Tõlgenduste ja emotsioonide vahelised seosed akadeemilise soorituse kontekstis: näolihaste elektromüograafia (EMG) uuring

Abstract

Uurimistöö eesmärgiks oli välja töötada katseparadigma tõlgenduste ja emotsioonide mõõtmiseks akadeemilise soorituse kontekstis. Töö raames viidi läbi laboratoorsed katsed, kus 49 tudengile näidati nende hetkel pooleli olevate õppeainete võimalikke tulemusi, mis olid genereeritud osalejate endi antud hinnangute ja ennustuste põhjal. Tulemusi esitati kolmes tingimuses: ootuspärane, oodatust halvem ja oodatust parem. Katse vältel mõõdeti osalejate näolihaste corrugator supercilii ja zygomaticus major aktiivsust, subjektiivset afekti ning tõlgendusi kaheksal tõlgendusdimensioonil. Tulemusena leiti, et katse töötas ootuspäraselt – objektiivsete ja subjektiivsete emotsioonimarkerite tulemused valdavalt ühtisid omavahel ning erinevate katsetingimuste vahel ilmnes statistiliselt olulisi erinevusi tõlgenduste hinnangutes. Täpsemalt olid osalejate jaoks oodatust paremad tulemused keskmiselt ootuspärasest olulisemad, kongruentsemad, õiglasemad ning kõrgema tajutud emotsionaalse toimetulekuga, kuid oodatust halvemaid tulemusi hinnati keskmiselt ootuspärastest tulemustest vähem kongruentseteks ja õiglasteks, tajuti madalamat kontrolli, emotsionaalset toimetulekut ja omavastutust, aga suuremat pakilisust. Samuti leiti olulisuse tõlgendusdimensiooni statistiliselt olulised pea- ja koosmõjud katsetingimusega afekti markeritele ning omavastutuse tõlgenduse mõjud positiivse afekti markeritele.