Sirvi Märksõna "adolescence" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depressiooni tunnuste muutused vanuse ja soo lõikes 11-16 aastaste Eesti noorukite seas: longituuduuring
(Tartu Ülikool, 2017) Karelsohn, Brigitte; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Soidla, Kärol, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida depressiooni tunnuste – masendunud meeleolu, suhteprobleemid, ebaefektiivsus, anhedoonia ja madal enesehinnang – muutusi vanuse ja soo lõikes noorukieas. Esialgne valim koosnes 308 lapsest, kes täitsid enesekohaseid küsimustikke neljal korral vähemalt 12-kuuliste vahedega (11–12, 12–13, 13–14 ja 15–16aastaselt). Antud uurimuses kasutati Laste Depressiooni Skaala abil kogutud andmeid. Tulemustest selgus, et vanuselised muutused depressioon tunnustes ilmnesid vaid poistel madala enesehinnangu alaskaalal, mille skoorid vanuse kasvades langesid. Ehkki soolisi erinevusi ilmnes iga tunnuse puhul, puudus üldine trend, et vanuse kasvades ilmneks rohkem ning ulatuslikumaid soolisi erinevusi depressiooni tunnustes. Tulemused on olulised edendamaks arusaama, millistele spetsiifilistele tunnustele tuleks eelkõige tähelepanu pöörata nii ennetustöö käigus kui ka juba vallandunud depressiooni sümptomite ära tundmises noorukiealistel poistel ja tüdrukutel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koduste suhete ja väärtuste seos teismeliste populaarsusega klassikaaslaste hulgas
(Tartu Ülikool, 2016) Remmel, Alice; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti tajutud ema- ja isapoolse aktsepteerituse ning teismeliste autonoomsuse ja seotuse väärtustamise seoseid nende populaarsusega klassikaaslaste seas. Võrreldi kahte vanusegruppi (4.-5. klass ja 8.-9. klass) ning poisse ja tüdrukuid. 137 teismelist täitsid aktsepteerituse-tõrjutuse küsimustiku PARQ/Kontroll lühiversiooni, autonoomsuseseotuse küsimustiku ning sotsiomeetria ülesande. Uurimistöö tulemustest selgus, et kõige paremini ennustab teismeliste populaarsust see, kui oluliseks peetakse autonoomsust. Poiste puhul ennustab populaarsust tajutud emapoolne aktsepteeritus ning noorematel teismelistel lisaks sellele veel ka tajutud emapoolne kontrollitase ja autonoomsuse väärtustamine. Vanemate teismeliste ja tüdrukute populaarsuse ennustajatena olulisi tegureid ei tuvastatud. Töös arutletakse vanusegruppide vahelise erinevuse üle suhetes vanemate ja sõpradega. Uurimistöö tulemused täiendavad varasemaid teadmisi teismeliste suhete kohta, näidates, et soe ja toetav suhe emaga on oluline poiste ja nooremate teismeliste läbisaamises eakaaslastega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kognitiivse empaatia mõju teismeliste hüpoteetilisele konfliktikäitumisele
(Tartu Ülikool, 2024) Rahuoja, Liisa Maria; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uuringu eesmärk oli teada saada kognitiivse empaatia mõju hüpoteetiliste konfliktiolukordade lahendamisele ning lahenduskäigu põhjustele. Uuringus osales 277 teismelist vanuses 14-18. Teismeliste konflikti lahendamise viise ja põhjuseid uuriti hüpoteetiliste konfliktiolukordade abil. Eelnevalt paluti osalejatel meenutada ühte konfliktiolukorda vanematega. Ühel grupil paluti meenutada detaile konfliktist ning teist gruppi suunati mõtlema vanema perspektiivile konfliktiolukorras. Tulemustest selgus, et kognitiivse empaatia mõju esines ühe hüpoteetilise olukorra puhul, milleks oli huviringi valik. Selles olukorras kognitiivse empaatia manipulatsiooni läbinud teismelised kasutasid sagedamini läbirääkimist strateegiana ning manipulatsiooni mitteläbinud teismelised kasutasid sagedamini enesekehtestamist. Kognitiivsel empaatial mõju lahendamisstrateegiate põhjustele puudus. Tulemused näitasid, et lahendamisstrateegiate kasutus erines situatsiooniti. Nii kognitiivse empaatia manipulatsiooni läbinud kui ka mitteläbinud teismelised kasutasid kontserdile mineku situatsioonis peamiselt läbirääkimist, koduste tööde tegemise olukorras kasutati sagedamini järeleandmist, aga ka läbirääkimist ning enesekehtestamist ning huviringi valiku situatsioonis kasutati kõige sagedamini enesekehtestamist, kuid ka läbirääkimist. Samuti näitasid tulemused, et peamine põhjus strateegiate valikul on omakasu saavutamine ehk teismelised valivad lahendusstrateegia vastavalt sellele, mis aitab nende soovi täitumisele kaasa.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põlvkondadevahelist sotsiaalset mobiilsust kujundavate eluvalikute (life decisions) mõjutegurid noorukieas Pärnu noorte näitel
(2011-03-23) Ausna, Aile Rahel; TÜ Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Juhendaja: PhD Dagmar Kutsar
Käesolev magistritöö keskendus noorukite eluvalikute mõjutegurite uurimisele, lähtudes uuritavate endi kogemustest ja hinnangutest. Täpsemalt analüüsiti indiviidide sisemisi ja väliskeskkonnast tulenevaid mõjutegureid, mille tegevuse tulemusel langetatud eluvalikud põhjustavad põlvkondadevahelist sotsiaalset mobiilsust. Töö teoreetiliseks raamistikuks on elutee teooria (life course theory), mille kohaselt konstrueerivad indiviidid oma eluteed iseseisvate valikute langetamise ja tegutsemise kaudu, kuid on valikute langetamise protsessi käigus vastuvõtlikud erinevate väliste tegurite mõjule. Uurimuse eesmärgiks oli määratleda noorukite eluvalikute välised mõjutegurid ja nende toime ning iseseisvate valikute langetamise võimekuse (agency) kui sisemise mõjuteguri roll põlvkondadevahelise sotsiaalse mobiilsuse protsessis, kasutades selleks Euroopa Liidu 6. raamprogrammi poolt rahastatud rahvusvahelise projekti PROFIT – Põlvkondadevahelise päritud ebavõrdsuse leevendamisele suunatud poliitikad (Policy Responses Overcoming Factors in the Intergenerational Transmission of Inequalities) viimase uuringuetapi käigus 19. septembrist 6. oktoobrini 2006. aastal kogutud andmeid. Töös kajastatud põhiseisukohad: Põlvkondadevahelise sotsiaalse mobiilsuse suunda mõjutavad indiviidi poolt eluteel tehtavad haridus- ja karjäärivalikud. Indiviidide sisemistel mõjuteguritel on nende eluvalikute kujundamisel olnud suurem roll kui välistel mõjuteguritel. Indiviid kui tegutseja ja oma elutee kujundaja lähtub valikutes eelkõige isiklikest (ja jagatud kollektiivsetest) väärtushinnangutest, millest haridus- ja karjäärialaste valikute kujundajana domineerivad enesemääratlemise, stimulatsiooni ja saavutuse valdkonna väärtused. Perekondliku sotsiaalse, majandusliku ja inimkapitali piisav tase pakub indiviidile valikuks rohkem variante, ebapiisav kapitalitase kitsendab valikut. Seega suunab kapitalitase mobiilsust. Hariduse väärtustamine vanematekodus kujundab noorukite väärtushinnanguid, mis toetavad teise ja kolmanda taseme hariduse omandamist. See omakorda loob soodsad tingimused ülenevaks mobiilsuseks, kuna haridus on oluline põlvkondadevahelise sotsiaalse mobiilsuse eeldus. 1990. aastatel toimunud hariduse ekspansioon ja võimaluste paljusus loovad eelduse ülenevaks mobiilsuseks, samas kitsendab tasuline haridus piiratud majanduslike võimalustega päritoluperedest noorte valikuid, mis omakorda takistab ülenevat mobiilsust. Seega ei ole haridusvõimalused võrdsustunud. Sõbrad kui mõjutegur avaldab nooremas noorukieas mõju peamiselt ühistegevuste kaudu, vanemas noorukieas kasutatakse sõpru sageli sotsiaalse kapitalina vakantsete töökohtade otsingul. Riikliku ja kohaliku tasandi sotsiaalpoliitilistel otsustel on indiviidide eluvalikutele väike mõju. Sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus tekitab ebavõrdsust ka noorte valikutes, ning olgugi, et ühiskonnas on eelmise põlvkonna sotsiaalse keskkonnaga võrreldes valikuvariante rohkem, ei ole nad kõigi jaoks ühtmoodi ligipääsetavad. Antud töö pakub taustateadmist Eesti noorte eluvalikute mõjuteguritest nii sotsiaaltöötajale probleemides kliendi abistamiseks, noorukitega tegelevatele organisatsioonidele nende efektiivsemaks toetamiseks, aga ka sotsiaalpoliitika kujundajatele antud teema paremaks mõistmiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Psühholoogilise heaolu seos koolialguskellaaja ja kronotüübiga 6.-7. klasside õpilastel
(Tartu Ülikool, 2016) Puusepp, Juuli; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida kooli alguskellaaja seoseid õpilaste psühholoogilise heaolu ja kronotüübiga. Valim koosnes 233 õpilasest 6.-8. klassidest neljast koolist. Kõik koolid algasid erineva kellaajaga: 8.00, 8.15, 8.30 ja 8.45. Uuringu küsimustik koosnes neljast osast: 1) Müncheni kronotüübi küsimustik; 2) psühholoogilise heaolu küsimustik; 3) uurija poolt loodud kronotüübi prototüübid. Tulemused ei näidanud statistiliselt olulisi erinevusi koolide ja unekestuse vahel. Samuti ei leitud erinevusi ka koolide ja vööndivahetusväsimuse vahel. Õpilaste heaolu ja kooli alguskellaaja vahel leiti nõrki seoseid kahes heaolu valdkonnas: rahulolus kooliga ja rahuolus oma vaba aja kasutusviisidega. Kronotüübi ja heaolu vahel oli nõrki seoseid, näiteks küsimustega, mis puudutasid õpilaste turvatunnet, õnnetunnet, positiivset ellusuhtumist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Väärtuste sarnasus klassikaaslastega ning selle seos psühholoogilise kohanemisega teismeeas
(Tartu Ülikool, 2025) Hanikat, Laura-Liis; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uuringute tulemused väärtuste sarnasuse olulisusest teismeeas on senini olnud vastuolulised. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas noorukite mõõdetud ja tajutud väärtuste sarnasus klassikaaslastega on seotud nende psühholoogilise kohanemise tasemega. Väärtushinnangute, psühholoogilise kohanemise taseme ja klassikaaslaste tajutud väärtuste väljaselgitamiseks kasutati Schwartzi portreeväärtuste küsimustikku (Schwartz, 2003), psühholoogilise kohanemise küsimustikku (Rohner & Khaleque, 2005; Tulviste & Rohner, 2010) ning Schwartzi väärtuste lühiküsimustikke (Lindeman & Verkasalo, 2005). Valimisse kuulus 152 4.-8. klasside õpilast. Leiti, et noorukite valimil ei ole mõõdetud ega tajutud väärtuste sarnasus klassikaaslastega seotud nende psühholoogilise kohanemise tasemega. Teadmised aitavad täpsemini kohandada sekkumisi noorukite psühholoogilise kohanemise toetamiseks. Tulemused viitavad, et väärtuste sarnasus klassikaaslastega ei ole psühholoogilise kohanemise toetamise seisukohalt oluline aspekt, mida arvesse võtta.