Sirvi Märksõna "ajakirjandus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 327

listelement.badge.access-status Embargo ,
1940. aasta juunisündmuste ajaloolisest seletusest Eestis aastail 1940-1950
(Tartu Ülikool, 1991) Adamson, Andres; Ant, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
200 aastat eesti ajakirjandust : 1766-1966 : näituse kataloog
(Tartu Ülikool, 1967) Noodla, Kaja, koostaja; Käsper, H., koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
55 küsimust lugejale
(Tartu Riiklik Ülikool, 1976) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abiks kirjasaatjale : [kogumik]
(1958) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abiks kirjasaatjale : kogumik
(1961) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakiri "Agronoomia" : varia
(Tartu, 1928) Agronoomia (ajakiri)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakiri "Eesti Arst" : varia
(Tartu, 1920) Eesti Arst (ajakiri)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakiri "Kasvatus" : varia
(Tartu, 1928) Kasvatus (ajakiri)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakiri "Põllumajandus" : varia
(Tallinn, 1941) Põllumajandus (ajakiri)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakiri "Teater" : lavakunsti ja -kirjanduse ajakiri : varia
(Tallinn, 1937) Teater, ajakiri
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakiri "Uus Talu" : reklaamtrükised
(Tallinn, 1926) Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliit
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirja peremudeli analüüs 2003.-2004. aasta kodu-, pere- ning naiste elustiiliajakirjades
(Tartu Ülikool, 2005) Ehrenpreis, Piret; Kalmus, Veronika, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjade “Auto Bild Eesti” ja “Tehnikamaailm” sisu ning lugejad
(Tartu Ülikool, 2005) Karask, Peeter; Vihalemm, Peeter, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduse ja poliitika roll ning suhted poliitilises skandaalis Silvergate’i näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Eilat, Taavi; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, millised olid ajakirjanduse ja poliitika suhted ning rollid Silvergate’i poliitilise skandaali jooksul ja kuidas mõjutas avaliku arvamuse vastastikune tegevus skandaali kulgu. Töö empiiriline osa viidi läbi kahes peatükis ja selleks kasutati kombineeritud uurimismeetodeid. Meediatekstide analüüsiks kasutati nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset kontentanalüüsi. Ühtekokku analüüsiti 406 meediateksti, mille seas oli nii ajaleheartikleid kui ka telesaateid. Kvalitatiivse kontentanalüüsi abil konstrueeriti skandaali aegjoon, kuhu märgiti välja skandaali olulisemad sõlmpunktid reaalsete sündmuste teljel ja meediasündmuste teljel. Lisaks koostati lähtuvalt Thompsoni (2000) skandaali mudelist Silvegate’i kulgemise skeem. Kvalitatiivse tekstianalüüsi abil konstrueeriti töös ka kõneainete graafik, mis määratles antud poliitilise skandaali peamised teemad ja nende kulgemise ajas. Kvantitatiivse kontentanalüüsiga uuriti, kes meediatekstides hinnanguid andsid ja kuidas hinnangud ajas muutusid. Teise empiirilise osa jaoks viis töö autor läbi kuus semistrutureeritud intervjuud osapooltega. Intervjuud tehti arvamusartikliga skandaali algatanud Silver Meikariga ja Reformierakonna esindaja ning skandaali ajal justiitsministri ametit pidanud Kristen Michaliga. Veel tehti intervjuud ajakirjanduse esindajatega. Intervjueerituiks olid peatoimetajad Anvar Samost ja Urmo Soonvald ning ajakirjanikud Mikk Salu ja Kärt Anvelt. Intervjuudele tehti kvalitatiivne sisuanalüüs. Töö teoreetiline alus tugineb mitmel poliitilist skandaali uurinud teoreetikul, kellest olulisemaks võib pidada John B. Thompsoni (2000) skandaali teooriat, mille kohaselt on poliitilise skandaali puhul tegemist meedia poolt vahendatud skandaaliga. Vahendatud skandaali kujunemiseks on oluline rõhk ka kõneaine kujunemisel ja raamide määramisel skandaalis, mida ka teoreetilises peatükis käsitleti. Ajakirjanduses ilmunud sündmuste analüüsimiseks kasutati töös ka Treufeldti (1996) meediasündmuste ja reaalsündmuste jaotust ning suhete analüüsimiseks Bourdieu (2000) väljateooriat. Meediatekstide analüüsist selgus, et vaadeldud Silvegate’i skandaal osutus mitmetahulisemaks kui teoreetikute pakutud skandaali mudelid. Skandaal koosnes kahest üksteisele järgnevast skandaalist, mille puhul teise skandaali eksimus leidis aset esimese skandaali ajal. Skandaali kõneained kujunesid üksikult üldisemale, muutudes konkreetseid poliitikuid käsitlevatest erakonda puudutavateks. Skandaali püsides arenes teema aga veel laiemale pinnale, ning selle sees hakati kõneainena rääkima poliitilisest kultuurist. Meediatekstide hinnangute analüüsist nähtub, et poliitikute tegevusele andsid tugevaid negatiivseid hinnanguid ajakirjanikud ja hinnangute ajaline kulg oli sarnane kogu skandaali teemade kõneainete muutusega. Negatiivsete hinnangute andmine tõi vastupidiselt ootusele kaasa Reformierakonna toetuse kasvu esimestel kuudel. Skandaali püsimine ka pärast suve tõi kaasa laiema avaliku reaktsiooni ja reiting erakonna toetuseks langes märgatavalt. Intervjuudest nähtub, et ajakirjanikud võtavad poliitilises skandaalis endale üha suuremat rolli, distantseerudes klassikalisest vahendaja positsioonist. Ajakirjandus loob arvamusplatsi ja hakkab seal sees ise aktiivselt skandaali kujundama. Poliitikud seevastu püüavad olla selgitaja rollis, kuid konstrueerivad endale pärast skandaali ohvri rolli, milles püütakse näidata ennast skandaali tagajärjel kannatavana. Poliitilise skandaali mõju erakonna usaldusväärsusele on olemas, kuid on raske määratleda, kas tegemist on negatiivse või positiivsega. Skandaali roll ühiskonnas on poliitilist kultuuri puhastav juhul kui see tugineb õigetel alustel. Seega näitab empiiriline analüüs, et poliitilises skandaalis mängib kõige suuremat rolli ajakirjandus ja meediaväljal toimuva skandaali jooksul tuleb poliitikutel suhestuda just meediaga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduse kvaliteedi kriteeriumid maakonnalehes Pärnu Postimehe näitel
(Tartu Ülikool, 2007) Puidet, Asso; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduse muutuvad funktsioonid uudistest üleküllastunud ühiskonnas
(Tartu Ülikool, 2014) Kasenõmm, Kaidi; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolev magistritöö kaardistas ajakirjanduse funktsioonide muutumise protsessi kuue majandusliku ja tehnoloogiast tuleneva teguri kaudu. Töö eesmärk oli uurida, millised funktsioonid jäävad nende tegurite ja uudiste ülekülluse tingimustes ajakirjandusele unikaalseks ning kuidas näevad Eesti kogenud ajakirjanikud ajakirjanduse funktsioonide muutumist globaalsete faktorite ja lokaalse tasandi kontekstis. Ajakirjanduse funktsioonide muutumist mõjutavad kuus tegurit on ajakirjanduse uudistemonopoli kadumine ja sellest tulenev uudiste üleküllus; aeg-ruumi piiride kadumine, mis on muutnud uudisruumi lõputuks ja kaotanud tähtajad; mitteprofessionaalsete uudistetootjate loodud sisu (kodanikuajakirjandus, blogid, PR, sotsiaalmeedia); juurdepääs erinevatele andmekogudele ja andmete vaba levitamine (nt Wikileaks); sisuloomise ressursside vähenemine ning auditooriumi muutunud ootused ja vajadused. Nimetatud kuue teguri kontekstis on muutunud uudisajakirjanduse funktsioonide paradigma. McQuaili (2000) käsitluse kontekstis on infokülluses tähtsamaks muutunud kaks klassikalist funktsiooni, mis on ühtlasi jäänud ajakirjanduse unikaalseks: informatsiooni selekteerimine ja tõlgendamine ning valvekoer funktsioon. Kogenud Eesti ajakirjanikud pidasid info ülekülluses ajakirjanduse kõige olulisemaks funktsiooniks informatsiooni selekteerimist ja tõlgendamist. Praktikud tõid eriti esile toimetaja rolli, kes peab otsustama, kas ja milline informatsioon üldse peab ajakirjanduses ilmuma. Kommertssurve tingimustes ei toimi selekteerimise ja tõlgendamise funktsiooni Eesti veebimeedias ning on jäänud pigem paberlehtede ja osade tele- ja raadiosaadete nišifunktsiooniks. Eesti ajakirjanikud rääkisid otsesõnu vähe valvekoera funktsiooni olulisust, kuid tegid seda implitsiitselt, tähtsustades autonoomsuse väärtust ning informatsiooni kontrollimise ja tõendamise funktsiooni, mis eristavad professionaalset ajakirjandust teistest uudistetootjatest. Intervjuude põhjal saab öelda, et Eesti ajakirjanduse funktsioonide muutumist mõjutab globaalsete tegurite kõrval suurel määral ka väike duaalne turg, mis teeb keeruliseks ajakirjanduse ärimudelite ja ajakirjanike töörutiinide kohandumise muutunud oludega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti ajakirjanduses on klassikalised funktsioonid osaliselt allutatud kommertssurvele ja ei suuda seetõttu enam efektiivselt täita demokraatliku ühiskonna vajadusi. Lahenduste leidmiseks on oluline suurendada professionaalse kogukonna sisest ja laiemat ühiskondlikku arutelu ajakirjanduse hetkeolukorra ja tuleviku teemal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduse roll tervise edendamisel Kodutohtri ja Tervis Plussi näitel. Potentsiaal, tegelikkus, perspektiivid
(Tartu Ülikool, 2004) Koik, Aire; Vihalemm, Peeter, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduse roll tervise edendamisel Kodutohtri ja Tervis Plussi näitel: potentsiaal, tegelikkus, perspektiivid
(2004) Koik, Aire; Vihalemm, Peeter, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduses laste meediarepresentatsiooni läbi tekkivad dilemmad
(Tartu Ülikool, 2016) Vettik, Merlin; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärk oli läbi tekstianalüüsi uurida, kuidas kujutatakse lapsi Eesti meedias läbi probleemlugude, kas ja kuidas on lapse vajadused konstrueeritud ning kuidas on lapse isikut kajastuses kaitstud. Kokku uurisin bakalaureusetöös nelja juhtumit ja kaheksat teksti. Tekstide analüüsiks koostasin õpikute “Key terms in Discourse Analysis” (Phil Baker ja Sibonile Ellece 2011) ja “Discourse Analysis” (Gillian Brown ja George Yule 2003) abil analüüsikategooriad. Analüüsikategooriad jaotasin kolmeks: tekstis konstrueeritud diskursused, tekstis esinevad positsioneeringud ning teksti sisu tõendatus ja hinnangud. Kategooriates olevatele küsimustele vastasin tekstianalüüsis. Sarnaseid analüüsikategooriaid kasutasin ka enda samanimelises seminaritöös (Vettik 2015). Lugudes rääkijate positsioneeringute analüüsimisel uurisin ka autori/allika keelekasutust, milles tuginesin Reet Kasiku artiklile “Nominaliseeritud protsessi agent meediauudistes” (Emakeele Selts 2005). Tekstianalüüsist selgus, et ajakirjanik eelistab lastest rääkides kasutada lastega seotud isikute sõnumeid. Seega on laste vajadused ning lapse nägemus juhtumist valitud tekstides konstrueeritud täiskasvanute poolt. Kuigi ajakirjanikud on valitud artiklites toonud loo kirjutamise aluseks laiema ühiskondliku probleemi, on kõigi artiklite autorid last ennast või temaga seotud juhtumit kasutanud probleemi illustreerimisel. Nii on ajakirjanikel jäänud leidmata lahendus lapse murele, aga ka laiemale ühiskondlikule probleemile. Selle põhjuseks on juhtumi kajastusel tekkivate dilemmade kaalutlemata jätmine – autor on kas allikate esitatud diskursuseid edasi arendanud või mitte. Ajakirjanikud usuvad, et nad peavad oma töös kaitsma just nõrgemat poolt. Sarnaseid paralleele antud bakalaureusetöös analüüsitud juhtumiga võib tuua näiteks patsiendi-arsti suhte kajastamisel, kus sõna antakse vaid sellele poolele, kes nii-öelda rohkem kannatama peab, ehk patsiendile. Selline lähenemine aga eeldabki diskursuse analüüsi tegemist, mis võimaldab pigem aidata last ja seeläbi leida seletus ka laiemale ühiskondlikule probleemile. Kui üritada lugu lahendada ühe dilemma järgi, pole tõenäoliselt kajastamine põhjendatud, kuna võib tuua kaasa komplikatsioone loos osalejate jaoks. Mitme dilemma ja diskursuse analüüsi abil saab laiendada moraalset märkamist ning seeläbi leida võimalusi tundliku teema kajastamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjandusliit : varia
(Tallinn, 1941) Ajakirjandusliit