Sirvi Märksõna "ajateenistus (sõj.)" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 16 16

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate selektsioon teenistusse erinevates kutsetes ja edasijõudmine ajateenistuses
(Tartu Ülikool, 2021) Keskpalu, Helena; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolev bakalaureusetöö keskendus ajateenijate kutsete vahelistele erisustele ning nooremseersandiks saamise prognoosile. Uurimuse teoreetiliseks aluseks kasutati iseloomu, autentse juhtimise ning oskuste teooriat, samuti selgitati kaitseväelise juhi pädevusmudelit ning selektsiooni lähenemist. Töö tulemustest selgus, et teoreetiline raamistik on seotud analüüsist selgunud tulemustega - nooremseersantidel esinesid teatud tunnused, mille põhjal nad enda auastmele selekteeruvad. Uurimuse põhjal selgus, et jaanuari- ning juulikutse ajateenijate vahel esineb mitmeid erinevusi. Tuli esile, et suurimad erinevused kutsete vahel on seotud vanuse, hariduse, emakeele, elukohtade, ning perekonnaseisuga. Selgus, et jaanuarikutse ajateenijate keskmine vanus on kõrgem ning nende hulgas on rohkem vene emakeelega ajateenijaid. Samuti on jaanuarikutse ajateenijate hulgas rohkem neid, kes on teenistusse tulnud suurematest linnadest ning enne ajateenistust tegutsenud spetsialisti, ettevõtja, oskustöölise või lihttöölisena. Juulikutse puhul on suur osakaal aga just keskkoolist tulnud õpilastel. Prognoosides nooremseersandiks saamist, selgus et nooremseersantide hulgas on kindlate tunnuste ja hoiakutega ajateenijad. Põhilised tunnused, mis nooremseersandiks saamist mõjutavad on ajateenija kõrgem haridustase, eesti emakeel, suuremas linnas elamine, juulikutses teenimine, varasem juhikogemus, ajateenistusse astumine vabatahtlikult, nooremallohvitseri kursuse soov ajateenistuse alguses ning positiivne hinnang ajateenistuse läbimisele. Käesolev bakalaureusetöö annab lisandväärtust näiteks Kaitseväe inimressursi kompleksuuringule, et edasistes küsitluslainetes põhjalikumalt kaardistada juhtival kohal oleva ajateenija iseloomujooni ja erisusi teistest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenijate tegevteenistusse siirdumist kujundavad sotsiaalmajanduslikud tegurid
(Tartu Ülikool, 2021) Must, Karl; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenistuse jooksul omandatud oskused ja kogemused, nende konversioon tsiviilellu
(Tartu Ülikool, 2018) Kollom, Karola-Sandra; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Oma töös uurin ajateenistuse läbinud inimeste kogemusi ja mõtteid teenistuse kohta ning teenistuses omandatud oskusi. Seeläbi saan ülevaate omandatud kapitalidest ning konversioonist tsiviilellu. Uuringu viin läbi toetudes Bourdieu kapitalide teooriale. Antud uuringu eesmärgiks on välja selgitada, milliseid Bourdieu kapitale ehk ajateenistuse jooksul saadud isiklikke kogemusi, oskusi ja suhteid kasutavad noored peale ajateenistuse läbimist. Eesmärgist lähtuvalt püstitasin järgnevad uurimisküsimused: 1. Milliste Bourdieu kapitalide omandamisest ajateenistuses räägivad kaitseväeteenistuse läbinud noored? 2. Milliste Bourdieu kapitalide konversioonist ajateenistusest tsiviilellu räägivad kaitseväeteenistuse läbinud noored? 3. Millistest ajateenistusega seotud kogemustest räägivad ajateenistuse läbinud noored? Bakalaureusetöö koosneb kahest osast: teoreetiline ja empiiriline. Teoreetilises osas seletan lahti Bourdieu kapitalid, millele ma oma empiirilises osas toetun. Seejärel annan ülevaate ülejäänud uuringu kontekstist. Empiirilises osas seletan lahti metoodika, esitan analüüsi läbipõimituna aruteluga tuginedes Bourdieu kapitalide teooriale ja kodeerimisel esilekerkinud teemadele. Toon välja ka omapoolsed järeldused ja lõpetan oma töö kokkuvõttega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajateenistusse astujate arusaamad infomõjutusest
(Tartu Ülikool, 2021) Roon, Jesper; Kruup, Kaspar, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli selgitada välja ajateenijate käitumine (sotsiaal)meedia infovoos: mis meediat tarbitakse, mida jagatakse, kuidas saadakse aru neile pakutud informatsioonist, kuidas mõistetakse võimalikku infomõjutust. Selleks analüüsisin andmeid ankeetküsitlusest, mis viidi läbi Eesti Vabariigi Kaitseväe ajateenijate hulgas 2020. aasta oktoobris, mille üldine eesmärk oli kaardistada ajateenijate sotsiaalmeedia tarbimise harjumused, meediakriitilisus ning arusaamu infomõjutusest. Keskendusin enda töös ajateenijate tõlgendustele, mille nad andsid ankeedis käsitletud piltidele ja analüüsisin nende vastuseid erinevate demograafiliste näitajate lõikes Samuti annan enda töös ülevaate ajateenijate meediatarbimisest, kokkupuutest valeinformatsiooniga ja oskusest valeuudiseid tuvastada. Eesmärkide saavutamiseks teostasin ankeetküsitluse eksploratiivse ja kirjeldava kvantitatiivse analüüsi ning induktiivse kvalitatiivse sisuanalüüsi. Kodeerisin ajateenijate kvalitatiivsed vastused ja analüüsisin koodide seoseid erinevate demograafiliste näitajatega ja teiste vastustega. Suurimad erinevused ilmnesid haridustasemete lõikes ning mõnevõrra üllatuslikult ei sõltunud ajateenijate tõlgendused ning kavatsused pilte edasi jagada või neile reageerida teistest testitud muutujatest. Pigem hinnati pilte igavaks ning leiti, et need ei vääri seetõttu jagamist. Seda tulemust kujundab tõenäoliselt nii sotsiaalne soovitavus, piltide valik kui ka sotsiaalmeedia konteksti puudumine, milleta selliste meemide tõlgendamine keeruline võib olla. Samuti analüüsisin seda, milliseid infoallikaid ajateenijad usaldusväärseks peavad ning mis on nende kokkupuuted valeinfoga. Nende küsimuste puhul ilmnesid sageli erinevused lähtuvalt vastaja kodusest keelest ja haridustasemest. Nende tulemuste valguses saab väita, et valeinfo levik ajateenijate seas võib olla probleem, kuivõrd sellist infot nähakse sageli. Samas on ajateenijate oskus valeinfot hinnata pigem hea, kuigi erinevate infoallikate usaldusväärsusele antud hinnangud tekitavad nende võimete osas ka mõningaid kahtlusi. Tulemuste valguses võib öelda, et ajateenijatele meediaalaseid ning infomõjutust käsitlevate kursuste pakkumine oleks mõistlik nii hariduslike kui kultuuriliste erinevuste vähendamiseks kui ka üldise pädevuse suurendamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestlastest ajateenijad ja ohvitserid Nõukogude Liidu relvajõududes 1956–1991
(2017-03-27) Luts, Kristjan; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tartu Ülikool.Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eestlaste teenistus NSV Liidu relvajõududes pärast Teist maailmasõda on ajalooteaduses seni tagasihoidlikku kajastamist leidnud uurimisteema. Samas on selle ühiskondlik tähendus märkimisväärne: ajavahemikul 1956–91 puudutas kohustuslik ajateenistus enam kui 170 000 eestlasest noormeest, neile lisandub 500–600 eestlasest kaadriohvitseri ning umbes 15 000–20 000 reservohvitseri. Väitekiri, mis tugineb Eesti Sõjamuuseumi eestvedamisel läbi viidud ankeetküsitlusele, intervjuudele, mitmesugustele isikuloolistele dokumentidele ja arhiivimaterjalidele, analüüsib nende meeste teenistuskogemusi läbi kolme aastakümne. Töös käsitletakse nii NSV Liidu relvajõududes teeninud ajateenijate ja ohvitserkonna üldisemat andmestikku kui spetsiifilisemaid küsimusi alates relvajõudude suhetest kohaliku elanikkonnaga, sõjalis-haridusliku kompleksi, sh sõjalise algõpetuse ja ALMAVÜ süsteemi rakendamist teenistuseks ettevalmistamisel, ajateenistuse ning kaadri- ja reservohvitseride teenistuse üldist korraldust ja seda mõjutanud tegureid. Teenistuse põhijoonte kõrval analüüsitakse rahvuslikust taustast tingitud eripärasid, identiteediküsimusi, ajateenistusest kõrvalehoidumise aspekte, määrustikuväliseid suhteid ning hinnanguid teenistuskogemusele tervikuna. Väitekirja viimane osa analüüsib eestlastest Nõukogude ohvitseride panust taasiseseisvunud Eesti kaitseväe ülesehitamisel. Väitekirjas tehtud järeldused ei pretendeeri üldkehtivusele, selleks olid teenistusolud liialt erinevad. Küll aga joonistuvad välja eestlastest ajateenijate ja ohvitseride teenistuskogemuse unikaalsed tahud ning korduvad mustrid, mis võimaldavad luua seoseid vastavasisuliste rahvusvaheliste uuringutega ning asetada eestlaste teenistuskogemus laiemasse konteksti, olles seeläbi aluseks edasistele võrdlevatele uurimustele
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isikliku avalduse alusel ajateenistusse astumist kujundavad sotsiaaldemograafilised tegurid ja motiivid
(Tartu Ülikool, 2018) Järvala, Eliise; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eestis on vabatahtlikult ajateenistusse astunute osakaal võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt tagasihoidlik. Antud töös asus isikliku avalduse alusel ajateenistusse 38% kõikidest ajateenistusse astunutest. Selleks, et mõista individuaalse agentsuse rolli ajateenistusse astumisel, uuriti antud töös vabatahtlikult ajateenistusse asunute motiive ja põhjendusi. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli selgitada välja isikliku avalduse alusel ajateenistusse asunute sotsiaaldemograafiline profiil ning uurida ajateenijate enda põhjendusi ajateenistusse asumise otsuse kohta. Lähtuvalt uurimisküsimustest toob töö autor järgnevalt välja töö põhitulemused: Isikliku avalduse alusel ja kutse alusel ajateenistusse astujad erinesid üksteisest vanuse, hariduse, suhteseisu ja sissetuleku olemasolu poolest. Kutse alusel ajateenistusse astujate keskmine vanus oli 21,4 eluaastat ning isikliku avalduse alusel ajateenistusse astujate keskmine vanus oli 19,5 eluaastat. Kõige populaarsem aeg vabatahtlikult ajateenistuse läbimiseks oli pärast keskkooliõpinguid. Kaaslasega koos elades ning isiklikku sissetulekut omades sooviti vähem vabatahtlikult ajateenistusse astuda. Vabatahtlikult ajateenistusse asumise põhjusteks olid praktiliste ja sotsiaalsete oskuste saamine, sobiva ajastuse valimine, lähedaste eeskuju või suunamine, tulevik riigikaitses, puhkus või vaheldus, kohusetunne, järelemõtlemise aeg, kehaline võimekus ning isiklik huvi sõjategevuse ja/või kaitseväe vastu. Nendest põhjustest kõige populaarsemaks oli sobiva ajastuse valimine ajateenistuse läbimiseks. Kõige suurem sotsiaaldemograafiline erinevus isikliku avalduse alusel ajateenistusse astujate vahel oli vanus. Kui nooremad inimesed tulid ajateenistusse peamiselt ainult sobiva ajastuse tõttu, siis vanemate inimeste puhul oli esindatud rohkem põhjuseid. Samuti tuli välja, et kui eesti keelt kõnelevad ajateenijad peamiselt valisid ajateenistuse läbimiseks enda jaoks sobiva aja, siis vene keelt kõnelevate ajateenijate puhul oli põhjuste muster mitmekesisem. Käesoleva bakalaureusetöö lisaväärtus seisneb selles, et analüüs on sisendiks Kaitseväe inimressursi kompleksuuringu edasiste küsitluslainete ajateenistusse astumise põhjuseid kaardistava küsimuste ploki väljatöötamiseks. Antud töös esile tulnud põhjuste kategooriatest lähtuvalt on võimalik sõnastada konkreetsed ajateenistusse astumise põhjuseid esindavad väited, mille kohta ajateenijad saavad esitada oma arvamuse. Seega on võimalik ajateenistusse isikliku avalduse alusel astumise motiive laiemalt kaardistada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kapitalide konversioon tsiviil- ja militaarvälja vahel ajateenijate käsitluses, ajateenijate kompleksuuringu näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Kollom, Karola-Sandra; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kehaliste võimete arendamine ajateenijatel
(Tartu Ülikool, 2018) Hanni, Sirli; Pehme, Ando, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool. Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kõrgharidust omandavate noormeeste arvamused ajateenistusest
(Tartu Ülikool, 2017) Susi, Janne; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolev bakalaureusetöö keskendus kõrgharidust omandavate noormeeste arvamustele seoses ajateenistusega. Eelkõige pidasin ma oluliseks uurida nende hoiakuid ajateenistusega seoses, arvamusi ajateenistuse ühiskondlikust kuvandist ning arvamusi seoses ajateenistuskohustuse läbimiseks sobiliku aja valimisest. Selleks viisin ma läbi kuus pool-struktureeritud intervjuud kõrgharidust omandavate noormeeste seas. Kaks nendest olid ajateenistuse läbinud enne kõrgkooli õppima minemist, kaks läbis ajateenistuse kõrgkoolis õppimise ajal ning kaks, kes pole siiamaani ajateenistusse asunud. Uurimuse teoreetiliseks lähtekohaks kasutasin ma Icek Ajzeni (1991) planeeritud käitumise teooriat, mille abil uurisin erinevate aspektide mõju noormeeste kavatsusele ajateenistusse asuda. Lähtudes Ajzeni (1991) teooriast on kavatsus mõjutatud hoiakutest, sotsiaalsetest normidest ning tajutud käitumuslikust kontrollist. See tähendab, et inimene kavatseb käitumise sooritada, kui ta hindab oma kavatsust positiivseks, kui ta tunneb käitumiseks sotsiaalset survet ning kui ta tunneb, et tal on käitumise sooritamiseks piisavalt võimalusi. Käesoleva uurimuse põhjal selgus, et noormeeste hoiakud on peamiselt negatiivsed ning on tugevalt mõjutatud terviseriskidest, mis ajateenistusega kaasnevad, õpingute häirimisest ning ühiskondlikust kuvandist, mis toodab eelarvamusi ajateenistuse suhtes eriti just noormeeste seas, kes ajateenistusse pole veel läinud. Ühiskondlikku kuvandit mõjutavad tugevalt ajateenistusega seotud kogemused. Mida negatiivsem on ajateenistuses saadud kogemus, siis seda negatiivsem on ka noormehe hoiak ajateenistuse suhtes, mis tingib ka vastumeelsuse ajateenistusse minemise osas. Negatiivne kogemus oli peamiselt tingitud ajateenistuse jooksul kogetud halvast suhtumisest ning ebapädevast ajakasutusest. Ajateenistusse minekuks sobiliku aja valimise põhilisteks määrajateks olid noormeeste kohustuste vähesus (töö, pere, kõrghariduse omandamine). Respondendid tõdesid, et sobilikum oleks ajateenistus läbida kohe pärast keskkooli lõpetamist, mil suuremad kohustused puuduvad. Ajateenistust nähti pigem takistusena kõrgkoolis õppimisel ning töökoha säilitamisel, arvates et pärast aasta pikkust pausi on keeruline eelnevasse elurütmi naaseda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kui vajalikuks peavad ajateenijad ajateenistust? Mõjutegurid ja hinnangu muutus teenistuse jooksul
(Tartu Ülikool, 2018) Müürsoo, Anet; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kokkuvõtlikult saab öelda, et ajateenijate hinnangud (ehk seeläbi ka hoiakud) ajateenistuse vajalikkusele võivad teenistuse jooksul muutuda. 2016. aastal aega teenima asunutest ligikaudu kolmandik muutis oma hoiakut ajateenistuse jooksul teenistuse vajalikkuse kohta ning ülejäänud 2/3 jäid ka pärast SBK-d kindlaks oma ajateenistuse alguses antud hinnangule, leides et ajateenistus on vajalik nii isikliku arengu kui ka Eesti riigi julgeoleku seisukohalt või et ajateenistus ei ole kummagi seisukohalt vajalik. Ühtset kindlat tendentsi – kas hoiakuid muudetakse Kaitseväele positiivsemas või negatiivsemas suunas, välja tuua ei saa. Märkimisväärne on siinkohal asjaolu, et mingeid kindlaid sotsiaalseid gruppe, kes oma hoiakuid muudaks, ei õnnestunud välja selgitada. Tõdeda saab vaid seda, et eesti keelt põhilise koduse keelena rääkivate ajateenijate puhul on võrreldes venekeelsetest kodudest pärit ajateenijatega suurem tõenäosus, et nad peavad ajateenistust püsivalt teenistuse jooksul vajalikuks. Samuti saab analüüsi põhjal öelda, et nende puhul, kes astusid ajateenistusse omal algatusel, on suurem võimalus, et nad muudavad oma hoiakud ajateenistuse vajalikkuse kohta vaid mõnevõrra, ehk leiavad pärast SBK lõppu, et ajateenistus on vajalik kas isikliku arengu või Eesti riigi julgeoleku seisukohalt. Analüüsist selgus, et paremini on ajateenistuse vajalikkuse hinnangu muutus seletatav teiste kaitseteemalitse hoiakute kaudu, mis olid ajateenijatel välja kujunenud pärast SBK lõppu. Üldine tendents on, et mida positiivsema hoiakuga ollakse erinevates kaitseteemalistes küsimustes, seda suurem on tõenäosus, et ajateenistust hinnatakse nii ajateenistuse alguses kui ka pärast SBK-d vajalikuks või et hinnang ajateenistuse vajalikkusele paraneb ja vastupidi. Peale selle on oluliseks mõjutajaks asjaolu, kas tuldi hea meelega aega teenima või mitte ja kas tuldaks teenistusse ka siis, kui see ei oleks Eesti Vabariigis kohustuslik, vaid vabatahtlik. Kui ollakse positiivselt meelestatud (tuldi hea meelega ja asutakse aega teenima ka siis, kui see ei oleks kohustuslik), siis hinnatakse ka ajateenistuse vajalikkust positiivsemat ja vastupidi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kutsealuste seas enim esinevad infovajadused, kasutatavad infokanalid ja nendega seotud probleemid
(Tartu Ülikool, 2014) Martinson, Helen; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Probleemsete suhete ja rühma sidususe mõju ajateenistusega rahulolule
(Tartu Ülikool, 2020) Järvala, Eliise; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud magistritöö eesmärgiks oli selgitada välja, milline on ajateenistuses kogetud probleem-sete suhete ja sidususe mõju ajateenistusega rahulolule ning edasisele valmidusele panustada riigikaitsesse. Tulemustest selgus, et probleemsete suhete kogemine ajateenistuses mõjutas ajateenijate üldist rahulolu kogu ajateenistusega ning seda selliselt, et mida rohkem esines ajateenijal prob-leemseid suhteid teenistuse jooksul, seda rahulolematum oli ta ka ajateenistusega. Probleemsed suhted ülematega mõjutasid ajateenistusega rahulolu rohkem kui ajateenijate omavahelised suhteprobleemid. Samuti hindasid ajateenijad ennast ka omavaheliste suhetega rohkem rahulolevamaks kui suhetega oma ülematega. Probleemsete suhete mõju rahulolule oluliselt ei muutunud, kui arvesse võeti ka sotsiaaldemograafiliste taustategurite mõju. Probleemsed suhted ja rühma ühtekuuluvustunne olid omavahel seotud mitmel viisil. Mida rohkem esines probleemseid suhteid nii ajateenijatel omavahel kui ka oma ülematega, seda rohkem kritiseeriti ajateenijate poolt oma rühmakaaslasi ja nende käitumist. Samuti mida rohkem esines probleemseid suhteid ülematega, seda ebapädevamaks ja ebausaldusväärsemaks pidasid ajateenijad oma ülemat tema tööülesannete täitmisel. Ajateenistuses kogetud probleem-sed suhted, eriti ülematega teenistusalastes suhetes, võivad vähendada ka ajateenijates soovi kuuluda tulevikus Kaitseväkke. Rühma ühtekuuluvustunne avaldas mõju ka ajateenistusega rahulolule. Kõige suurem mõju ajateenistusega rahulolule oli horisontaalsel tugevdaval sidususel ning vertikaalsel sidususel, mis tähendas seda, et mida nõrgemad olid ajateenijate omavaheline ühtekuuluvustunne ning ajateenijate ja nende ülemate vaheline ühtekuuluvustunne, seda rahulolematum oldi ka kogu ajateenistusega. Samuti, mida nõrgem oli sidusus ajateenija ja Kaitseväe vahel, seda rahul-olematum oldi ajateenistusega üldiselt. Ajateenija enda subjektiivse füüsilise vormi mõju ajateenistusega rahulolule näitas, et mida madalamaks oli ajateenija hinnanud oma füüsilise võimekuse, seda rahulolematum oli ta ka ajateenistusega. Ajateenijatel, kes olid hinnanud oma füüsilise võimekuse üsna halvaks või halvaks, esines rohkem ülematega isiklikke suhteprobleeme kui neil, kes olid hinnanud oma füüsilise võimekuse üsna heaks, heaks või keskmiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rahulolu ajateenistusega ja seda mõjutavad tegurid Eesti Kaitseväes
(Tartu Ülikool, 2018) Demus, Eteri; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Artikli eesmärk oli välja selgitada, millised rahulolutegurid on ajateenijatele olulisemad ja kuivõrd varieeruvad rahuloluhinnangud vastavalt ajateenijate sotsiaaldemograafilisele profiilile. Analüüsis keskenduti seega nii sotsiaaldemograafilistele tunnustele kui ka kaitseväe eri aspektidele, mis võiksid avaldada mõju indiviidi üldisele eluga rahulolule. Järgnevalt vastan analüüsi põhjal lühidalt uurimisküsimustele. 1. Millised ajateenistuse tegurid mõjutavad enim üldist eluga rahulolu? Seos eluga rahulolu ja ajateenistuse aspektide vahel ilmnes mitmetel puhkudel, nagu näiteks suhetes rühmas ja ülematega, samuti oli tugevaks mõjutajaks autonoomia tajumine ja väljaõppe sisukus. Kinnitust leidis ka see, et vabatahtlikult kaitseväkke astunud ajateenijad on eluga rahulolevamad kui kutse alusel värvatud. 2. Kuidas erineb rahulolu ajateenijate seas tulenevalt sotsiaaldemograafilisest profiilist? Eesti kaitseväes teenivate ajateenijate rahuloluhinnangutele avaldavad töös käsitletud sotsiaaldemograafilistest tunnustest olulist mõju vaid haridus ja vanus. Sealjuures kõrgemalt haritud ajateenijad olid ajateenistusega enam rahul kui madalama haridustasemega ajateenijad ja nooremad ajateenijad olid ajateenistusega rohkem rahul kui vanemad. 3. Kuidas muutub ajateenijate eluga rahulolu hinnang ajateenistuse vältel? Tulemustest selgus, et ajateenijate eluga rahulolu muutus teenistusaja vältel olulisel määral, olles ajateenistuse algul suurim, kaitseväeteenistuse keskel väikseim ja lõppfaasis taas veidi suurem. Töö on oluline Eesti Kaitseväe ajateenistuse seisukohalt, sest annab tagasisidet ajateenistuse kui protsessi kohta juhib läbi ajateenijate hinnangute tähelepanu probleemsetele valdkondadele. Töö tulemused näitasid, et ajateenistuse kui keskkonna erinevatel teguritel (näiteks olme, suhted) on suur roll ajateenija rahulolu kujunemisel, ja seda terve ajateenistuse vältel. Lisaks näitasid tulemused, et ajateenistus erineb oma olemuselt ja korralduselt suurel määral argielust, mis tingib ajateenijate seas olulisi rahulolu kõikumisi, eriti ajateenistuse algfaasis ehk sõduribaaskursuse ajal. Samuti saab töö põhjal aimu, kuidas mõjutab ajateenijate erinev sotsiaaldemograafiline taust nende hinnanguid ajateenistuse aspektidele. See annab Kaitseväele võimaluse teha vastavalt sellele oma töökorralduses või otsustes muudatusi, et tagada ajateenijatele sujuvam ajateenistusse asumine ja parandada nende rahulolu erinevate ajateenistuse teguritega, tagades seeläbi ajateenijate kõrgema üldise rahulolu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Societal gaps in attitudes regarding conscription: the case of Estonia
(Tartu Ülikool, 2021) Nuutre, Sigrid; Ehin, Piret, juhendaja; Raik, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
While many countries have replaced conscription with professional voluntary armies, some have retained it. In democratic countries public opinion is essential for policymaking, this applies also for security and defence policies. There are only few countries where public opinion towards conscription has been studied continuously over time, Estonia being one of them. When examining public support for conscription it is also important to look into differences in public opinion among different societal groups over time. The objective of the thesis was to explore whether and how attitudes towards conscription vary across different social groups as well as over time, and to offer and evaluate possible explanations for why these variations exist. This thesis develops and tests four hypotheses focusing on differences between societal groups in Estonia in their attitudes towards conscript service, using a multimethod design. The quantitative data was extracted from three opinion surveys and the qualitative data was extracted from nine expert interviews with a purpose to find possible explanations to those existing differences. The empirical results show that even when attitude among the general public of Estonia towards conscript service is highly supportive, gaps exist between younger and older generations, Estonian and Russian-speaking residents, and between conscripts and general population. The results of expert interviews suggest that possible explanations for variations across age groups include different threat perceptions among younger and older generations. A possible reason for the variation between conscripts and general population is that those young people who are conscripted have their own ‘skin in the game’ and their freedom is constrained. Reasons why variations exist among people with different language of communication are language barriers and different information spaces.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sotsiaaltöötaja ametikoha vajadus Eesti Kaitseväes kaitseväe logistikapataljoni ja mereväebaasi ajateenijate arvamuste näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2014) Ernesaks, Lumme; Käär, Liina, juhendaja; Siplane, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tegevväelaste tagasivaade tegevteenistusse astumisele
(Tartu Ülikool, 2021) Silm, Kristjan; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut