Sirvi Märksõna "aku" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Booriga dopeerimise mõju NaxNiyMnzO2 elektroodimaterjali struktuurilistele ja elektrokeemilistele karakteristikutele naatriumioonakudes
(Tartu Ülikool, 2021) Adamson, Anu; Väli, Ronald; Korjus, Ove; Jänes, Alar; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas töös sünteesiti kihilisi oksiide struktuurivalemiga NaxNiyMnzO2 ning uuriti nende sobivust naatriumioonakude elektroodimaterjalidena. Sünteesiti varieeruvate Na-, Ni- ja Mn-sisaldusega oksiide, mille elementkoostis määrati XRF-i abil. Suurimat mahutavust näidanud materjali dopeeriti booriga, et uurida boori mõju elektroodimaterjali stabiilsusele. Elektroodimaterjali täis- ja tühjakslaadimisel (naatriumioonaku poolelemendis) toimuvate struktuuriliste muudatuste uurimiseks viidi läbi operando ja ex situ XRD mõõtmised. Potentsiaalivahemikus ΔE = 1,5...4,2 V (vs Na/Na+) saadi dopeerimata materjali mahutavuseks 125 mAh g−1, booriga dopeeritud materjali vastavaks väärtuseks saadi 132 mAh g−1.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Humanoidrobot Semuboti toitesüsteemi uuendamine
(Tartu Ülikool, 2025) Voorel, Oliver; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Käesolev bakalaureusetöö keskendub humanoidrobot Semuboti toitesüsteemi edasi arendamisele, eesmärgiga tõsta süsteemi töökindlust, funktsionaalsust ja kasutusmugavust. Töö raames kaardistati eelnevate toiteallikate parameetrid ja tarbijate vajadused, mille põhjal vahetati välja roboti toiteallikad uue aku vastu. Aku integreerimine robotisse vajas täiendavate kinnituskomponentide, kuumvahetussüsteemi, voolupiiraja ja pingemuundurite disainimist ja testimist. Viimased kolm lisati kompaktsuse ja efektiivsuse eesmärgil ühise trükkplaadi peale. Töö käigus valminud lahendus vajab mugavaks ja turvaliseks kasutamiseks veel edasiarendust, mille jaoks koostati ka vastavad soovitused.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Multichannel battery testing system
(Tartu Ülikool, 2018) Raedov, Juhan; Ilbis, Erik, supervisor; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
This thesis focuses on the hardware and software development of a battery testing system capable of concurrently testing eight single cell Li-ion or Li-Po rechargeable batteries while providing overvoltage, undervoltage and temperature protection. The battery testing system can log test measurements onto an SD card, which provides a computer independent backup. The battery testing system is computer controllable: the software allows changing various parameters, creating customized test scenarios and shows live plots during tests. When a test ends a conclusive plot will be shown. The system’s supported observable battery parameters are voltage, current, temperature and the amount of electric charge/discharge.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Optimisation of Battery Energy Storage System in the Estonian Energy Markets
(Tartu Ülikool, 2024) Püvi, Oliver; Shahroudi, Novin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Energiaturud on eriomased turud, millel on oma katsumused, kohustused ja võimalused. Elektri omadused piiravad sellega kauplemise võimalusi. Oluline tegur on, et energia, mida me kasutame pea igal pool külmikutest meditsiiniseadmeteni välja, peab olema bilnasis. Bilanss ehk tasakaal tähendab antud kontekstis, et elektrienergia tootmine ja tarbimine peavad igal hetkel olema ligikaudu võrdsed. See tasakaal on stabiilse sageduse tagamiseks oluline, kuna elektri võnkesagedus peab elektrivõrgus püsima muutumatuna. Vastasel juhul võib ette tulla elektritoite häireid, ning elektrivõrk võib kannatada saada. Tasakaalu tagamine pole ajalooliselt olnud mure – vajadusel oleme saanud põletada rohkem kivisütt või muid kütuseid, et toota rohkem elektrienergiat. Seejuures oleme ajapikku hakkanud hoolima ka sellest kuidas ja millest me elektrit toodame. Üha enam keskendutakse tootmise keskkonnamõju vähendamisele. Rohelisemad energiaallikad, nagu tuuleenergia ja päikeseenergia ei ole aga enamasti meie kontrolli all – me ei saa sundida päikest paistma või tuult puhuma. See tähendab, et rohelise energia osakaalu suurendamiseks peame leidma viisi kuidas elektrienergia kindlus ja stabiilsus tagada. Üks lahendus antud probleemile on energiasalvestussüsteem ehk suur aku. Taoline süsteem on võimeline elektrivõrku laadima ja elektrivõrgust tarbima suures koguses energiat. Aku saab seega aidata meil turgu tasakaalustada, kuna seda saab kasutada elektrivõrgu koormamise ja mahakoormamise ühest perioodist teise nihutamiseks. Kuna taastuvenergial on juba praegu märkimisväärselt suur osa Eesti energiaturust, siis on tarvis analüüsida, kas sellise süsteemi ehitamiseks on olemas ka majanduslik stiimul. See tähendab, kas praegune turg võimaldab aku omanikul kasumit teenida kasutades seda energiaarbitraaži vahendina – energia ostmiseks, kui hinnad on madalad, ja müümiseks, kui hinnad on kõrged. Antud teesis anaüüsime aku kasumlikkust turgudel, mis Eestis olemas on - päev-ette turul ja manuaalse sageduse taastamise reservi turul. Me käsitleme seda küsimust optimeerimisülesandena, mille käigus otsustame, millal energiat turult osta ja millal turule müüa. Näitame, et meie eelduste kohaselt saab aku olla Eesti energiaturgudel kasumlik, ning et suurem osa sellest kasumist tuleb manuaalse sageduse taastamise reservi turult.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Turbast sünteesitud süsinikmaterjalide karakteriseerimine naatriumioonakude elektroodimaterjalina
(Tartu Ülikool, 2019) Adamson, Anu; Väli, Ronald; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Käesolevas töös uuriti turbast sünteesitud süsinikmaterjalide sobivust naatriumioonakude elektroodimaterjalideks. Turvast pürolüüsiti 450 või 800 ⁰C juures, töödeldi KOH ja HCl lahustega ning teostati järelpürolüüs temperatuuril 1000-1400 ⁰C. XRF mõõtmisi teostati enne ja pärast aluse-happe töötlust. 450 ⁰C pürolüüsitemperatuuri puhul lisandite osakaal vähenes oluliselt ning saadi hard carbon tüüpi süsinikmaterjalid, kus esinesid amorfse struktuuriga segamini ka lokaalsed grafiitsed domeenid. Erimahutavuse väärtuseks saadi 297 mAh g-1 ning 1. tsükli kuloniliseks efektiivsuseks 78%.