Sirvi Märksõna "antibiootikumid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 20

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aminorühmi sisaldavate antibiootikumide LC-MS analüüsi parandamine derivatiseerimise teel
(Tartu Ülikool, 2019) Ränisoo, Fred Rainer; Herodes, Koit; Zapata Flores, Ernesto de Jesus; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Antibiootikumi resistentsuse süvenemise tõttu on maailmas üha olulisemaks muutumas nende sisalduste määramine keskkonnas. Sisalduste täpseks määramiseks on vaja võimalikult lihtsaid, aga efektiivseid metoodikaid. Käesolevas töös uuriti tsiprofloksatsiini, norfloksatsiini, sulfadimetoksiini, sulfametoksasooli ning validamütsiin A derivatiseerimise mõju LC-ESI-MS analüüsile. Derivatiseerimiseks kasutati dietüül-etoksümetüleen malonaati (DEEMM). Derivatiseerusid kõik uuritud ravimid peale validamütsiin A. Kasutatud tingimustes olid reaktsiooniajad küllalt pikad (8-28 h), seega derivatiseerimise tingimused vajavad täiendavat optimeerimist. Tulemustest selgus, et derivatiseerimine pikendab ravimite retentsiooniaegu ja parandab nende määramise tundlikkust massispektromeetrilisel analüüsil.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ankeet : antibiootikumid Eesti veterinaarpraktikas
(Tartu Ülikool, 1996) Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antibiootikum - kas hunt lambanahas?
(2023-02-03) Krigul, Kertu Liis
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antibiootikumid
(1960) Kingisepp, Georg
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antibiootikumid : metoodiline abimaterjal arstiteaduskonna III-V kursuse üliõpilastele
(Tartu Ülikool, 1989) Allikmets, Lembit, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antibiootikumide kasutamine suurtes Eesti piimaveisekarjades
(2022) Talvet, Annika; Kaart, Tanel, juhendaja; Kalmus, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada, kui palju, milliseid ja mis põhjustel suurtes Eesti piimafarmides antibiootikume kasutatakse. Töö baseerub aastatel 2018-2021 48 piimafarmis kogutud lehmade antibiootikumiravi andmetel. Esmalt antakse ülevaade uuringus osalenud piimafarmidest ja raviandmete struktuurist. Seejärel analüüsitakse ravisid ja ravikuure, ravitud haiguseid ja sümptomeid. Viimaseks vaadeldakse kasutatud ravimeid ja toimeaineid ning toimeainete kasutamist ja koguseid erinevate haiguste ja sümptomite korral ning erinevates farmides.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antibiootikumiresistentsuse ja mikroobikoosluse uurimine Eesti mahe- ja intensiivpõllumajanduse muldades
(Tartu Ülikool, 2025) Reidma, Kaur; Andreson, Reidar, juhendaja; Kuus, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Antibiootikumid on inimkonna üks olulisemaid leiutisi ja peamine vahend bakteriaalsete nakkustekitajate vastu võitlemiseks. Aina enam levinud antibiootikumiresistentsus on suurenev probleem, suures osas põhjustatud antibiootikumide vastutustundetust kasutamisest põllumajandussektoris, kust resistentsusgeenid saavad levida erinevaid teid pidi inimese patogeenidele. Käesolevas töös uuritakse antibiootikumiresistentsust ja selle seost mikroobse mitmekesisuse ja mobiilsete geneetiliste elementide arvukusega Eesti muldades, võrreldes omavahel maheda ja intensiivse viljelusviisiga muldasid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antibiotic resistance in connected engineered and natural aquatic environments
(2021-11-29) Tiirik, Kertu; Truu, Jaak, juhendaja; Nõlvak, Hiie, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Antibiootikumid on kõige olulisemad bakteriaalsete infektsioonide ravimiseks mõeldud ained, kuid kõikide antibiootikumide vastu tekib bakteritel ühel hetkel resistentsus, st et antibiootikum ei suuda enam bakterit tappa. Nii on antibiootikumiresistentsusest kujunenud tänapäeval üks suurimaid tervishoiuprobleeme maailmas. See ei ole siiski ainult meditsiinisektori probleem, vaid selle tekke ja leviku taga on ka antibiootikumide kasutamine põllumajanduses ja loomakasvatuses. Reoveepuhastusjaamade heitvesi on üks peamisi teid, kuidas resistentsus tehiskeskkonnast looduslikku keskkonda pääseb, kuna reoveepuhastuse käigus ei eemaldata kõiki antibiootikumijääke, resistentseid baktereid ega ka antibiootikumiresistentsust põhjustavaid geene. Kuna reoveepuhastusjaamade heitvesi juhitakse enamasti looduslikesse veekogudesse, näiteks ojadesse või jõgedesse, suureneb resistentsusnäitajate arv reoveepuhasti väljavoolust allavoolu jäävatel aladel. Antibiootikumiresistentsed bakterid ja resistentsusgeenid võivad kanduda edasi põhjavette, jõgedesse ja lõpuks ka merre. Sealt võivad need omakorda inimesele tagasi kanduda, näiteks saastunud vett juues, mereande süües või ujudes. Siinse doktoritöö eesmärgiks oli kirjeldada, kuidas reoveepuhastusjaamast pärinevad antibiootikumiresistentsusgeenid levivad allavoolu jäävasse ojja, sealt edasi jõkke ning viimaks Läänemerre. Töö tulemustest selgus, et reoveepuhastusjaamal on kõige suurem mõju vahetus läheduses (0,3 kilomeetrit) oleva veekeskkonna mikroobikoosluse struktuurile ja antibiootikumiresistentsusgeenide arvukusele. Samas juba 3,7 kilomeetrit eemal oli jõe bakterikooslus võrreldav reoveepuhastist ülesvoolu jääva alaga. Siiski tulenevalt Läänemere eripäradest – suur reostuskoormus, tihe rannikuala asustatus, suur valgala, aeglane veevahetus, madal vesi – on merekeskkond väga tundlik antibiootikumiresistentsusgeenide reostuse suhtes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antimikroobse resistentsuse tuvastamine ja ennustamine Illumina sekveneerimisandmetest
(Tartu Ülikool, 2025) Savolainen, Heleri; Andreson, Reidar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Antimikroobne resistentsus (AMR) on kujunenud ülemaailmseks rahvatervise probleemiks. Kiire ja täpne resistentsuse tuvastamine on oluline, et alustada sobivat ravi varakult ning vähendada empiirilise ravi ajaakna suurust. Terve genoomi sekveneerimine (WGS) on saanud oluliseks bioinformaatiliseks tööriistaks, võimaldades määrata resistentsusprofiile tõhusalt. Käesoleva töö põhieesmärk oli tuvastada kahe bioinformaatilise tööriistaga AMR-i, millest esimene põhineb genoomipõhisel naabertüpiseerimisel (RASE) ning teine tugineb resistentsusgeenide ära tundmisel (ResFinder). Täpsemalt ennustati resistentsust ja tundlikkust Klebsiella pneumoniae ja Escherichia coli isolaatidest ja simuleeritud metagenoomsetest proovidest. Leiti, et ResFinder oli täpsem resistentsuse ennustamisel isolaadipõhistes proovides, teisalt RASE osutus usaldusväärsemaks tundlikkuse ennustamisel. Mõlema tööriista täpsus langes märgatavalt simuleeritud metagenoomsete andmete töötlemisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aquatic environment: primary reservoir, link, or sink of antibiotic resistance?
(2014-09-22) Voolaid, Veiko
Antibiootikumide avastamisega muudeti paljude haiguste ja raviprotseduuride tulemusi paremuse poole, surmahaigusest sai „külmetushaigus”. Esialgne joovastus, mis kuulutas lõppu bakteriaalsetele infektsioonidele, on tänaseks muutunud suureks mureks kiirelt tekkiva ja leviva resistentsusega nende samade ravimite vastu, mis neid ravima peaks. Kiire resistentsuse tekke ja leviku taga on antibiootikumide laialdane kasutamine nii meditsiinis, veterinaarias, loomakasvatuses ja põllumajanduses. Kuigi me seostame resistentsust meditsiini ja inimkeskkonnaga ning antibiootikumide kasutuselevõtuga inimkonna poolt, siis resistentsus on looduslikus keskkonnas olnud olemas juba miljoneid aastaid. Sellest tulenevalt on ka viimasel ajal üha rohkem tähelepanu hakatud pöörama uurimustele, mis püüavad välja selgitada kas ja kuidas resistentsus looduses on seotud resistentsusega inimkeskkonnas. Antud väitekirjas keskendun ma loodusliku kultiveeritava antibiootikumiresistentse bakteripopulatsiooni kirjeldamisele. Milline on liigiline koosseis ja millistele antibiootikumidele resistentsust esineb. Leidsin, et paljud bakterid uuritud populatsioonis olid resistentsed mitmele antibiootikumile ja esines huvitav ning tugev korrelatsioon erinevate antibiootikumide resistentsuste vahel, mis võiks tähendada, et vastavad geenid esinevad samal mobiilsel elemendil või resistentsus on vahendatud sama väljutuspumba poolt. Teadmine, mis suunas resistentsusgeenid liiguvad, kas loodusest „haiglatesse” või vastupidi, on puudulik. Sellest tulenevalt oli üheks väitekirja osaks uurida millist mõju avaldab reoveepuhastusjaamade heitvesi allavoolu jäävale looduskeskkonnale seoses antibiootikumide resistentsusega. Selleks määrasime uurimisrühmaga kvantitatiivselt mitme resistentsusgeeni esinemissageduse reovees ja heitvees. Reoveepuhastusjaamu peetakse resistentsuse levikus ja ülekandumises olulisteks keskkondadeks, kuid meie tulemused seda ei kinnita. Heitvees olevate resistentsusgeenide arvukus ei olnud suurem kui reovees, samal ajal suhteline arvukus võrreldes bakteriarvukusega ka oluliselt ei vähenenud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Effect of antibiotics on ribosome assembly is indirect
(2011-05-03) Siibak, Triinu
Bakteriaalne ribosoom moodustub kolmest erinevast ribosoomi RNA-st ja rohkem kui 50 ribosoomi valgust. Varasemalt oli teada, et mitmed valgusünteesi inhibiitorid inhibeerivad ka ribosoomide kokkupakkimist ja põhjustavad ribosomaalsete eellaspartiklite kuhjumist rakkudes. Selle protsessi selgitamiseks on esitatud kaks erinevat mudelit. Arvatakse, et antibiootikumi klooramfenikool inhibeeriv mõju ribosoomide kokkupakkimisele on kaude ja tuleneb valgusünteesi inhibeerimisest. Teise mudel kohaselt seondud antibiootikum erütromütsiin ribosoomide eellaspartiklitele ja inhibeerib ribosoomide kokkupakkimist otseselt. Oleme uurinud ribosoomide kokkupakkimise defekte kummagi antibiootikumi juuresolekul kasutades erinevaid eksperimentaalseid lähenemisi. Oleme tõestanud, et nii erütromüstiin kui ka klooramfenikool inhibeerivad ribosoomide kokkupakkimist kaudselt, see tähendab valgusünteesi inhibeerimise kaudu. Rakkude töötlemine erütromütsiini või klooramfenikooliga põhjustab ribosoomi valkude tasakaalustamata sünteesi. Ribosoomi valkude erinev kättesaadavus rakus määrab omakorda ribosoomide kokkupakkimise edenemise ning on selgituseks ribosomaalsete eellaspartiklite kuhjumisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Factors related to the efficiency of treatment of advanced periodontitis
(2011-02-28) Pähkla, Ene-Renate
Parodontiit on krooniline infektsioosne haigus, mis haarab iget ja hammast toetavat luud ning ravimata jätmisel lõppeb hamba väljalangemisega. Doktoritöö eesmärk oli saada uusi teadmisi parodontiidi ravi efektiivsuse kohta. Selleks pöörasime tähelepanu mittekirurgilise ravi edukuse mikrobiaalsele hindamisele. Meie uuring näitas, et patsientidele, kelle haigus ei allu rutiinsele mehhaanilisele ravile, on näidustatud igemetasku mikrofloora laboratoorne uurimine. Saadud tulemused kinnitasid, et patsiendi põhine igemetasku mikrofloora määramine on adekvaatse haiguse diagnostika ja individuaalselt sobiva antbiootilise ravi edukuse aluseks. Süsteemseid antibiootikume ordineeritakse patsientidele, kelle haigus ei allu esmasele mehaanilisele ravile. Meie uuring kinnitas, et metronidasool tungib hästi igemevao vedelikku ja sülge. Metronidasooli jaotumine igemevao vedelikus on sarnane ravimi jaotumisega teistes hea verevarustusega kudedes nagu näiteks lihaskude. Seetõttu saab parodontiidi ravis rakendada kõiki metronidasooli kohta käivaid farmakokineetilisi teadmisi. See teadmine aitab kaasa sobiva antimikrobiaalse ravi manustamise viisi valikule. Multivariatiivsete analüüside tulemused näitavad, et haiguse levimus on oluliselt suurem suitsetajatel.Raske generaliseerunud parodontiidi korral osutus mittekirurgiline ravi kombineeritud mikrobioloogilisel analüüsil põhineva süsteemse antibiootikumiraviga üldiselt efektiivseks, kuid suitsetamine halvendas oluliselt parodontiidi ravitulemusi Parodontiidi ravi on kompleksne, patsiendile toob kaasa olulisi väljaminekuid ja ka ebamugavusi. Seetõttu on oluline paremaks haiguse ärahoidmiseks varakult tuvastada riskipatsiendid. Uuringu tulemusena leidsime, et haigete emade lapsed on vastuvõtlikumad igemehaigustele. Tegime kindlaks, et ema igemehaigus omab prognostilist väärtust laste ja noorukite igemete seisundile. Kuna varakult alanud haigus seostub halvema prognoosiga, on spetsiifilise profülaktika vajadus parodontiidihaigete perekonnaliikmetel kõrge. Antud uurimistöö võib olla suhteliselt odava ja lihtsasti realiseeritava riskipatsientide väljaselekteerimise meetodi loomise aluseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
High volume haemodiafiltration in treatment of severe sepsis – impact on pharmacokinetics of antibiotics and inflammatory response
(2015-09-30) Tamme, Kadri
Sepsis – organismi ülepiiriline reaktsioon infektsioonile - ja selle kõige raskemad vormid, raske sepsis ja septiline šokk, on oluline tervishoiuprobleem. Sepsise ravi võtmeküsimusteks on õige antibakteriaalne ravi, kiire infektsioonikolde kontroll ja ülepiirilise põletikureaktsiooni pidurdamine. Põletikureaktsiooni pidurdamiseks on kasutatud mediaatorite kehavälist eemaldamist teatud tüüpi neeruasendusravi - suuremahulise hemodiafiltratsiooni (HVHDF) abil. Kuigi potentsiaalselt efektiivne põletikureaktsiooni ravis, võib HVHDF organismist eemaldada liigselt antibiootikume, muutes ebaefektiivseks infektsiooni ravi. Käesoleva töö eesmärgiks oli kirjeldada kahe antibiootikumi, doripeneemi ja piperatsilliin/tasobaktaami käitumist HVHDF-i ajal, et leida vajalikud annused, ning kirjeldada selle meetodi toimet patsiendi vereringele ja põletikumediaatorite kontsentratsioonile vereseerumis. Selleks koguti raskes sepsises ja septilises šokis ägeda neerupuudulikkusega patsientidelt 12 vereproovi ühe annuse doripeneemi ja piperatsilliin/tasobaktaami manustamise järgselt ja määrati nende ravimite kontsentratsioonid. Enne ja pärast 10-tunnist HVHDF-i registreeriti patsientide vereringe näitajad ja määrati põletikumediaatorite kontsentratsioonid vereseerumis. Leidsime suured patsientidevahelised erinevused ravimikontsentratsioonides ühesuguse annuse manustamise järgselt. Nii doripeneemi kui piperatsilliin/tasobaktaami keskmine eemaldumine organismist HVHDF-i ajal oli umbes kaks korda aeglasem kui tervetel vabatahtlikel. Raskes sepsises ja septilises šokis ägeda neerupuudulikkusega patsientide raviks HVHDF-i ajal sobivad normaalse neerufunktsiooniga patsientidele soovitatud annused. Suurte patsientidevaheliste erinevuste tõttu on täpsemaks annustamiseks vajalik ravimi kontsentratsioonide jälgimine ravi ajal. Patsientide vereringe paranes HVHDF-i ajal, vereringe paranemine ei olnud tingitud põletikumediaatorite kontsentratsiooni vähenemisest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
In vitro methods for studying the mechanisms of ribosome-targeting antibiotics
(2024-04-22) Hinnu, Mariliis; Tenson, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ribosoomis toimuv valkude biosüntees ehk translatsioon on eluks hädavajalik protsess, mistõttu on bakteri ribosoom ka üks peamisi antibakteriaalsete ainete sihtmärke. Antibiootikumresistentsuse kiire leviku tõttu on oluline tõhustada olemasolevaid ja töötada välja uusi raviaineid, ravimvorme ja raviskeeme. Enne kliinilisi katseid inimestel on aga aineid vajalik põhjalikult n.ö. katseklaasis (in vitro) kui ka nakkusmudelites (loomarakud/-koed/elusloomad) uurida. Klassikalistes in vitro meetodites kasutatav keskkond ei sarnane aga alati nakkusaegse peremeesorganismiga. Antud uurimistöö eesmärk oligi vaja välja töötada in vitro meetodeid, mis võimaldaksid uurida antibiootikume inimesega bioloogiliselt sarnases keskkonnas. Fookuses olid ribosoomiga seonduvad antibiootikumid. Antud doktoritöös töötati välja meetodid, mis i) võimaldavad mõõta antibiootikumi vabanemist lokaalseks haavaraviks ette nähtud nanofiibritest; ii) selgitavad, kas verepuhvri olulise koostisosa, bikarbonaadi lisamine katsekeskkonda muudab in vitro antibiootikumtundlikkustestid kliiniliselt täpsemaks, ja iii) võimaldavad mõõta antibiootikumide mõju bakterite translatsiooni täpsusele. Kui testitud nanofiibrid näitasid suuri erinevusi antibiootikumi vabanemises vesikeskkonnas, siis väljatöötatud meetodid pooltahkes keskkonnas näitasid, et erinevused olid tegelikult väga väikesed. Bikarbonaadi katsed näitasid selgelt, et antibiootikumi toimet bakterile mõjutas bikarbonaadi ebapiisavast puhverdamisest tingitud pH-muutus. Töötati välja fluorestseeruvad translatsioonivigade reporterid, mis andsid uut teavet bakterite translatsiooni täpsuse kohta erinevates tüvedes, kasvukeskkondades, k.a. rakusisese nakkuse mudelites, ja antibiootikumide toimel. Kokkuvõttes võimaldavad antud doktoritöös välja töötatud meetodid ribosoomiga seonduvaid antibiootikume paremini uurida.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Nanopoorse süsinikmaterjali abil tsiprofloksatsiini vesilahusest eemaldamise eksperimentaalne määramine ja andmepõhine modelleerimine
(Tartu Ülikool, 2024) Krjukova, Nadežda; Käärik, Maike; Maran, Uko; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Raviainete jääkide jõudmine veekogudesse ja põhjavette on muutunud suureks ohuks meid ümbritsevale keskkonnale. Suurtes kogustes antibiootikumide leidumine looduses põhjustab mikroobide resistentsust ja vähendab haiguste ravi tulemuslikkust. Bakalaureusetöö raames uuriti nanopoorse süsinikmaterjali võimet eemaldada tsiprofloksatsiini vesilahusest kindlates katsetingimustes. Analüüsiti 104 materjali ning tuletati kaks QnSPR mudelit, mis aitavad kirjeldada ja prognoosida nanopoorse süsinikmaterjali võimet eemaldada vesilahusest tsiprofloksatsiini. Masinõppe mudelite abil leiti seos materjali poorsete struktuuriomaduste ja tsiprofloksatsiini molekuli suuruse vahel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ribosome-targeting antibiotics and mechanisms of antibiotic resistance
(2017-04-17) Allas, Ülar; Tenson, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Valgusüntees võib olla reguleeritud polüpeptiidahela poolt, mida ribosoom parajasti sünteesib. Teatud peptiidide transleerimine põhjustab ribosoomi seiskumist, mis omakorda takistab allavoolu paiknevate geenide ekspresseerumist. Teatud juhtudel vajatakse seisaku toimumiseks väikese ligandmolekuli (antibiootikum, aminohape vms) juuresolekut. Tuntakse mitmeid ribosoomi seisakut põhjustavaid peptiide, kuid nende võrdlemisel pole leitud ühtset konsensusjärjestust. Samas võib oletada, et reeglite tuvastamine on võimalik, kui analüüsida suuremat hulka peptiide. Seetõttu töötasime välja selektsioonimeetodi ribosoomi peatavate peptiide leidmiseks. Oma meetodit kasutades identifitseerisime järjestused, mis peatasid translatsiooni erütromütsiini, troleandomütsiini, klooramfenikooli, meta-toluaadi või homoseriinlaktooni juuresolekul. Need järjestused olid aktiivsed peptiidi tasemel. Me ei tuvastanud peptiidide aminohappeliste järjestuste võrdlemisel universaalset konsensusjärjestust. Siiski märkasime teatud seaduspärasusi. Näiteks selgus, et erütromütsiini juuresolekul toimuv ribosoomi seiskumine vajab eelistatult hüdrofoobset kasvavat peptiidi. On võimalik, et ribosoomi peatumist põhjustavate järjestusmotiivide leidmiseks tuleb analüüsida suuremat peptiidide valimit. Samuti avastasime, et seisakut põhjustavate peptiidide funktsionaalsus võib olla mõjutatud vastava mRNA omaduste poolt. Meie meetod võib olla rakendatav biotehnoloogias. Teoreetiliselt võiks ribosoomi peatumist põhjustavaid peptiide kasutada selleks, et luua uudseid geeniekspressiooni süsteeme, milles regulatsioon toimub translatsiooni tasemel. Väitekirja teine publikatsioon kirjeldab antibiootikumiresistentsuse mehhanismi, mis toimub ribsoomi kaitsevalkude vahendusel ja tagab resistentsuse tetratsükliinile. Töö aluseks oli ribosoomi ja kaitsevalgu Tet(O) kompleksi atomaarne mudel. Struktuuriuuringud näitasid, et Tet(O) interakteerub nii väikese kui suure ribosoomi alaühikuga. Me tegime asendus- ja deletsioonimutatsioone Tet(O) domään IV lingudesse 465, 438 ja 507, mis mudeli kohaselt interakteeruvad otseselt tetratsükliini seondumiskohaga või asuvad selle lähedal. Mutantsete ja metsik-tüüpi Tet(O) variantide analüüs näitas, et kõik kolm lingu on Tet(O) tööks hädavajalikud. Asendusmutatsioonid lingudes vähendasid Tet(O) aktiivsust ja deletsioonid kaotasid aktiivsuse täielikult. Struktuursete uuringute ja mutatsioonanalüüsi tulemusi kõrvutades pakkusime välja mudeli Tet(O) vahendusel toimuva tetratsükliiniresistentsuse mehhanismi selgitamiseks. Meie arvates muudab Tet(O) ling 465 tetratsükliini seondumiskoha juures 16S rRNA struktuuri. See nõrgendab interaktsiooni tetratsükliini molekuli ja 16S rRNA vahel ning võimaldab lingul 507 ravim ribosoomilt eemale tõugata. Me oletasime, et ling 438 koos 16S rRNA nukleotiididega moodustab kanali, mille kaudu tetratsükliin ribosoomilt lahkub. Väitekirja kolmas publikatsioon puudutab probleeme, mis on seotud uute turule ilmuvate antibiootikumidega. Nende hulgas leidub ravimeid, mille toimemehhanism pole veel täiesti selge. Üheks selliseks näiteks on nitrovinüülfuraanide hulka kuuluv G1 ehk Furvina®. G1 laguneb vees ja tioolrühmi sisaldavate ühendite (näiteks tsüsteiini) olemasolu keskkonnas kiirendab seda protsessi. Tuumamagnetresonantsi ja kõrgefektiivse vedelikukromatograafia meetodeid kasutades selgitasime välja G1 lagunemise reaktsiooniskeemi ja selle käigus tekkivad ühendid. Leidsime, et G1 antibakteriaalne toime põhineb valkudes sisalduvate tioolrühmade modifitseerimisel. On teada, et vähemalt mõned G1 lagunemise käigus tekkivatest ühenditest säilitavad antimikroobse aktiivsuse. Selleks, et teha vahet G1 ja selle laguproduktide põhjustatud antimikroobsetel efektidel, inkubeerisime uuritavat ainet enne antimikroobse aktiivsuse mõõtmist erinevates vedelsöötmetes. Selgus, et tsüsteiinivabas söötmes on G1 antimikroobne võimekus suurem kui tioolrühmi sisaldavas söötmes. Samas jäid antimikroobsed omadused alles isegi pärast kahe tunni pikkust testile eelnenud inkubatsiooniaega. Me järeldame, et G1 aktiivsus on aine kohese reaktiivsuse ja laguproduktide antimikroobsete aktiivsuste summa. Tulemused näitavad, et G1 võib sobida jagunevate bakterirakkude kasvu takistamiseks, kuid ei ole efektiivne vahend mittejagunevate bakterite vastu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Soolestiku mikrobioomi mitmekesisuse seosed antibiootikumide tarbimise ja isiksuseomadustega Eesti Geenivaramu andmetel
(Tartu Ülikool, 2025) London, Hetty; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida seoseid inimese soolestiku mikrobioomi koosluse ja isiksuse vahel. Eesti Geenivaramu 2021-2022 aasta geenitoonorite isiksuse andmete, ravimiajaloo ning varasema mikrobioomi biomarkerite vahel teostatud analüüside abil leidsime nõrku, kuid statistiliselt olulisi seoseid. Prevotella-Bacteroides arvukuse suhet mõjutab antibiootikumide tarbimine ning neurootilisemad ja ekstravertsemad inimesed kasutavad rohkem antibiootikume.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Studies on the antibiotic susceptibility of Escherichia coli
(2012-04-04) Luidalepp, Hannes
Antibiootikumid on ühendid, mis tugevalt pärsivad mikroobide kasvu või surmavad neid ning on seetõttu leidnud meditsiinis laialdast kasutust. Samal ajal muutub mikroobide seas järjest tavalisemaks ravimi-resistentsus, mis paljudel juhtudel piirab antibiootikumide kasutusvõimalusi ning oluliselt raskendab erinevate nakkuste ravimist. Uute antibiootikumide välja töötamine ei pruugi olla lahenduseks, kuna ajalugu on näidanud, et alati on resistentsus üsna kiiresti tekkinud. Seetõttu on otsitud alternatiivseid viise suurendamaks praeguste antibiootikumide efektiivsust. Kahte neist olen mina lähemalt käsitlenud oma doktoritöös. Üheks võimaluseks on lisaks antibiootikumi otsesele sihtmärgile mõjutada ka mõnda muud protsessi. Selline lähenemine võib olla efektiivne, kuna antibiootikumidele reageerimisega on bakteris seotud mitmed erinevad protsessid. Üheks selliseks on osutunud trans-translatsioon, mida viib läbi tmRNA ning mis seisneb mRNA-le kinnijäänud ribosoomide vabastamises. Varem on tmRNA-d kodeeriva geeni eemaldamise mõju vaadeldud ja nähtud ainult valgusünteesi inhibeerivate antibiootikumide korral. Oma töös näitasin, et tmRNA ja trans-translatsioon võiksid olla sihtmärk, et võimendada ka mitmete rakukesta sünteesi inhibiitorite bakterite kasvu pärssivat toimet ning tugevdada valgusünteesi inhibiitorite aminoglükosiidide baktereid tapvat mõju. Teine võimalus oleks hävitada persistoreid, väikest hulka antibiootikumidele tundetuid baktereid, mida peetakse krooniliste ning mõningate pikaajalist antibiootikumiravi vajavate infektsioonide põhjuseks. Persistorid on geneetiliselt identsed ülejäänud rakkudega, mis tähendab, et tegu ei ole resistentsusega. Persistorite olemus on siiani üsna segane ning seetõttu keskendus teine osa minu doktoritööst persistorite täpsemale kirjeldamisele. Esiteks arendasin ma koostöös kolleegidega välja uudse metoodika persistorite tekke paremaks jälgimiseks ning järgnevalt leidsin, et persistorite hulk ja nende teke sõltub väga oluliselt eksperimentaalsetest tingimustest, millele ei ole varem olulist tähelepanu pööratud. Saadud tulemused võiksid kiirendada edasisi peristoreid, kui meditsiiniliselt olulist nähtust, käsitlevaid uuringuid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Translatsiooni moduleerivate geenide roll bakteri antibiootikumitundlikkuses
(2006) Luidalepp, Hannes; Tenson, Tanel, juhendaja; Remme, Jaanus, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Об особенностях клинического течения брюшного тифа и динамике белков сыворотки крови в период антибиотического лечения : автореферат ... кандидата медицинских наук
(1967) Сильдвер, Антс