Sirvi Märksõna "arengustrateegiad" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 15 15

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Asukohapõhise lähenemise kontseptsioon Eesti regionaalpoliitikat suunavates strateegiadokumentides
(Tartu Ülikool, 2016) Kivi, Tarmo; Sepp, Veiko, juhendaja; Varblane, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kas ja kuidas kajastub Lissaboni lepingu järgselt „uue lähenemisena“ Euroopa Liidu (EL) olulisematesse regionaalpoliitika valdkonna dokumentidesse jõudnud asukohapõhise regionaalpoliitilise lähenemise kontseptsioon, Eesti olulisemates regionaalarengut suunavates strateegiadokumentides, ning määratleda neis sisalduvad olulisemad asukohapõhise lähenemise kontseptsioonile vastavad algatused. Uurimus on oluline, kuna lubab teha järeldusi asukohapõhise lähenemise, kui mitmete autorite poolt regionaalpoliitilise sekkumisvahendina edukaks peetava lahenduse rakendamise hetkeolukorra ning perspektiivi kohta Eestis. Uurimiseesmärgi saavutamiseks viidi läbi seitset Eesti peamist, perioodil 2012-2014, vastu võetud regionaalvaldkonda enim mõjutavat strateegiadokumenti analüüsiv kvalitatiivne teemaanalüüs. Uurimuse tulemusena leiti, et asukohapõhise lähenemise mõiste ja kontseptsiooni kui terviku läbiv ja süsteemne kasutamine vaadeldud dokumentides puudub. Mitmed asukohapõhise lähenemise olulised osad kajastuvad regionaalvaldkonna strateegiadokumentides ning EL-i struktuurivahendite kasutamist reguleerivates dokumentides, mis viitab EL-i regionaalvaldkonna strateegiate mõjule, samas kui majandusarengule suunatud strateegiad asukohapõhise lähenemise kontseptsiooni olulisi osasid pigem ei sisalda. Uuringu tulemusena saab viidata EL-i strateegiate ja toetuspoliitika mõjule ka tulenevalt mitme asukohapõhise lähenemise tunnustega algatuse sisaldumisest vaadeldud dokumentides (LEADER algatus, Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise algatus jt.). Uurimistöö tulemusena tehakse mitmeid ettepanekud, sh. asukohapõhise lähenemise põhimõtete lõimimiseks majandusarengule suunatud arengudokumentidesse, mis aitaks vastata regionaalpoliitilistele väljakutsetele ja tegevuste kooskõlalisusele, ning ettepanek kasutada võimalust asukohapõhise lähenemise algatuste pilootprojektide elluviimiseks läbi territoriaalsete kokkulepete sõlmimise.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti maakonnakeskuste võimekuste ühtlustumine ja Vabariigi Valitsuse roll regionaalarengu eesmärkide elluviimisel
(Tartu Ülikool, 2013) Talumäe, Lauri; Mikenberg, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti majanduse aktuaalsed arenguprobleemid keskpikas perspektiivis
(Tartu Ülikool, 2009) Kaldaru, Helje, toimetaja; Reiljan, Janno, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu tõukefondide perioodi 2007‐2013 teadus‐ ja arendustegevuse ning kõrghariduse meetmete rakendamise vahehindamine
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2011) Jürgenson, Anne; Pihor, Katrin; Rell, Mari; Kirss, Laura; Balti Uuringute Instituut; PRAXIS; Technopolis Group Belgia
Käesolev Euroopa Liidu struktuurifondide kõrghariduse ning teadus‐ ja arendustegevuse meetmete vahehindamine keskendus kuuele meetmete asjakohasust ning rakendamise edukust puudutavale hindamisküsimusele. Hindamisküsimustele vastuste leidmiseks viidi läbi kaheetapiline analüüs – esmalt analüüsiti valdkonna struktuurifondide strateegilist planeerimist ja juhtimist, teises etapis vaadeldi meetmete rakendamist, kasutades seejuures ka detailsema vaate saamiseks juhtumianalüüse. Analüüsitulemuste valideerimiseks viidi seejärel läbi ekspertpaneel – seminar, millesse kaasati osalisi nii valdkonna poliitikakujundajate kui ka ekspertide seast.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kaasamine Tartu Emajõe kallaste arengustrateegia loomise näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Aun, Ave; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Urban planning is in growing use of different inclusionary opportunities, but it is still in their infancy and erratic. It shows also recently many conflicts and remaining plans which are important to Estonia. Therefore, it is also an inclusive planning area that requires further development and inquiry. The purpos of this study „Involvement in the creation of development plan of Tartu central area“ is to find inclusive development strategy for the preparation of planning solutions for Tartu. In this study is used combined analysis method according to the material, which were workshops and idea contest, media analysis and internet poll. The analysis was based on an analysis of media workshops, which helped to facilitate a comparison of participatory forms of communication. Internet survey results are based on secondary analysis, which is done by me. Empirical material is based on communicative planning paradigms and theories of consensus and collaborative planning. In addition to inclusive design takes account of the current situation in both the legislative and practical level. In December 2010th the Tartu initiated city center development strategy, which resulted with the city architect of Tartu idea to create a building plan. This affected public and followed various events, all of which are important in communication planning. This study has been taken account four different forms of participation (in dark print), which is in chronological order outlined in the following scheme: Initiation of preparation of a development strategy Presentation of the building plan to the City government The debate in the media over the building plan International Seminar of Urban Planning Internet Poll Workshops Idea contest 5 different scenarios Meetings of expert groups Disclosure of a development strategy Various forms of participation allow different division of power. The media offered the opportunity to communicate with the public, to express their opinions and justify them. Here, the author of article was free to choose to whom he will direct his discussion. However, there is lack of immediate feedback and the opportunity to present arguments and there is no guarantee that opinions are being heard. Internet survey allowed the citizens to express their opinion, but there is no immediate feedback and knowing whether and to what extent opinion is heard. Also, they do not receive explanation if their opinion is not suitable. However, participants of the workshops came together to share their concerns and solutions. It allowed immediate feedback and the arguments. Therefore it is greater opportunity for the participants of the workshops to influence than the citizens of the town. The knowledge and experience how to be inclusive and how to speak along in urban planning is different. This led to a variety of ideas and conflicts between discussions that remained unresolved. Participants were expected to be more active and advocating for their views. This led to a situation where planners referred certain opinions to the others and proposed their own views and solutions to stimulate discussion. However, this does not reduce the gap between citizens and experts, which would help planners to notice changed needs. Despite of the desire to involve as many different interest groups as possible and get different opinions, however, the opinion of powerful groups and experts are being referred. Commercial sector has greater experience to be inclusive and therefore better access to represent their views and interests. However, it makes planners more careful to radical planning, were they seek bargaining to receive particular interest. Planners do not have experience and knowledge to combine various discussions in order to avoid potential conflicts. This resulted in referring some views to those who have no previous experience and knowledge of the inclusionary to speak along in urban planning. City government staff remained aside from discussion and felt a greater need to stand for city government interests, hence the contradictions. This prevents possible opportunities for co-operation. Therefore, both planners and city government staff must learn how manage the discussion and encourage participants more to express their opinions. However, if the planner is making his own choices between different proposed solutions, the involvement has been essentially formal and to get public support. At the same time, however, this kind of inclusionary excludes the possibility of social learning and collaborative planning, also crossing the gap between experts and citizens. Thus different participation forms led by ciy of Tartu did not make possible to achieve ultimate purpose of inclusionary. Therefore, it is also proposed possible solutions and a vision that would allow better results and participation.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Klientide rahulolu ja teeninduse kvaliteedi mõõtmine jaekaubanduse ettevõttes
(2006) Valgma, Katre; Miljan, Mait, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Millist Euroopat tahab Türgi? - Türgi riiklik identiteet Euroopa-suunaliste huvide mõjutajana
(2006) Poltan, Riina; Ehin, Piret, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noorte kaasatus "Eesti 2035" arengustrateegia koostamisse
(Tartu Ülikool, 2021) Annus, Haldi Helis; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Demokraatia, kui riigivalitsemise vorm, on olnud ajas muutuv, mistõttu proovitakse erinevaid demokraatia mudeleid ühiskonna edukama toimimise ja kooskõla nimel omavahel siduda. Kaasajal on tavapärasele esindusdemokraatiale lisaks saanud osalusdemokraatia aina populaarsemaks praktikaks demokraatlikes riikides ja seda saab tõdeda ka Eesti kohta. Osalusdemokraatia tähendab kodanike kaasamist ühiskonna arengusse ja poliitikakujundamisse. Riigi tervikliku arengu seisukohast on noortele kaasamisvõimaluste pakkumine oluline, sest tekitab neis riigi vastu usaldusväärsust ning õpetab ühiskonna toimimist ja poliitikakujundamist. Eestis kehtiva kaasamise hea tava järgi rakendatakse kaasamist selliste poliitikaalgatuste väljatöötamisel, millel on arvestatav mõju huvirühmadele või mis mõjutavad kogu ühiskonda. Kuna “Eesti 2035” arengustrateegia vastab täpselt nendele kriteeriumile ning tegemist on esmakordse pika plaani sõnastamisega tervele riigile, on autori meelest oluline teada, kas protsessi olid kaasatud ka noored. Antud töö eesmärgiks oli välja selgitada, kuivõrd oli “Eesti 2035” arengustrateegia koostamisse kaasatud noored. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi kaks poolstruktureeritud süvaintervjuud arengustrateegia koostamise eestvedajaga, Riigikantselei strateegiabüroo asedirektoriga ning Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) endise esimehega, kes noori protsessis esindas. Töö tulemusena leiti, et noored olid “Eesti 2035” arengustrateegia koostamisse kaasatud ning seda peamiselt läbi Eesti Noorteühenduste Liidu, kelle võrgustik ulatub Eestis umbes 25 000 organiseerunud nooreni. Nõrgaks jäi aga mitteorganiseerunud noorte kaasamine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Organisatsiooni otsustamisprotsesside kommunikatiivse paradoksaalsuse ületamine (Haridus-ja Teadusministeeriumi näitel)
(2006) Rosenberg, Age; Tampere, Kaja, juhendaja; Vadi, Maaja, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põlevkivitööstuse edusammud sõjajärgseil aastail ja edasiarendamise ülesanded
(1954) Treifeldt, Alfred
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tartu Ülikooli raamatukogu teenusekvaliteedi uuring UtlibQual 2024. Analüüsi aruanne
(Tartu Ülikooli Raamatukogu, 2024) Einasto, Olga
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teenuse kvaliteedi monitooring teadusraamatukogu kasutaja tolerantsustsoonis kui teenuste arendamise lähtepunkt (Tartu Ülikooli Raamatukogu näitel)
(2005) Einasto, Olga; Vadi, Maaja, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The applicability of New Public Management principles in Estonian local government
(2006) Tõnnisson, Kristiina; Randma-Liiv, Tiina, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The role of innovation policy in industrial catching-up strategy for Estonia
(2004) Tiits, Marek; Drechsler, Wolfgang, 1963-, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Uurimus koguduse kasvust Eesti protestantlike koguduste näitel. Koguduse arengustrateegia sõnastamine
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-09-10) Lilleorg, Ago; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lääne kultuuriruumis, eriti Lääne-Euroopas, on kristluse mõju viimaste sajandite jooksul järjekindlalt vähenenud. Postkristlikus lääne ühiskonnas kahaneb nii kristlaste arv kui ka koguduste osakaal. Sama suundumus on täheldatav ka Eestis. Kuna liikmeskond on valdavalt langustrendis nii Eestis kui ka laiemalt Lääne-Euroopas, tekib vältimatu küsimus: millised lahendused võiksid aidata seda protsessi pidurdada või isegi ümber pöörata – ja kas selliseid lahendusi üldse leidub? Käesolevas väitekirjas otsitakse vastust sellele küsimusele ning uuritakse kasvavaid kogudusi selleks, et näha millised omadused on neile kogudustele omased, mis mitte ei kahane, vaid kasvavad. Uurimus koguduse kasvust Eesti protestantlike koguduste näitel. Koguduse arengustrateegia sõnastamine keskendub nende koguduste analüüsile, mis on suutnud kasvada hoolimata üldisest kahanemistrendist ja elanikkonna laialdasest eemaldumisest kristlusest. Selle koguduse kasvu uuringu aluseks on aastatel 2003–2017 Eestis kasvanud protestantlikud kogudused, mida vaadeldakse laiemas kontekstis ning võrreldakse osaliselt EUU uuringu andmetega. Uurimuses analüüsitakse nende kasvu laiemas sotsioloogilises ja missioloogilises kontekstis, püütakse välja selgitada tegurid, mis soodustavad kestlikku misjonitööd ja seeläbi koguduse kasvu. Täpsemalt keskendutakse uurimuses koguduse kasvu ja kasvavatele kogudustele omaste tunnuste uurimisele, et mõista, millised tegurid loovad eeldusi tulemuslikuks koguduse arenguks ja misjonitööks. Eesmärk on pakkuda kogudustele nii teoreetilist kui ka praktilist tuge ning jagada empiirilistel andmetel põhinevaid teadmisi ka laiemale huviliste ringile, sealhulgas sotsiaal- ja religiooniteadlastele. Käesoleva uurimuse tulemused näitavad, et uurimuses osalenud kogudused taotlevad terviklikku ja tasakaalustatud arengut. Seda iseloomustab samaaegne keskendumine nii Jumalale kui ka inimese vajaduste teenimisele, sisemise vaimuliku arengu sidumine ühiskonna teenimisega ning tasakaalukate koguduseliikmete ülekaal, kes väärtustavad koguduse terviklikku arengut. Uurimuses ilmnes ka sarnasus koguduse tervise mudeliga, mis rõhutab koguduseelu erinevate valdkondade harmoonilist arendamist. Uurimuse tulemusel sõnastati koguduse arengustrateegia, mis pakub teoreetilis-praktilise raamistikuna tuge kogudustele, mis seisavad silmitsi kahanemise väljakutsega.