vastasid valimi kriteeriumitele ning andsid esimestena nõusoleku intervjuudes osalemiseks. Analüüsides intervjueeritavate põhjuseid Facebooki kasutamisest loobumisel, vaadeldi peamiselt kahte aspekti, millest esimene keskendus Facebooki ebaturvalisusele ning teine suurele ajakulule. Loobumisotsusest teatasid teistele vaid paar endist kasutajat, kuid suurem osa intervjueeritavatest otsustasid sellest mitte teatada, sest ei soovitud, et neid teistest kanalitest üles hakatakse otsima. Uurides, mis on peamised suhtlusvahendid peale Facebookist loobumist, tõid intervjueeritavad esile, et kasutatakse telefoni, e-kirja ning kohtutakse ka silmast silma. Lisaks toodi välja ka kiirsuhtluskanalid ning sotsiaalmeedia, mida on hakatud aina enam kasutama. Alternatiivsete suhtlusvahendite ning –kanalite eeliseks nimetasid intervjueeritavad seda, et soovitakse kiirelt ja mugavalt oma info teistele edastada, sest info edasi kandmist ei takista uued postitused ning informatsioon, mida Facebooki ajajoonelt leiti. Peale Facebookist loobumist osatakse aega mõistlikumalt ära kasutada ning on leitud tegevusi, millega saab vabal ajal tegeleda. Intervjueeritavad tunnevad end peale Facebooki kasutamise lõpetamist ka vabamalt, õnnelikumalt ning on rohkem rahul enda eluga, sest enam ei kurna neid pidevalt uuenevad postitused Facebooki ajajoonel ning enam ei võrrelda end teiste kasutajate piltide ega postitustega. Võtmesõnad: Facebook, sotsiaalmeediast loobumine, kiirsuhtluskanalid, tehnoloogia kasutamise lõpetamine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Facebooki kasutuspraktikad ja kasutajate motivatsioon fännilehtedega liitumisel
(Tartu Ülikool, 2011) Liiv, Liina; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Previous researches of social media have focused on businesses, their motivations to enter the social network, strategies and the content they have created. As previous researches have approached the subject from different aspects, and neglected the users angle, then this research focuses on the motivations of the users of Facebook. My research has four main directions - the general usage tendencies of Facebook users, the motivation to join the fan-pages of organisations and companies, the motives to operate on fan-pages and the presumable effect on the consumption in real life. Questions I tried to answer were: Which are the general usage tendencies of Facebook users? What are the reasons for users to monitor the Facebook fan-pages of various businesses? What motivates users to operate on the fan pages of businesses? Do people think that their activity in social media affects also the real consumption? At the first part of my research I give the overview of online-social networks, the essence and usage practices of Facebook, the Facebook users and their motivations. Moreover, I also give the overview of Facebook as marketing channel and the aims of businesses while relying on Weber, Boyd, Ellison, Lamp, Kaplan, Haenlein, Knidinger, Steinfield and Vorvorenau. To gather the empirical material, I carried out 13 personal-interview surveys. Those 13 Facebook users were found with snowball-method. The main reason why people join Facebook is friends. Friends suggest joining Facebook or they already have their accounts there and people want to be connected with them. In addition, one other reason for joining is the wish to follow the trend. The relation between the social network and the user is sustained because people visit the environment every day on the average of 1-2 hours. Facebook users do not organize their information in any special way. They block and delete the annoying applications, users and the fan-pages of businesses. In some cases they increase the amount of information the users see in news feed. Mostly the users search information about their friends and acquaintances, as well as keep in touch with the information related to their hobbies and speciality. Most of the contacts of the Facebook users are their acquaintances but they regard only a small amount of them as their friends. Facebook users do not know the real number of their fan-pages and estimate it to be smaller than it is. Users join with fan-pages that are connected with their occupation, hobbies, or fan-pages that share practical first-rate information. Occasionally, they join to support their friends. Users also join to take part of the various campaigns but usually they delete the fan-pages afterwards. The least represented reason for users to join the fan-pages is to show their consumption preferences. The fan-pages are found from their contacts' news feed. Mostly users do not search for businesses or organisations themselves. There are three reasons to join the fan-pages: users wish to find additional information about the business or organisation or its product/service, they want to find information that could be useful and practical in their occupation, they support their friends’ businesses or their taking part in various campaigns. Consumption-games and campaigns also motivate people to join businesses' fan-pages because of the lucrative interests. Most of the Facebook users do not think that it is important to join the fan-pages of the brands they consume, but being a fan is important in two aspects. Firstly, when the fan-pages create valuable content that is useful for the user. Secondly, when they can support their friends with that. From fan-pages users expect honesty, regularity, new and qualitative information, fast feedback and discussion. They also like to receive additional information about different sales and campaigns. Facebook users usually do not operate directly on fan-pages but they get the information from the posts in news feed, which has the central place in the communication of businesses in social network. There are two reasons which motivate to operate directly on fan-pages: interesting and eye-catching posts or emotional connection with the fan-page. The main activities when operating on fane-page include reading the posts, news and comments from other users. People do not comment much themselves but rather observe what others have to say. Users also may search the information of products, services or sales. Most of the users have taken part of the comsumption-games or campaigns of businesses or organisations. The motives to take part in such campaigns have been good prizes, interest in winning posibilities and the suggestions of friends. Most of the shared commercial content is conditioned from taking part of the campaigns because one campaigne rule is to share the image or link of the business or organisation. People usually share things with humorous content, things that have effected people positively, things that, when shared, can help someone. Users usually do not take notice of the posts with commercial content from friends when there are more than one of them. Facebook users have mostly had contacts with the products or services of businesses before and most of the users think that being a fan has increased the consumption and deepened the client relations. Users think that they would pay more attention to the information connected with the businesses in offline-world, when fan-pages would post regularly and more often. Users think that information would also reach them through other channels but Facebook is fast and convenient solution for them. To conclude, we can say that users’ friends and contacts network, and the interests of the users play the most important role in the usage practices of Facebook. Facebook users have not adopted the business or organisation users and do not take them as the users of social media. Beyond doubt, the involvement with online-environment affects the consumption-habits of the users, but businesses have to learn how to operate in social media and create the valuable content. The everyday activities users engage in are watching their notifications, reading the news feed, commenting and „liking“, which is the most popular way to express their opinion. However, the visiting of the fan-pages of various businesses or organisations usually does not belong to everyday activities. The users post about two or three times in a week and mostly the content of the post is humorous and includes videos. Also, users notice the visual material in news feed the most.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Facebooki peidetud rühm ja kogukonnatunne
(Tartu Ülikool, 2016) Peeduli, Krista; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Uurimuse eesmärk oli lähemalt tutvuda Facebooki peidetud grupis postitatava informatsiooni ja selle sisuga ning uurida lähemalt ka kogukonna tunnet selles rühmas. Teooriapeatükis anti ülevaade mitmetest erinevatest uuringutest, mis nii kaudselt kui otseselt selgitavad nii kogukonnaks kasvamise momente kui ka erinevaid sotsiaalseid aspekte, millega Facebooki suhtlusel arvestada. Peamine ülesanne oli teada saada, millist informatsiooni üliõpilased peidetud grupis omavahel vahetavad ning uurida kuivõrd on üliõpilased võimelised looma gruppe, mis toetaksid nende ülikooliõpinguid. Peamine mure varasemate uuringute puhul on olnud see, et uuritud on üldiselt Facebooki „seintele“ postitatud materjali ning üldiselt on olnud tulemuseks see, et üliõpilased postitavad igasuguseid teemasid, mis ei pruugi üldsegi akadeemilisse konteksti sobida (Selwyn, 2009). Nagu ka minu seminaritöö näitab see uurimus, et väiksemas kogukonnas ollakse võimelised hästi teemas püsima ning loodud rühma kasutati õppetööga seotud tegevuse toetamiseks, kuna 83% kõigist tehtud postitustest olid akadeemilise sisuga. See kinnitab, et üliõpilaste endi loodud kommunikatsioonimudelid toimivad hästi ning täidavad oma eesmärgi. Enamus ajast suheldi selles rühmas kooliga seotud teemadel ning küsiti abi kodutööde, eksamite/arvestuste ja muu õppetööalase temaatika osas. Täiskasvanud õppija on ehk teadlikumalt asunud omandama kõrgharidust ning selletõttu ka suhtub kooliga seotud temaatikasse mingil määral tõsisemalt ja teadvustab ehk rohkem koostöö vajadust. Kõige noorem intervjueeritav ka mainis oma esimest ülikoolikogemust tuues välja selle, et niisugust õppele suunatud rühma tol ajal ta ei kasutanud, kuigi sotsiaalmeediat kasutasid tema kursusekaaslased aktiivselt, ja et see on väga vajalik tema meelest. Eelneva seminaritöö eesmärgiks oli uurida ka kogukonnaks olemist. Pisut keeruline oli tol korral leida sobivat materjali just Facebooki kogukondlikkuse kohta, kuid üksikud sellised uurimused on olemas ning nendele see töö ka tugines (Reich, 2010). Kogukondlikkuse all peetakse siin silmas midagi enamat, kui vaid virtuaalset inimeste gruppi, kes infot üksteisega vahetavad. Seega tuli seminaritöös välja töötada eraldi kategooriad kogukondlikkuse uurimiseks ning nende abil Facebooki postitusi kodeerida. Käesoleva uurimuse jaoks võtsin kasutusele laiemad kogukondlikkuse kohta käivad mõisted ning koostasin intervjuu küsimused uut teoreetilist materjali arvestades. Siia hulka kuuluvad nii sidemete tugevus, sotsiaalne kapital, virtuaalsed kogukonnad kui sotsiaalne kõhvitsemine. Kuna kogukonna üks aspektidest on vajaduste rahuldamine (McMillan ja Chavis, 1986), siis nii seminari- kui lõputööst on hästi näha, kuidas kontentanalüüsi käigus vaadeldud õppeaasta jooksul ning hiljuti tehtud intervjuudes üliõpilased selles osas üksteisele tuge pakkusid. Ka jagatud rõõmud ja mured, mis on teine kogukondlikkuse tunnus, moodustasid märkimisväärse osa postitustest ning leidsid kajastust intervjuudes. Infovajaduse osas vaadeldi ka seda kui sageli viidatakse nii ÕIS-ile, õppekoordinaatorile, kaasüliõpilastele kui internetile ning leiti, et antud rühmas tegelikult eelistati otsesuhtlust oma kursusekaaslastega. Enamuses saadi vajalikku informatsiooni teineteiselt, ilma, et oleks pidanud veel kõrvalistele infoallikatele viitama. Intervjuudes tõsteti esile see, et Facebooki peidetud grupp on toiminud nö ÕIS-i vahendava kohana, kui mõni üliõpilane on kiiresti ÕIS-ist saadud infot sinna edastanud. Lisaks mainiti ka seda, et soovitakse teisi info osas abistada ning olulist rühmaliikmetega jagada. Eelnev uurimus vaatles põgusalt ka suhtumise tonaalsust kommentaarides ning leidis, et enamus juhtudest oldi neutraalsed ja heatahtlikud, kuid irooniat täheldati õppejõududest rääkides. Samuti võis seda selle täheldada selle töö jaoks läbiviidud intervjuudest, kus muuseas mainiti peidetud grupi pakutavat võimalust nö auru välja lasta ning pahameelt õppejõudude suhtes avaldada, kui selleks põhjust arvati olevat. Kokkuvõtlikult võib öelda, et nii kontentanalüüsi kui ka läbiviidud intervjuude abil võis jõuda tulemusteni, mis vastasid selles töös püstitatud uurimisküsimustele. Kui seminaritöös jäid mõned kogukondlikusse aspektid hindamata, siis uurides intervjuude abil lisandusid uutele teoreetilistele käsitlustele tuginevad aspektid, mis aitasid veelgi paremini näha peidetud grupi kogukondlikkust ning mõista rühmaliikmete kogukonnaks kasvamise kulgu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Facebooki postituse mõju hindamine
(Tartu Ülikool, 2019) Jõers, Saskia; Kuusik, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond