Sirvi Märksõna "ajakirjandusteadus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 19 19

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduslik faktiloome erinevates ühiskondlikes tingimustes
(2012-11-12) Treufeldt, Indrek
Väitekirjas on vaatluse all ajakirjanduslik faktiloome eri ajastute ajakirjanduslikes tekstides. See mõiste hõlmab ühelt poolt tegelikkuse esitamist. Kuid teisalt ka nende tekstide seotust avalikkusega, mida need kõnetavad, samuti ka mitmesuguseid institutsionaalse kontrolli mehhanisme. Analüüs lähtub hüpoteesist, et ajakirjanduslikku faktiloomet iseloomustavad universaalsed, mistahes ühiskondlikes oludes püsivad sotsiopragmaatilised dimensioonid ehk modaalsused. Väitekirja empiiriline osa hõlmab kolme erinevat ühiskonda: autoritaarset, totalitaarset ning demokraatlikku. Võrdluses saab selgitada faktiloome ajaloolisi ja universaalseid jooni. Töös võrreldakse lähemalt Eesti ajakirjanduse faktiloomet Soomega. Detailsemalt on vaatluse all Eesti ajakirjanduse tekstid ning Soome ringhäälingu eestikeelsed saated perioodist 1939–1940. Samuti uuritakse lähemalt Eesti Televisiooni esimesi eetritekste (sealhulgas soomekeelseid eetritekste) perioodist 1955–1958 ning ka nüüdisaegseid Euroopa Liitu käsitlevaid erikeelseid ajakirjandustekste. Sõjaeelsete ajakirjandustekstide analüüs näitab, kuidas Eesti 1939. aastal sattus maailmasõja puhkedes infosõtta ja ajakirjandus minetas võime adekvaatselt kajastada tegelikkust. Teisalt selgub, et Nõukogude Eestis sai televisioonist oluline avaliku kommunikatsiooni kanal, mida keskvõim täiel määral kontrollida ei suutnud. Kokkuvõtteks võib nentida, et ajakirjanduslik faktiloome teostub alati avatud süsteemis. Avatuse tagavad selle süsteemi eri elemendid. võim, avalikkus ja ajakirjandus. Eri ühiskondades varieeruvad üksnes ajakirjanduse institutsionaalsed kontrollimehhanismid, mitte aga tegelikkuse reflektsioon ja tõlgendamine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajaleht : õppevahend ajakirjanike kvalifikatsiooni tõstmise kursustele
(1968) Peegel, Juhan, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ajakirjanike töö iseloomu muutumine (1988 - 2009)
(Tartu Ülikool, 2010) Tali, Piret; Lauk, Epp, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010
(Tartu : Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts, 2011) Ude, Indrek, toimetaja; Vihalemm, Peeter, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fakt. Sõna. Pilt. 1
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 1964) Anonymous; Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fakt. Sõna. Pilt. 10
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 1981) Anonymous; Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fakt. Sõna. Pilt. 11
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 1985) Anonymous; Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fakt. Sõna. Pilt. 12
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 1989) Anonymous; Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fakt. Sõna. Pilt. 2
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 1965) Anonymous; Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fakt. Sõna. Pilt. 3
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 1967) Anonymous; Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fakt. Sõna. Pilt. 4
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 1969) Anonymous; Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fakt. Sõna. Pilt. 5
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 1970) Anonymous; Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fakt. Sõna. Pilt. 6
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 1971) Anonymous; Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fakt. Sõna. Pilt. 7
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 1972) Anonymous; Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fakt. Sõna. Pilt. 8
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 1974) Anonymous; Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fakt. Sõna. Pilt. 9
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 1976) Anonymous; Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kultuuriülikool : esteetika, kirjandus, kunst, muusika, teater, kino, fotograafia, žurnalistika : kirjanduse nimestik
(1967) Kabur, Vaime, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The formation of editing culture and practice in Estonian newspapers 1988–2005
(2011-07-04) Saks, Kertu
Kertu Saks`a doktoritöö on ajalooline tagasivaade iseseisva eestikeelse ajalehe toimetamiskultuuri ja -praktika kujunemisele siirdeperioodil ja arengule Eesti taasiseseisvumise järel. Doktoriöö analüüsib eesti ajalehtede toimetamise struktuuride, ajakirjanduslike praktikate ja -rutiinide muutumist alates aastast 1988, kui nõukogude perioodi lõpufaasis ilmusid taas turule orienteeritud väljaanded. Uurimused, millel doktoritöö põhineb, ulatuvad analüüsides aastani 2005, mil võib väita, et eesti ajalehed olid jõudnud arengus suhtelise stabiilsuse perioodi. Töö kirjeldab arenguid eesti ajalehtede toimetamiskultuuris ajalehe organisatsioonis ja tootes toimunud muutuste näitel. Samuti analüüsitakse töös, kuidas loodi ja kasutati toimetamist puudutavaid norme, standardeid ja enese-regulatsiooni vahendeid. Viimatinimetatud muutusi kirjeldatakse eesti ajalehtede keelestiilikorralduse arengu näitel. Toimetamiskultuuri kui kontseptsiooni kujutatakse käesolevas töös laiemas ajakirjanduskultuuri kontekstis. Üheks oluliseks märksõnaks töös on siirdeperiood (üleminekuperiood nõukogude ühiskonnast vabasse ühiskonda). Eesti meedia sisenes siirdeperioodi poliitilistel ja sotsiaalsetel põhjustel. Siirdeperioodi iseloomustasid mitmed paralleelsed protsessid nagu demokratiseerumine, turu vabanemine ning tarbimise kasv. Kõik need protsessid mängisid rolli ka ajalehemeedia arengutes. Ühe erandiga katavad kõik töö aluseks olnud artiklid üksnes eesti ajalehemeediat. Uurimus III analüüsib teatud määral muutusi ka Eesti telekanalite ja ajakirjade turul. Doktoritöö koosneb avaldatud artiklitest. Igas uurimisartiklis on sõnastatud eraldi uurimisküsimused. Kõik uurimused (eriti aga I uurimus) analüüsivad eesti ajalehtede toimetamiskultuuri(de) kujunemist organisatsiooni ja toote muutuste kirjeldamise kaudu aastatel 1988 kuni 2005. Uurimus II ja IV analüüsivad muutustele iseloomulikke faase keelestiili korralduse näitel. Uurimus III keskendub professionaalsete ajakirjanduspraktikate arengule väikesel meediaturul ning analüüsib piiride hägustumist toimetuse- ja reklaammaterjalide vahel eesti meedias. Kuna töö kasutab algandmetena nii tekstianalüüsi kui ka ajalehe toimetustes kehtivaid suulisi regulatsioone (kokkuleppeid), mis võivad eksisteerida kõikvõimalikes vormides, on ka uurimustes kasutatud väga erinevaid meetodeid, nagu teksti- ja dokumendianalüüs, formaliseeritud küsimustikud, intervjuud ning võrdlev- ja diskursuseanalüüs. Töö teoreetiline kontekst keskendub enam ajakirjanduspraktikaid puudutavatele teooriatele. Töö järelduste peatükk võtab uurimuste ning doktoritöö katustekstis toodud järeldused kokku käsitledes: I. Eesti ajalehtede organisatsiooni ja toote üldiseid muutusi ja arengufaase 1988–2005 II. Uute ajalehe toimetamiskultuuri(de) teket Eestis 1988–2005 III. Peamisi arenguid eesti ajalehtede keelestiilikorralduses 1988–2005 IV. Ajakirjandusliku- ja reklaammaterjali hübridiseerumist eesti meedias
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tõhusad küsitlemispraktikad uudisintervjuudes. Ammendava teemakäsitluse saavutamine eksperdi- ja kogemusintervjuudes
(2024-03-06) Eljand-Kärp, Viivika; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Uudisintervjuud ümbritsevad meid kõikjal – hommikul raadio saatel tööle sõites ja õhtul teleri ees istudes. Kuigi uudisintervjuu on ajakirjanduse ühe silmapaistvaima žanrina saanud rohkelt ajakirjandusuurijate tähelepanu, on siiani keskendutud peamiselt selle ühele alatüübile – konfrontatsiooni sisaldavale vastutajaintervjuule, kus sageli näeme intervjueeritavatena poliitikuid ja vastutavaid ametnikke. Et täita tühimikku teist tüüpi uudisintervjuude analüüsimise väljal, uurisin doktoritöös, millised võimalused on ajakirjanikel monteerimata ja/või otse-eetri eksperdi- ja kogemusintervjuudes tõhusamaks küsitlemiseks, et saavutada intervjueerija, intervjueeritava ja auditooriumi jaoks ammendav teemakäsitlus. Tuginedes kvalitatiivuuringule (50 ringhäälingu eetris kõlanud uudis- ja vestlusintervjuu kvalitatiivne sisu- ja vestlusanalüüs, 13 ajakirjanike ja ekspertidega tehtud uurimisintervjuu sisuanalüüs ning 4 ajakirjanikuga tehtud kirjaliku uurimisintervjuu sisuanalüüs), kirjeldasin ajakirjanike küsitlemistehnikaid ja vastajate reaktsiooni neile ning pakkusin välja võimalused tõhusamaks küsitlemiseks. Tulemustest ilmnes, et kuigi nii kogemus- kui ka eksperdiintervjuudes kannustab intervjueeritavaid suur koostöötahe, ei paku intervjuud sageli ammendavat teemakäsitlust. Põhjuseks on vestluse hüppamine ühelt teemalt teisele, aga ka probleemid küsimuste mahuga, segadus intervjuus osalejate rollidega ja puudujäägid aktiivse kuulamise tehnikate rakendamisel. Nende, aga ka mitme teise kitsaskoha vältimiseks ja oskuslikumaks intervjueerimiseks on oluline teadvustada, millistest komponentidest tõhus interaktsioon ajakirjaniku ja intervjueeritava vahel koosneb. Seejärel on ajakirjanikel võimalik oma intervjueerimistavasid täpsemalt analüüsida ja parandada. Oskuslik intervjueerimine pole kaasasündinud oskus, see vajab järjepidevat teadlikku treeningut.