Sirvi Märksõna "aeg" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 26

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aeg ja kalender
(1948) Polak, Jossif
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aeg ja kirjandus : artikleid aja kategooria käsitlusest, kasutamisest ja toimimisest tekstides
(Tartu Ülikool, 2002) Veidemann, Rein, toimetaja; Veidemann, Rein, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aeg ja ruum
(1959) Keres, Harald
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aeg metafoorina meediatekstides ja fraseoloogias
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2015) Gerasjova, Anna; Degel, Larissa, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž. Eesti keele ja kirjanduse lektoraat
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aegluse poeetika filmis
(Tartu Ülikool, 2013) Rood, Kadri; Torop, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajatunnetus Jan Kausi romaanides „Hetk“ ja „Koju“
(Tartu Ülikool, 2014) Sepma, Liisi; Ross, Johanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös vaadeldakse Jan Kausi romaane „Hetk“ ja „Koju“ aja ja ajatunnetuse vaatepunktist. Esimene peatükk tutvustab narratiivi kui inimliku aja korrastajat ning sellele tuginedes vaatleb romaanide „Hetk“ ja „Koju“ narratiivset ülesehitust, mis sissejuhatavalt aitab mõista, mis on Kausi romaanide peategelaste ajatunnetuses kõige määravam. Uurimuse teine peatükk keskendub konkreetsemalt olevikule, mis on väga tihedalt läbi põimunud minevikuga. Romaanide olevikukäsitlus aitab avada peamisi tundeid, mida aeg ja selle pidev kohalolu Kausi tegelastes tekitab. Kolmandas peatükis on käsitletud teise inimese olulisust ajas-olu kujundaja, peatükk näitab, kuidas aeg muutub Kausi tegelastele kohalolevaks eelkõige teise inimese kaudu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development and performance analysis of the Network Time Protocol Server
(Tartu Ülikool, 2019) Rolko, Miroslav; Allik, Viljo, supervisor; Sünter, Indrek, supervisor; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
This Master thesis describes the process of building a simple network time protocol (NTP) server on a single-board computer for the Atomic clock at Tartu Observatory. It explains the terminology of NTP protocol and set up for the NTP server. It also describes how to build a NTP client which generates pulse per second by its own script for the measurement purposes. This new pulse is synchronized with the NTP timestamp. Results of its use are compared against the test results from NTP plotter. The experimental configuration of the NTP server is then evaluated which is followed by a discussion regarding possible improvements and future projects.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Zeichen der Zeit : ein Wort für Baltischen Leser
(Leipzig : Naumann, 1889) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Do atemporal theories of quantum gravity presuppose the notion of time? A critical analysis of Henrik Zinkernagel's arguments against quantum fundamentalism
(Tartu Ülikool, 2023) Lazutkina, Anastasiia; Mets, Ave, juhendaja; Kustassoo, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This thesis is dedicated to examining three arguments against quantum fundamentalism (QF), the view that everything is fundamentally of a quantum nature and can be described exclusively in quantum theoretical terms. All three arguments rely on the timelessness of leading approaches to quantum gravity (QG), the successor theory of our two best physical theories, general relativity and quantum field theory. According to the first argument, by Svend Rugh and Henrik Zinkernagel, QF cannot explain how time emerges diachronically from a timeless quantum structure described by QG. I argue with Daniele Oriti that such a diachronic emergence is not strictly necessary, so the argument fails. According to the second argument, by Zinkernagel, timeless QG cannot be more fundamental than GR because its field of application is defined by a classical relativistic time concept. I propose two readings of the argument: the first fails, while the second is successful but requires accepting a broad set of epistemological commitments. The third argument adds that timeless QG does not imply that time is not fundamental, but instead that physics cannot describe it. I conclude that the last two arguments refute an epistemological but not ontological version of QF.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele ajasõnade omandamine
(2013-03-25) Parm, Sirli
Enamasti ollakse ühel meelel selles, et väikesed lapsed mõistavad ja väljendavad aega täiskasvanutest erinevalt. Põhilisemate kognitiivsete kategooriate – ruumi-, aja-, isiku- ja arvukategooria – omandamise arengut nii lingvistilisel kui ka mittelingvistilisel kontseptuaalsel tasandil on peetud väga oluliseks, kuna selles peegelduvad nii puhtkeeleline areng kui mõtlemise seaduspärad. Väitekirjas käsitletakse seda, kuidas eesti laps omandab ajakategooriat, eelkõige selle leksikaalseid väljendusvahendeid ehk ajasõnu. Töö üldine eesmärk on välja selgitada eesti keelelise ajasüsteemi arengu seaduspärad kuni 7-aastastel lastel. Väitekirjas otsitakse vastust põhiliselt kahele küsimusele: 1) millises järjekorras ilmuvad ajasõnad laste kõnesse ja milline on nende kasutus, 2) kas ajasõnad aitavad lastel grammatilist aega tajuda ja kasutada. Läbiviidud uurimus jaguneb kaheks: keeleomandamise varasel perioodil (kuni 3-aastaseni) ilmuvate ajasõnade uurimiseks on kasutatud korpusanalüüsi ja vanemate lastega (4–7-aastased) on läbi viidud psühholingvistiline eksperiment. Põhiliste tulemustena saab nimetada järgmist. (1) Leksikaalse aja omandamine algab samal ajal grammatilise ajakategooria omandamisega (enne lapse kaheaastaseks saamist). Esimesed ajasõnad on deiktikud, mis viitavad ajasuhetele lähtuvalt kõnehetkest. Leksikaalse aja väljendamine algab olevikukeskselt – kõigepealt ilmuvad olevikule osutavad ja olevikuaega täpsustavad ajasõnad. Seejärel sageneb nii mineviku väljendamine grammatiliste ja leksikaalsete vahenditega kui ka tuleviku väljendamine ajaadverbidega, sage on lapsekeeles on ajalisi järgnevussuhteid tähistavate sõnade kasutus. (2) Nelja-aastaselt ei ole eesti lapsed veel ajakategooriat täielikult omandanud, 4–7-aastaselt toimub ajakategooria aktiivne omandamine. Eksperimendi tulemused näitavad, et ajasõnad on oluline ajainfo grammatiliste ajavormide mõistmisel ja produtseerimisel. Ajalisele järgnevusele osutamisel on 4–7-aastaste laste jaoks küll ajasõnad enne, praegu, pärast selgemad kui komplekssema tähendusega ajasõnad juba, jälle, veel, kuid mõlemad sõnakomplektid aitavad verbiga väljendatud aega tajuda ja kasutada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eile, täna, homme : [aja mõõtmise areng]
(1961) Ivanovski, Mihhail
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jutustusi asjadest
(Tartu : Teaduslik Kirjandus, 1947) Iljin, M.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kuidas tajutakse aega multitaskiva tööprotsessi käigus? Tartu töötajate näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Saul, Janika; Rebane, Kärt, juhendaja; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud töö eesmärgiks oli leida vastus küsimusele, kuidas tajutakse multitaskiva tööprotsessi käigus aega. Taoline probleemipüsitus on oluline, sest kuigi multitaskimist nähakse kõige üldistanumalt kui mitme asja tegemist samal ajal, siis erineb see ajaühik, mille raames sama aega silmas peetakse. Monokroomse ajatajumise puhul on multitaskiv tööprotsess erinevate tegude järgnev jada. Polükroomselt aega tajuvatele inimestele on tegu pigem pikema perioodina, mille raames viiakse läbi erinevaid tegusid ja mis lõppeb ülesande lõpliku sooritamisega. Dünaamiline aja tajumine on viis tajuda aega perioodina, mille raames sooritatakse erinevaid tegevusi, kas kordamööda või samaaegselt, sealjuures perioodi ei pruugi lõppeda ühe ülesande sooritamisega, sest järgmisega on juba alustatud. Töö esimeses osas, teoreetiliste lähtekohtade peatükis tõin välja üha kiireneva elutempo kujunemise tagamaad, mis omakorda on viinud vajaduseni mõista aega dünaamilisena. Ühedimensiooniline aja idee on midagi, millest tuleks tehnoloogia ajastul edasi vaadata – pidev ühenduses olek on muutnud aja tajumise staatiliselt ajutiseks ning paljudele ei ole aeg enam range ühesuunaline tegevuste järgnevus. Seejärel keskendusin ajasurve tekke mehhanismidele, mis on üheks multitaskiva tööprotsessi eelduseks. Multitaskimise esilekutsumiseks on lisaks seda soodustavatele isikuomadusele vaja stiimulit - välist või sisemist takistajat. Teoreetiliste lähtekohtade peatükk lõppes multitaskivat tööprotsessi kirjeldavate käitumisviiside ja strateegiate ülevaatega. Seejärel püsitasin uurimisprobleemi ja tõin selle avamiseks kasutatud uurimisküsimused. Intervjuu tulemuste analüüsimiseks lõin kitsaste kategooriate süsteemi, mida ma hiljem süstemaatiliselt laiemateks kategooriateks klasterdasin. Läbiviidud intervjuude tulemusena ilmnes, et multitaskimise mõiste ja aja tajumise puhul jagunetakse kaheks – nende jaoks, kes mõistavad multitaskimist kui mitme asja tegemist samal ajal, aga ei pea seda sealjuures võimalikuks, on aja tajumine selgelt monokroomne. Nende jaoks, kes tajuvad aega dünaamilise või polükroomsena, et pea järjestikku sooritatud tegusid multitaskimiseks. Taoline vahet tegemine on märk sellest, et isegi kui multitaskimise mõiste avamiseks kasutatakse identseid sõnu, ei mõisteta nendega samu olukordi. Taoline eristumine on oluline teadmine, mida tuleks arvesse võtta multitaskimise uurimise tulemuste esitlemisel. Kui töö autor märgib, mis on multitaskimine, siis ei pruugi kõik seda samaselt mõista. Alles siis, kui tuua välja, mis ei ole multitaskimine, on võimalik vahet teha, kuhu autor oma ideede ja tulemustega sobitub. Kuniks sellist vastandumist välja ei tooda, ei ole multitaskiva tööprotsessiga tegelevate autorite töödega tutvudes kindlustunnet, et asju nähakse samamoodi. Ajataju vaevalt, et vaid sõnadega muuta õnnestub. Selle heaks näiteks on intervjuudes avaldatud arvamused, kus monokroomselt aega mõtestavad inimesed ei pea võimalikuks polükroomset aja tajumist. Nad küll saavad aru polükroomse aja ideest, kuid ei pea seda võimalikuks. Seetõttu peangi oluliseks, et selleks, et lugejale oleks uurimuse kontekst mõistetav, ongi vaja välja tuua just need kohad, mis piiritlevad selle, kuidas lugeja peaks antud tööd lugedes aega mõistma. Töös leidis käsitlemist ka multitaskiva tööprotsessiga seotud mehhanismide kaardistamine. Siinkohal leivad kinnitust peatükis 1.5 välja toodud mehhanismid: kui tööpäevas esineb hetki, mil tuleb otsustada, kas ja mil viisil multitaskida, siis tehakse otsus eelkõige põhinedes ülesande kiireloomulisusele (tähtajast) ja päritolule (kellelt ülesanne või informatsioon saadi). Vastust taolisele probleemipüstitusele nagu “Kuidas tajutakse multitaskiva tööprotsessi käigus aega?“ on huvitav, kuid keeruline saavutada. Ainuüksi üheksa inimese intervjuu põhjal on lubamatu üldistada tulemusi laiemale üldsusele. Kuid vastuse kordumisest võib järeldada, et ma sain kaardistada vähemalt osa enamlevinud ideedest ajataju kohta. Siiski, oleks vajalik läbi viia suuremahulisem uurimus, mille põhjal oleks ehk võimalik välja tuua kindlamaid seoseid erineva aja tajumisviiside ja multitaskimise mõistmise, võimalik, et ka käitumisviiside vahel. Selle tulemusena oleks võimalik välja töötada raamistik, mis kaasaks kõiki multitaskimist puudutavaid uurimusi ning selgitaks, miks mõned omavahel kattuvad, samas kui teised nende kõrvale ei sobitu või lausa vastanduvad. Käesolev bakalaureusetöö on minu jaoks esimene samm sellel põneval suunal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Le temps d’engagement dans les oeuvres d’André Gide et de Johannes Semper: les univers fictionnels entre l’élan vital et la littérature engagée
(2023-10-31) Karelson, Marit; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri keskendub André Gide’i (1869-1951) ja Johannes Semperi (1892-1970) ilukirjanduslikele teostele, eesmärgiga analüüsida nende fiktsionaalsesse maailma kätketud aega. Aja mõistet uuritakse läbi Gide’i ja Semperi esseistika, samuti läbi Jean-Paul Sartre’i, Henri Bergsoni, Paul Ricœuri ja Jacques Noiray teooriate. Lähtudes Sartre’i „värvatud kirjanduse“ ideest kujundan mõiste „värvatuse aeg“, et analüüsida Gide’i ja Semperi loomingut. Selline aeg viitab kirjaniku aktiivsele püüdele muuta oma teoste kaudu ühiskonda. Nii Gide’i kui Semperi fiktsionaalsetes maailmades esindab aeg indiviidi teadvuse mitmesust. Mõlema autori teostes tekib aeg, kui tegelaste kehad esinevad kujutluspiltidena, mis võivad asuda iseendast väljaspool. Nii saavad tegelased „teiseks“ – nendeks, kes nad ei ole. Analüüsin neid kujutluspilte läbi Sartre’i mõiste „võimalikkus“, mis viitab ideele, et indiviidil on võime kujutleda tulevikku asuvana väljaspool olevikku. Uurides Gide’i loomingus kujutluspilte, mida võib käsitleda „võimalikkusena“, selgub, et nende läbi avalduvat aega võib järjest enam käsitleda aktiivsusena, mida märgib see, et äratuntav ajastruktuur laguneb järjest enam koost. Semperi teostes ei esine tegelaste kehad ainult kujutluspiltidena, mis asuvad endast väljaspool, vaid nad moodustavad „võimalikkuste“ võrgustiku koos tegelastega, kes on nende kõrval. Semperi loomingus on selgemini kui Gide’i puhul äratuntav teose kui erinevatest kehadest koosneva organismi orgaaniline jätkuv areng, mis kätkeb Bergsoni „kestuse“ ja „eluhoo“ elemente. Tegelaste võrgustiku arenemist võib mõtestada kui ühiskonna arengu võrdpilti: nii Semperi kui Gide’i jaoks on oluline indiviidi aktiivsus ühiskonna kujundamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Les cadres de discours temporels dans les contes de fées
(Tartu Ülikool, 2013) Lüter, Anna; Käsper, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse filoloogia
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Les conceptions métaphoriques du temps et le discours climatique dans un corpus de langue française
(Tartu Ülikool, 2025) Ellermäe, Mai; Käsper, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Romanistika osakond
Ce mémoire analyse les conceptions métaphoriques concernant le temps dans le discours francophone sur la crise climatique, à partir du corpus French Web 2023 disponible sur la plateforme SketchEngine. L’étude se concentre sur deux schémas principaux : progression du temps et progression de ego, en identifiant comment ils structurent la perception temporelle du phénomène. L’analyse met en évidence la prédominance du temps qui avance vers l’ego et montre que ces métaphores participent à cadrer la crise comme urgente, inévitable ou déjà présente.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mapping time: analysis of contemporary theories of historical temporality
(2020-10-30) Hellerma, Juhan; Sooväli, Jaanus, juhendaja; Tamm, Marek, juhendaja; Kleinberg, Ethan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö tegeleb ajasuhete temaatikaga tänapäevases ajaloofilosoofias. 20. sajandi teisel poolel aset leidnud keelelise pöörde kontekstis nähti ajaloofilosoofia või ajalooteooria peamise ülesandena ajaloo kui akadeemilise distsipliini kriitilist analüüsi. Selles vaimus uurimused huvitusid ennekõike sellest, kas ja kuidas on ajalooteadmine võimalik, ning millist rolli mängib mineviku tunnetamisel keeleline representatsioon. Viimasel paarikümnel aastal on ajaloofilosoofiliste küsimuspüstituste haare märgatavalt laienenud. Iseäranis on hakatud tähelepanu pöörama “ajaloolise ajalisuse“ eri vormide mõtestamisele ja analüüsile. Ajalisuse temaatika kontekstis uuritakse näiteks, millal ja mis tingimustel kujunes ajalooteadusele aluseks olev eeldus olevikust selgepiiriliselt eraldatud ajaloolise mineviku kohta. Ajalooteadusele omaste ajalisuse tingimuste käsitlemine on omakorda osa laiemast ajateemalisest diskussioonist, milles mõtestatakse ka avaramaid ühiskondlik-kultuurilisi ajalisuse vorme. Uurides kaasaegset ajalisuse mõiste ümber keerlevat ajaloofilosoofilist debatti, seab doktoritöö endale kolm eesmärki. Esimeseks eesmärgiks on ehitada välja üldistav teoreetiline raamistik, mis võimaldab tuua kokku olulisemaid viimasel paarikümnel aastal esile tõusnud ajalisuse käsitused. Teiseks taotluseks on keskenduda mõjukale hüpoteesile “presentismist“ kui meie ajastu domineerivast ajakogemusest, nagu selle sõnastas sajandi alguses prantsuse ajaloolane François Hartog. Töös vaagitakse presentistliku ajamudeli seletuslikku potentsiaali, kuid pööratakse tähelepanu ka selle piiridele. Kolmandaks eesmärgiks ongi piiritleda alternatiivne ajalisuse teooria, mis liiguks välja presentismile omasest olevikukesksusest. Doktoritöö väidab, et kriitiline hoiak presentismi suhtes on iseäranis põhjendatud tänapäevaste tehnoloogiliste ja ökoloogiliste muutuste kontekstis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mats Traadi epopöa "Minge üles mägedele": retseptsioon, aja- ja ruumipoeetika
(Tartu Ülikool, 2014) Tammiste, Mari-Liis; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistritöös käsitletakse Mats Traadi suurteost "Minge üles mägedele..." Uurimus on jagatud kolme ossa. Esimeses peatükis analüüsitakse „Minge üles ...“ jagude ilmumise järel romaanide kohta avaldatud kriitikat. Teises peatükis kirjeldatakse „Minge üles ...“ ajalisi piire ja viisi, kuidas autor aega ja ajaloolisi sündmusi esile toob. Kolmandas peatükis kaardistatakse „Minge üles ...“ geograafiat ja sõna „mägi“ tähendust erinevate tegelaste jaoks. Püütakse selgitada, millele autor „Minge üles ...“ panoraami luues rõhku paneb, kuidas ajas ja ruumis edasi liikumise saavutab.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Open future in eternalist universe
(Tartu Ülikool, 2019) Schimanski, Roland; Mölder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
In this thesis, will take up the question of open future in eternalist universe. At first glance, eternalism seems to exclude the possibility of open future, since all temporal locations exist on a par, and what ever will be the case in a future time t, is already the case in t. However, we have very strong intuitions about our future being open.Therefore, this Master’s Thesis attempts to find an answer to two research questions: (i) is any notion of open future compatible with eternalist universe; and (ii) if yes, then what would that notion of open future be? I phrase a tentative definition of open future: the future is open if it is not fixed. I will call this tentative notion the strong sense of open future.I will argue that we can have open future in a strong sense if we are willing to accept branching spacetime. If we are not willing to accept branching spacetime, then we can still construenotionof open future, albeitin a weak sense, that is compatible with eternalism. Then, I will argue, our future is open by virtue of decision-making.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Presentism ja erirelatiivsusteooria
(Tartu Ülikool, 2013) Kivimaa, Carel; Mölder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond