Sirvi Märksõna "ajataju" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajaintervallide produtseerimise mõjutamine helistiimuli tempoga
(Tartu Ülikool, 2014-04-24) Oja, Kaupo; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida inimese sisemise kella mõjutamise võimalikkust helistiimuli tempo muutmisega. Erinevalt eelnevalt läbi viidud katsetest, kus stiimuliks on olnud kindla sagedusega heliklikid, kasutati helistiimulina varieeruva kiirusega inimkõne salvestist. Sisemise kella kiirust mõõdeti ajaintervallide reprodutseerimise kaudu. Lisaks uuriti võimalikku seost enesekohase elutempo kiirusega ning neurootilisusega. Kahjuks ükski hüpotees kinnitust ei leidnud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Implitsiitse afektiregulatsiooni mõju eesmärgi ja tulemuse mälujäljele ajatajukatses
(Tartu Ülikool, 2020) Alliksoo, Christo; Uusberg, Andero, juhendaja; Voodla, Alan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas veebiuuringus uuriti kahe ümberhindamise ( reappraisal ) strateegia - tajumuutuse ja soovimuutuse kognitiivseid mehhanisme. Selleks lasti 221 osalejal mänguna raamistatud katses võimalikult täpselt taasluua erineva pikkusega ajaintervalle, millest näiliselt sõltuvalt nad kas võitsid või kaotasid punkte. Ülesannete järel paluti osalejatel meenutada neile seatud eesmärke ja saavutatud tulemusi. Katse kontrollis hüpoteesi, et tegeliku soorituse ja eesmärgi ning osalejate meenutuste võrdlusel ilmnev mäluviga peegeldab implitsiitse ümberhindamise käigus tekkinud muutusi mälujäljes. Tagajärgede täpsushinnangud liikusid aja möödudes oodatud suunas ehk osalejad hindasid oma sooritust hilisemal mõõtmisel paremaks, kui alguses. Eesmärkide täpsushinnangud oodatud suunas ei liikunud. See võis aga tuleneda katse ehituse kitsaskohtadest, mistõttu oleks vajalik katseprotseduuri täiustada ja viia läbi täiendavaid uuringuid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Impulsivity and time perception as predictors of pathological gambling
(Tartu Ülikool, 2013) Maar, Aili; Uusberg, Andero, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Mõttus, René, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Current study examined multivariate relationships between impulsivity, time perception, gambling behavior and co-variates as age, gender, education and nationality. Impulsivity, time perception and risk for pathological gambling (PG) was assessed in 3500 participants aged between 15 and 74 years (1506 men and 2024 woman, 2455 Estonians and 1075 non-Estonian residents of Estonia) with different educational and socio-economical background. Participants completed the South Oaks Gambling Screen (SOGS) and the modified Impulsive Behavior Scale (mUPPS). Time Production Task (TPT) was presented to all participants. As the result, impulsive subjects tend to perceive time intervals as shorter and they under produce time intervals more than self-controlled subjects. Impulsivity was associated with PG to the extent that this association can be interpreted as causal but it is not mediated by time perception as was hypothesized.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kuidas tajutakse aega multitaskiva tööprotsessi käigus? Tartu töötajate näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Saul, Janika; Rebane, Kärt, juhendaja; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud töö eesmärgiks oli leida vastus küsimusele, kuidas tajutakse multitaskiva tööprotsessi käigus aega. Taoline probleemipüsitus on oluline, sest kuigi multitaskimist nähakse kõige üldistanumalt kui mitme asja tegemist samal ajal, siis erineb see ajaühik, mille raames sama aega silmas peetakse. Monokroomse ajatajumise puhul on multitaskiv tööprotsess erinevate tegude järgnev jada. Polükroomselt aega tajuvatele inimestele on tegu pigem pikema perioodina, mille raames viiakse läbi erinevaid tegusid ja mis lõppeb ülesande lõpliku sooritamisega. Dünaamiline aja tajumine on viis tajuda aega perioodina, mille raames sooritatakse erinevaid tegevusi, kas kordamööda või samaaegselt, sealjuures perioodi ei pruugi lõppeda ühe ülesande sooritamisega, sest järgmisega on juba alustatud. Töö esimeses osas, teoreetiliste lähtekohtade peatükis tõin välja üha kiireneva elutempo kujunemise tagamaad, mis omakorda on viinud vajaduseni mõista aega dünaamilisena. Ühedimensiooniline aja idee on midagi, millest tuleks tehnoloogia ajastul edasi vaadata – pidev ühenduses olek on muutnud aja tajumise staatiliselt ajutiseks ning paljudele ei ole aeg enam range ühesuunaline tegevuste järgnevus. Seejärel keskendusin ajasurve tekke mehhanismidele, mis on üheks multitaskiva tööprotsessi eelduseks. Multitaskimise esilekutsumiseks on lisaks seda soodustavatele isikuomadusele vaja stiimulit - välist või sisemist takistajat. Teoreetiliste lähtekohtade peatükk lõppes multitaskivat tööprotsessi kirjeldavate käitumisviiside ja strateegiate ülevaatega. Seejärel püsitasin uurimisprobleemi ja tõin selle avamiseks kasutatud uurimisküsimused. Intervjuu tulemuste analüüsimiseks lõin kitsaste kategooriate süsteemi, mida ma hiljem süstemaatiliselt laiemateks kategooriateks klasterdasin. Läbiviidud intervjuude tulemusena ilmnes, et multitaskimise mõiste ja aja tajumise puhul jagunetakse kaheks – nende jaoks, kes mõistavad multitaskimist kui mitme asja tegemist samal ajal, aga ei pea seda sealjuures võimalikuks, on aja tajumine selgelt monokroomne. Nende jaoks, kes tajuvad aega dünaamilise või polükroomsena, et pea järjestikku sooritatud tegusid multitaskimiseks. Taoline vahet tegemine on märk sellest, et isegi kui multitaskimise mõiste avamiseks kasutatakse identseid sõnu, ei mõisteta nendega samu olukordi. Taoline eristumine on oluline teadmine, mida tuleks arvesse võtta multitaskimise uurimise tulemuste esitlemisel. Kui töö autor märgib, mis on multitaskimine, siis ei pruugi kõik seda samaselt mõista. Alles siis, kui tuua välja, mis ei ole multitaskimine, on võimalik vahet teha, kuhu autor oma ideede ja tulemustega sobitub. Kuniks sellist vastandumist välja ei tooda, ei ole multitaskiva tööprotsessiga tegelevate autorite töödega tutvudes kindlustunnet, et asju nähakse samamoodi. Ajataju vaevalt, et vaid sõnadega muuta õnnestub. Selle heaks näiteks on intervjuudes avaldatud arvamused, kus monokroomselt aega mõtestavad inimesed ei pea võimalikuks polükroomset aja tajumist. Nad küll saavad aru polükroomse aja ideest, kuid ei pea seda võimalikuks. Seetõttu peangi oluliseks, et selleks, et lugejale oleks uurimuse kontekst mõistetav, ongi vaja välja tuua just need kohad, mis piiritlevad selle, kuidas lugeja peaks antud tööd lugedes aega mõistma. Töös leidis käsitlemist ka multitaskiva tööprotsessiga seotud mehhanismide kaardistamine. Siinkohal leivad kinnitust peatükis 1.5 välja toodud mehhanismid: kui tööpäevas esineb hetki, mil tuleb otsustada, kas ja mil viisil multitaskida, siis tehakse otsus eelkõige põhinedes ülesande kiireloomulisusele (tähtajast) ja päritolule (kellelt ülesanne või informatsioon saadi). Vastust taolisele probleemipüstitusele nagu “Kuidas tajutakse multitaskiva tööprotsessi käigus aega?“ on huvitav, kuid keeruline saavutada. Ainuüksi üheksa inimese intervjuu põhjal on lubamatu üldistada tulemusi laiemale üldsusele. Kuid vastuse kordumisest võib järeldada, et ma sain kaardistada vähemalt osa enamlevinud ideedest ajataju kohta. Siiski, oleks vajalik läbi viia suuremahulisem uurimus, mille põhjal oleks ehk võimalik välja tuua kindlamaid seoseid erineva aja tajumisviiside ja multitaskimise mõistmise, võimalik, et ka käitumisviiside vahel. Selle tulemusena oleks võimalik välja töötada raamistik, mis kaasaks kõiki multitaskimist puudutavaid uurimusi ning selgitaks, miks mõned omavahel kattuvad, samas kui teised nende kõrvale ei sobitu või lausa vastanduvad. Käesolev bakalaureusetöö on minu jaoks esimene samm sellel põneval suunal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Psychological and physiological implications of time perception
(2014-09-12) Tamm, Maria
Inimese aju on aja kulgemise hindamisel üldiselt väga täpne ning seetõttu eeldatakse, et meil on olemas bioloogilist päritolu kellalaadne mehhanism. Olenemata sellest on ajataju sarnaselt teistele psühholoogilistele töötlusprotsessidele tundlik erinevate ärritajate suhtes ning seetõttu võib ajahinnangutes ilmneda ka ebatäpsust. Sisemise kella mudeli järgi saab eristada taktiseadjat, mis „tiksub“ teatud kiirusel ning edastab impulsse, mis seejärel kokku kogutakse ning on aluseks kogetud kestusele. Sisemise kella töö sõltub organismi erutusseisundist ja aktivatsiooni tasemest. Varasemad tööd on näidanud, et organismi temperatuuri tõusuga kaasneb enamasti ka ajamulje muutumine viisil, kus subjektiivset aega tajutakse mööduvat kiiremini võrreldes väliste sündmustega. Seda nähtust seletatakse taktiseadja kiirema tööga, mille tulemusena koguneb subjektiivse ajamulje aluseks olevate impulsside hulk kiiremini. Samas ei ole füsioloogilised muutused kehas ainsaks põhjuseks, miks subjektiivne ajamulje ei vasta reaalsusele. Üsna mõistlik on eeldada, et ekstreermses keskkonnas treenides kaasnevad lisaks kehalisele koormusele ka muutused psüühilises seisundis. Käesolev doktoritöö näitas, et lisaks füsioloogilistele muutuste ilmnemisele taolistes tingimustes on oluline roll ka emotsionaalsel seisundil subjektiivse ajamulje kujunemisel - tajutud väsimustunne vahendab kehatemperatuuri muutuse mõju ajahinnangutele. Seetõttu on erutusseisundi kaudu sisemise kella töö ja ajataju muutlikkuse seletamine psüühilise seisundi korral ebapiisav, kuna emotsionaalset informatsiooni avastab ja töötleb tähelepanu eelisjärjekorras. On tõenäoline, et emotsionaalselt laetud ärritaja tõmbab kiiremini tähelepanu ning seeläbi tõstab ka organismi erutust, mis omakorda avaldab mõju subjektiivse ajamulje kujunemisele. Sellest tulenevalt koondub tähelepanu ajaliselt infolt eemale, taktiseadja poolt tekitatud impulsid lähevad kaduma ja kestust hinnatakse lühemaks. Lisaks näib ajataju olevat üks impulsiivset käitumist kirjeldavatest omadustest ning on tõenäoline, et impulsiivsetel indiviididel on kiirem kognitiivne tempo kui ka ebaefektiivne tunnetuslik töötlus. Kokkuvõttes saab öelda, et ajataju alusmehhanismide uurimisel tasub rakendada afektiivse tähelepanu lähenemist ning pigem vaadelda organismi aktivatsiooni ja tähelepanu töötlusega seonduvat teineteisest sõltuvalt.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Subjektiivse aja tajumise adaptatsiooniefekt ja seos meeleoluga aklimatiseerumisele suunatud kuumatreeningprogrammi ajal
(Tartu Ülikool, 2012-03-13) Joasoo, Mihkel; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tamm, Maria, juhendaja; Jakobson, Ainika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The present work was concerned with changes in subjective interval timing in conditions of elevated temperature and physical exercise. It has been proven by previous studies that subjective time perception is prone to acceleration when exposed to these conditions, but that a process of acclimatization may mitigate this effect. In light of this, an experimental study consisting of two capacity tests and an eight-day acclimation training program was conducted, in which test subjects went through treadmill exercise in a controlled climate chamber. The objective of the study was to find out which of the parameters of the training were adequate predictors of the adaption of subjective time perception and whether general mood arousal has an influence on the acceleration effect. The results of the study also demonstrated the adaption effect. From the training parameters, heart rate was most associated with adaption. No outstanding connection between general mood state and the acceleration of subjective time was detected. Keywords: acceleration of subjective time, physical exercise, heat stress, acclimatization, mood.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The development of emotional go/no-go task to measure behavioral impulsivity in eating disorder patients
(Tartu Ülikool, 2013) Petenberg, Kerttu; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Impulsivity and emotional bias related to disorder specific stimuli could be potential targets in the treatment of eating disorders (ED). The primary goal of this study was to develop an emotional Go/No-Go task which would reflect behavioral impulsivity in ED patients and would also demonstrate attention bias to food and body related stimuli. For the purpose of this study two versions of emotional Go/No-Go task were developed. Results with the initial version of emotional Go/No-Go task showed slower reaction times (RTs) in bulimia nervosa (BN) patients which were positively associated with the making of commission errors. Also in the initial version BN patients showed attention bias in body related stimuli. After the modification of the emotional Go/No-Go task which included improving the stimuli material on the basis of emotionality and adding more blocks to the task, either of the ED groups did not exhibit higher behavioral impulsivity. Patterns of correlations with other impulsivity measures indicated that the modified emotional Go/No-Go task rather captured the attention difficulties than behavioral impulsivity. In conclusion for the measurement of behavioral impulsivity the shorter version of the task should be used with additional improvement of stimuli material to reflect specific emotional bias in ED patients to food and body related stimuli.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vabatahtlike ja mittevabatahtlike üliõpilaste hinnangud tuleviku aja perspektiivile
(Tartu Ülikool, 2015) Kimmel, Mart; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vanemaealiste impulsiivsus: ühe parkinsonismiuuringu kontrollgrupi andmetel
(Tartu Ülikool, 2016) Tänav, Silvia; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimuse eesmärk oli leida, kuidas suhestuvad vanemaealised inimesed impulsiivsuse ilmingutes noorema võrdlusgrupiga, et anda hinnang, mil määral teaduslik kirjandus, kus sageli on kasutatud mugavusvalimeid, on kohaldatav ka vanemaealistele. Võrreldi kahte gruppi, kellest esimesed olid alla (N = 160, keskmine vanus 27,1 aastat) ning teised üle 60 aasta vanused (N = 62, keskmine vanus 72,76 aastat). Katseisikud täitsid komplekti enesekohaseid küsimustikke ning praktilise aja hindamise ülesande. Kogutud andmete analüüs näitas, et Meelekindluse (mida hinnati Estonian NEO Personality Item Pool lühiversiooniga, EPIP-NEO-S_v1-60, Mõttus, Pullmann ja Allik, 2006) statistiliselt oluline erinevus (p = 0,002) gruppide vahel viitab, et vanuselist eripära tuleb impulsiivsuse uuringutes arvesse võtta. Kiireloomulisuse ning Sihikindluse puudumise alaindeksid (mida hinnati UPPS Impulsive Behaviour Scale lähendusega, Whiteside ja Lynam, 2001) tunduvad praktikas skaala vääriliselt töötavat ning võivad pakkuda mugava lahenduse andmete kogumiseks kliinilisel valimil.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Võidu ja kaotusega seotud seisundispetsiifilised moonutused etalonpaariga ajahindamise ülesandes
(Tartu Ülikool, 2015) Naar, Richard; Uusberg, Andero, juhendaja; Tamm, Maria, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Ühendasime vajaduse kasutada emotsionaalse ajataju uurimiseks tajuliselt võimalikult sarnaseid stiimuleid sooviga uurida võidu ja kaotusega seotud seisundispetsiifilisi moonutusi ajatajus. Selleks liitsime motivatsioonilise katseparadigma (monetary incentive delay task) etalonpaariga ajataju ülesandega nii, et palusime katseisikul hinnata ajaintervallide kestust šokolaadi võitmise ja kaotamise ning sellega seotud ootuse või realiseerumisfaasides. Katses osalesid naisterahvad vanuses 19 – 35 (MVanus = 22.95). Katseisik sai šokolaadi saldol juba toimunud või oodatava muutuse kohta tagasisidet erinevas suunas avatud, kuid muidu identsete ringide vahendusel, mis seostusid alati kindla katsetingimusega. Katseisik andis hinnangu, kas esitatud ring oli pikkuselt sarnasem lühema (200 ms) või pikema (800 ms) standardstiimuliga. Saadud andmed näitasid, et katseisikud ülehindasid ajaintervallide kestust positiivsete tagajärgedega seotud tingimustes. Võrreldes neutraalse ja kaotusega seotud tingimustega ülehinnati intervallide kestust ka võidu võimalust väljendavas tingimuses. Näitasime, et seisundispetsiifiliste ja tajuliselt väga sarnaste stiimulitega on võimalik esile kutsuda süstemaatilisi erinevusi ajaintervallide tajumisel. Saadud tulemuste kohaselt tasuks tulevastes uurimustes emotsionaalsete mõjutuste põhjusi otsida eelkõige subjektiivse valentsi ja motivatsioonilise süsteemi, kuid mitte motivatsioonilise faasi tasandilt. Jagasime katseisikud tajutud kontrollitunde alusel võrdselt kolme gruppi. Kolme grupi tulemusmustrite kõrvutamine toetas varasemaid leide, mille kohaselt kõrge tajutud kontrollitunne kaotab emotsioonidega seotud moonutused ajatajus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Формирование временных представлений и чувства времени у старших дошкольников в процессе труда и наблюдения в природе
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2014) Кулашенкова, Надежда; Иванова, Елена, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž. Psühholoogia ja pedagoogika lektoraat