Sirvi Märksõna "academic performance" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Akadeemilise prokrastineerimise, rööprähklemise, õppetöö ajal sotsiaalmeedia kasutamise ja akadeemilise edukuse vahelised seosed Eesti üliõpilaste näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Kattago, Mari; Täht, Karin, juhendaja; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös analüüsiti akadeemilise prokrastineerimise, rööprähklemise, õppetöö ajal sotsiaalmeedia kasutamise ning akadeemilise edukuse omavahelisi seoseid Eesti bakalaureuse taseme üliõpilaste hulgas. Samuti uuriti, kas esineb erinevusi antud uuringus osalemist prokrastineerimiseks ja mitte prokrastineerimiseks hinnanud üliõpilaste vahel. Uuringus osales 227 üliõpilast vanuses 19-55 eluaastat (M = 25.0; SD = 7.55). Töös leiti, et üliõpilased, kellel on kõrgem keskmine hinne väitsid, et tegelevad harvem akadeemilise prokrastineerimisega, rööprähklemisega ning õppetöö ajal sotsiaalmeedia kasutamisega. Statistiliselt olulised erinevused ilmnesid ka uuringus osalemist prokrastineerimiseks ja mitte prokrastineerimiseks hinnanud üliõpilaste vahel, sealjuures eriti tugevalt õppetöö ajal sotsiaalmeedia kasutamise osas. Uuringu tulemused näitavad, et õppetöö edasilükkamisel, õppetöö ajal sotsiaalmeedia kasutamisel, mitme erineva tegevusega samal ajal korraga tegelemisel ning akadeemilisel edukusel on olulised omavahelised seosed ning antud käitumistele tuleb oluliselt enam tähelepanu pöörata ning vajadusel käitumisi ka reguleerida.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Akadeemiliste soorituste sooline lõhe
(Tartu Ülikool, 2025) Pals, Stella; Vähi, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida kas sugu mõjutab ülikoolihindeid STEM- ja mitte-STEM valdkondades. Analüüs põhines ÕIS-i andmetel viie õppeaasta kohta ning keskendus kaalutud keskmiste võrdlusele sugude lõikes. Muuhulgas uuriti ka eksmatrikuleerimist, nominaalajaga lõpetamist, akadeemilise puhkuse võtmist ja riigieksamitulemusi. Tulemused näitavad, et kuigi naised said üldjoontes meestest paremaid hindeid, esines statistiliselt olulisi erinevusi võrdlemisi harva. Kõiki tudengeid kaasates, olid naiste kumulatiivsed hinded meestest paremad ajaloos ja geograafias. Seevastu matemaatika erialal ületasid meeste kumulatiivsed hinded naiste omi, kuid seda ainult kõigi hinnete lõikes. Eriala lõpetanute seas ilmnes statistiliselt oluline erinevus vaid geograafia erialal, kus naiste positiivsete hinnete kumulatiivne keskmine oli meeste omast kõrgem.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ootuspärasest erinevad eksamitulemused: seos afekti, tõlgenduste ja LPP-ga
(Tartu Ülikool, 2026) Armulik, Hermann; Uusberg, Helen, juhendaja; Krajuškina, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli luua katseparadigma, mis võimaldab uurida ootuspärasest erinevate eksamitulemuste mõju afektile ja selle seoseid tõlgendustega. 50 tudengile näidati personaalseid stiimuleid, milleks olid nende käimasoleva semestri potentsiaalsed eksamitulemused. Katse jooksul vastati küsimustele subjektiivse afekti ning tõlgenduste kohta ja mõõdeti EEG-d. Uuringu tulemustest ilmnesid erinevused subjektiivses afektis ootuspäraste, oodatust halvemate ja paremate tulemuste esitamisel, viidates, et potentsiaalsete eksamitulemuste ette kujutamist on võimalik kasutada subjektiivse afekti esile kutsumiseks. Seost sündmuspotentsiaaliga LPP ei leitud. Relevantsuse tõlgendusdimensioon võimendas ootuspäraste ja oodatust paremate tulemuste positiivset ning oodatust halvemate tulemuste negatiivset afekti. Vastupidiselt teaduskirjandusele, tugevdas enesekohane vastutus positiivset afekti nii ootuspäraste, oodatust paremate kui ka halvemate tulemuste ette kujutamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The role of adaptive assistive learning tools in supporting students with sensory impairments
(Tartu Ülikool, 2025) Appiah, Benjamin Kelly; Edisherashvili, Natalia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The role of appraisals on emotions in academic performance context
(Tartu Ülikool, 2026) Olde, Grete; Uusberg, Helen, juhendaja; Krajuškina, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of the present study was to investigate the relationship between emotions and appraisals in a personalized experiment in academic performance context. For this, a paradigm was created. 50 university students were shown hypothetical academic outcomes based on the expected results of their current graded courses. The stimuli represented expected, better-than-expected, and worse-than-expected outcomes. The results showed that better-than-expected outcomes elicited significantly stronger positive affect and greater zygomaticus major activity, whereas worse-than-expected outcomes elicited significantly stronger negative affect and greater corrugator supercilii activity. Significant differences were also found across all appraisal dimensions. Better-than-expected results were appraised as more relevant, congruent, fair, and with higher emotional coping, whereas worse-than-expected results were appraised as more relevant and urgent, and less congruent, fair, controllable, and with less emotional coping as opposed to expected results. Furthermore, several appraisal dimensions such as relevance, congruence, fairness, control, urgency, and emotional coping moderated the relationship between the condition of hypothetical result and emotional responses. The findings suggest that personalized academic expectancy violations can successfully evoke differentiated emotional and appraisal-related responses under laboratory conditions and may provide a useful framework for future research on emotions and appraisals in achievement contexts.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tõlgenduste ja emotsioonide vahelised seosed akadeemilise soorituse kontekstis: näolihaste elektromüograafia (EMG) uuring
(Tartu Ülikool, 2026) Kuusik, Laura; Uusberg, Helen, juhendaja; Krajuškina, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli välja töötada katseparadigma tõlgenduste ja emotsioonide mõõtmiseks akadeemilise soorituse kontekstis. Töö raames viidi läbi laboratoorsed katsed, kus 49 tudengile näidati nende hetkel pooleli olevate õppeainete võimalikke tulemusi, mis olid genereeritud osalejate endi antud hinnangute ja ennustuste põhjal. Tulemusi esitati kolmes tingimuses: ootuspärane, oodatust halvem ja oodatust parem. Katse vältel mõõdeti osalejate näolihaste corrugator supercilii ja zygomaticus major aktiivsust, subjektiivset afekti ning tõlgendusi kaheksal tõlgendusdimensioonil. Tulemusena leiti, et katse töötas ootuspäraselt – objektiivsete ja subjektiivsete emotsioonimarkerite tulemused valdavalt ühtisid omavahel ning erinevate katsetingimuste vahel ilmnes statistiliselt olulisi erinevusi tõlgenduste hinnangutes. Täpsemalt olid osalejate jaoks oodatust paremad tulemused keskmiselt ootuspärasest olulisemad, kongruentsemad, õiglasemad ning kõrgema tajutud emotsionaalse toimetulekuga, kuid oodatust halvemaid tulemusi hinnati keskmiselt ootuspärastest tulemustest vähem kongruentseteks ja õiglasteks, tajuti madalamat kontrolli, emotsionaalset toimetulekut ja omavastutust, aga suuremat pakilisust. Samuti leiti olulisuse tõlgendusdimensiooni statistiliselt olulised pea- ja koosmõjud katsetingimusega afekti markeritele ning omavastutuse tõlgenduse mõjud positiivse afekti markeritele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Uskumused tahtejõu olemusest ja nende seos eneseregulatsiooni ja akadeemilise edukusega
(Tartu Ülikool, 2017) Männik, Sille-Liis; Täht, Karin, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eelnevates uuringutes on leitud, et inimesed, kes usuvad tahtejõudu kui piiramatusse ressurssi, on paremad eneseregulatsioonis ning saavutavad kõrgemaid akadeemilisi tulemusi. Käesolevas töös adapteeriti Igapäevase Eneseregulatsiooni küsimustik (Job et al., 2015) eesti keelde ja uuriti seoseid tahtejõu implitsiitsete teooriate, igapäevase eneseregulatsiooni ja akadeemilise edukuse vahel Tartu Ülikooli tudengitest koosneval valimil (n = 439). Mitmese lineaarse regressiooni tulemusena leiti, et akadeemilist edukust mõõdetuna kaalutud keskmise hindega ennustab tahtejõu piiramatu teooria. Tahtejõu piiratud (n = 60) ja piiramatu (n = 64) teooriaga tudengite gruppide vahelises võrdluses leiti, et akadeemiline edukus ja igapäevane eneseregulatsioon kolmes alaskaalas (prokrastineerimine, halb emotsioonireglatsioon, eelarveülene rahakulutamine) on parem piiramatu teooriaga tudengite seas.