Noorte kaasatus "Eesti 2035" arengustrateegia koostamisse

Abstract

Demokraatia, kui riigivalitsemise vorm, on olnud ajas muutuv, mistõttu proovitakse erinevaid demokraatia mudeleid ühiskonna edukama toimimise ja kooskõla nimel omavahel siduda. Kaasajal on tavapärasele esindusdemokraatiale lisaks saanud osalusdemokraatia aina populaarsemaks praktikaks demokraatlikes riikides ja seda saab tõdeda ka Eesti kohta. Osalusdemokraatia tähendab kodanike kaasamist ühiskonna arengusse ja poliitikakujundamisse. Riigi tervikliku arengu seisukohast on noortele kaasamisvõimaluste pakkumine oluline, sest tekitab neis riigi vastu usaldusväärsust ning õpetab ühiskonna toimimist ja poliitikakujundamist. Eestis kehtiva kaasamise hea tava järgi rakendatakse kaasamist selliste poliitikaalgatuste väljatöötamisel, millel on arvestatav mõju huvirühmadele või mis mõjutavad kogu ühiskonda. Kuna “Eesti 2035” arengustrateegia vastab täpselt nendele kriteeriumile ning tegemist on esmakordse pika plaani sõnastamisega tervele riigile, on autori meelest oluline teada, kas protsessi olid kaasatud ka noored. Antud töö eesmärgiks oli välja selgitada, kuivõrd oli “Eesti 2035” arengustrateegia koostamisse kaasatud noored. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi kaks poolstruktureeritud süvaintervjuud arengustrateegia koostamise eestvedajaga, Riigikantselei strateegiabüroo asedirektoriga ning Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) endise esimehega, kes noori protsessis esindas. Töö tulemusena leiti, et noored olid “Eesti 2035” arengustrateegia koostamisse kaasatud ning seda peamiselt läbi Eesti Noorteühenduste Liidu, kelle võrgustik ulatub Eestis umbes 25 000 organiseerunud nooreni. Nõrgaks jäi aga mitteorganiseerunud noorte kaasamine.