Sirvi Märksõna "andmeregistrid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti alaliste elanike määratlemine registripõhises loenduses
(Tartu Ülikool, 2015) Maasing, Ethel; Vähi, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Järgmine Eesti rahva ja eluruumide loendus planeeritakse läbi viia registripõhiselt. Üks olulisemaid teemasid loenduste puhul on üldkogumite määratlemine, et kõik isikud ja eluruumid saaksid igas riigis ühekordselt loendatud. Käesoleva magistritöö eemärk on registrite andmete põhjal määratleda loenduse isikute üldkogum 2014. aasta lõpu seisuga. Eesti alalisi elanikke prognoositi koostöös teiste Tartu Ülikooli magistrantidega erinevatel eeldustel logistilise- ja lineaarse regressiooniga ning diskriminantanalüüsiga. Töö autori poolt läbi viidud logistilise regressioonanalüüsiga eristusid registri andmete põhjal kõige paremini residendid mitte residentidest 7–16-aastaste hulgas, kuid kõige raskemini 23–62-aastaste meeste hulgas. Tööd üldkogumi määratlemisega jätkatakse, kasutades analüüsist tehnilistel põhjustel välja jäänud registreid ning kontrollrühmasid täpsustatakse antud magistritöö ettepanekute põhjal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti elanike kõrghariduse taseme määramine registrite põhjal
(2023) Loopere, Paula Marie; Trasberg, Terje, juhendaja; Vähi, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöö eesmärk on muuta hetkel kasutusel olevat hariduse algoritmi, mida kasutatakse kõrgeima haridustaseme määramiseks. Töö käigus kirjutatakse algoritm, mis leiab inimesele kõik tema lõpetatud kõrgharidused. Algoritmi jaoks on olemas andmed neljast registrist ja kahest andmekogust. Analüüsi käigus uuritakse, milline on inimesti haridustee ja kui kõrgharitud Eesti elanikud on. Sealjuures uuritakse, kas mitme kõrgharidusega naiste ja meeeste vahel on erinevus on ning, kuidas inimesed on erinevates vanusrühmades kõrgharitud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isikuandmete töötlemise õiguspärasus pärast nõude aegumise vastuväite esitamist inkasso ja krediidiregistri teenuse näitel
(Tartu Ülikool, 2021) All, Allan; Eenmaa-Dimitrieva, Helen, juhendaja; Kaev, Merike, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juurdepääsupiirangute seadmine dokumentidele ministeeriumite avalikes dokumendiregistrites
(Tartu Ülikool, 2015) Aitsam, Birgit; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Bauman, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool.|bÜhiskonnateaduste instituut
Lõputöö on kirjutatud teemal „Juurdepääsupiirangute seadmine dokumentidele ministeeriumite avalikes dokumendiregistrites.” Teema sai valitud põhjusel, et seadusandja on pannud avalikke ülesandeid täitvatele asutustele kohustuseks pidada ja avalikustada veebilehel asutuse dokumendiregister. Töö eesmärgi täitmiseks viidi läbi Eesti ministeeriumite ADRides uurimus juurdepääsupiirangute kehtestamise aegade, aluste, tähtaegade kohta. Saadud tulemuste põhjal selgus, kuidas tõlgendavad ministeeriumid riiklikest normdokumentidest (eelkõige AvTS) tulenevaid nõudeid. Uurimustöös käsitleti infovabadust ja sellest tulenevalt nii infole juurdepääsu kui juurdepääsupiiranguid ning konfidentsiaalse informatsiooni mõistet. Samuti kirjeldati seadusandlusest tulenevaid nõudeid asutuste ADRidele ja juurdepääsupiirangutele ning anti ülevaade ministeeriumite ADRides dokumentidele seatud juurdepääsupiirangu alustest ning kehtestatud piirangu tähtaegadest. Uuringu tulemusena said vastuse töös püstitatud uurimisküsimused. Selgus, et ajalist piirangut tõlgendatakse ebaselgelt ning et ministeeriumid peavad juurdepääsupiirangute aluste seadmisest ja tähtaegade kehtestamisest kinni osaliselt. Kõikide ministeeriumite lõikes ei toimita sarnaselt, sest Haridus- ja Teadusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oma ADRi üles ehitanud nii, et piirangu alguskuupäeva ei ole võimalik tuvastada ilma mahuka tööta ning Rahandusministeerium vahetas ADRi ja seetõttu on järjepidevus nõrk. Kokkuvõttes selgus uurimusest, et ministeeriumite ADRides: 1) oli piirangu aluseks määratud alus, mida ministeerium aluseks määrata ei saa; 2) puudus viide seadusele, mille alusel on juurdepääsupiirang kehtestatud; 3) kasutati märget „asutusesiseseks kasutamiseks“ viitamata seadusele, mille alusel on juurdepääsupiirang kehtestatud; 4) piirangu alus oli märgitud vaid paragrahvi/lõike täpsusega, viitamata oli jäetud konkreetsele punktile; 5) määratud alus oli mõni seaduse säte, mis ei võimalda piirangut kehtestada; 6) dokumentidele oli piirangu aluseks määratud ainult AvTS § 35 lg 1 p 19, kuid täpsustamata oli jäänud muu teabe liik; 7) piirangu aluseks oli seaduse olematu säte; 8) dokumentidele seati piirangu tähtajaks kas pikem aeg või lühem aeg, kui seadus seda lubab; 9) kombineeritud piirangu aluste puhul, millel on erinevad lõpptähtajad, piirduti lõppkuupäeva märkimisega; 10) ajutise iseloomuga juurdepääsupiirangu aluste tähtajaks märgiti viis aastat; 11) puudus juurdepääsupiirangute tähtaegade lõppkuupäev/kirjeldus. Autor arvab, et seaduse osaline täitmine võib tuleneda vähesest kontrollist ADRi üle või vähesest teadlikkusest AvTSist ja AÜAst tulenevatest nõuetest. Vähene teadlikkus võib omakorda olla tingitud isikuandmete kaitse ja teabe avalikustamise koordinaatori väheses aktiivsuses või selle ametikoha puudumises. Tegemist võib olla nii inimliku eksimuse kui tehniliste probleemidega. Antud teemat võiks edasi uurida kohalike omavalitsuste ADRid näitel, et selgitada, kuivõrd erineb juurdepääsupiirangute seadmine ministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Uurimus annab ülevaate Eesti ministeeriumite kasutatavatest juurdepääsupiirangu alustest, piirangute kehtivuse aegadest ehk ministeeriumite seaduste tõlgenduspraktikast. Antud uurimus võib leida kasutust AKI monitooringute osana, mille põhjal viia läbi järelevalvetoiminguid AvTSi täitmise üle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pensionikindlustusmudelid ja teenistustabeli koostamine Eesti näitel
(2016) Uurman, Liina; Krutto, Annika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Käesolevas magistritöös keskendutakse pensionikindlustuse teoreetilistele mudelitele ning nende rakendustele. Teoreetilises osas tutvustatakse uusimat lähenemist pensionikindlustuse mudelite hindamiseks, mis põhineb pideva aja ning lõpliku arvu olekutega Markovi protsessidele ning esitatakse ka arvutuslikud näited teenistustabeli üleminekutõenäosuste leidmiseks. Töö teises pooles esitatakse teenistustabel kasutades Eesti erinevate ametkondade registritest kogutud andmeid tööealiste isikute töövõimetusest, töötusest, suremusest ning pensionile jäämisest. Lisaks on esitatud ülevaade pensionisüsteemist Eestis üldiselt.