Sirvi Märksõna "arvutusmeetodid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 84

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Approximation methods for weakly singular integral equations with discontinuous coefficients
(2004) Hakk, Kristiina; Pedas, Arvet, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arvutusi elektrotehnikas
(1952) Kaskneem, Aleks
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arvutusi elektrotehnikas
(1947) Kaskneem, Aleks
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arvutusmeetodid
(2006) Käerdi, Helmo
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arvutusmeetodid. 1. [osa]
(1962) Võhandu, Leo
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arvutusmeetodid. 1. [osa]
(1961) Võhandu, Leo
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arvutusmeetodid. 2., Interpolatsioon ja kvadratuurvalemid
(Tartu Ülikool, 1964) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arvutusmeetodite käsiraamat
(1966) Levin, Meiše
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arvutuspraktikumi juhend
(1968) Lõhmus, Ahto
listelement.badge.access-status Embargo ,
Autonoomsete diferentsiaalvõrrandite süsteemide perioodilised lahendid
(Tartu Ülikool, 2002) Korobova, Evelin; Miidla, Peep, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
B. G. Galerkin'i variatsioonteoreetiline meetod ja selle rakendusi tehnilises mehhaanikas
(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1949) Loskit, René; Rägo, Gerhard, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Computational methods for DNA copy number detection
(2015-09-16) Palta, Priit
DNA koopiaarvu variantideks või muutusteks nimetatakse selliseid erinevusi inimeste geneetilises materjalis, mille puhul mingi DNA lõigu koopiaarv on erinev oodatavast koopiaarvust kaks (üks koopia mingit kindlat DNA järjestust emalt päritud kromosoomil ja üks koopia isalt päritud kromosoomil). DNA koopiate vähenemist nimetatakse deletsiooniks ning vastavaid DNA variante nimetatakse deletsioonideks. DNA koopiate juurdetulemist nimetatakse duplitseerumiseks ning selliseid kahest suurema koopiaarvuga variante vastavalt duplikatsioonideks. Antud doktoritöös uuriti inimese DNA koopiaarvu variante, nende seotust erinevate haigustega ja nende tekkimise ja pärandumise eripärasid. Kasutades DNA mikrokiipe ehk geenikiipe uuriti esmalt kas ja millised DNA koopiaarvu muutused võivad olla seotud vaimse arengu mahajäämusega (VAM-ga). Uurides perekondasid, kus ühel või mitmel liikmel oli diagnoositud VAM, leiti mitmeid juba varem VAM-ga seostatud DNA koopiaarvu muutusi ning lisaks leiti ka mitmeid uusi DNA koopiaarvu variante, mille esinemine võib olla seotud VAM-e väljakujunemisega. Sarnane uuring viidi läbi ka korduva spontaanse raseduse katkemise probleemiga paaride ja naiste puhul. Võrreldes nende patsientide gruppi kuuluvate naiste DNA koopiaarvu muutusi ning nende sagedusi terveid emasid sisaldavate kontroll-grupi indiviidide omadega, leiti statistiliselt ja bioloogiliselt oluline erinevus muutunud koopiaarvuga DNA lõigus, mis sisaldab PDZD2 ja GOLPH3 geene ja kus esinevate duplikatsioonide „omamine“ suurendas naistel märkimisväärselt spontaanse raseduse katkemise ohtu. Doktoritöö viimases osas uuriti Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu ja rahvusvahelise HapMap projekti poolt kogutud tõsiste haigusteta inimestel esinevaid DNA koopiaarvu muutusi ja nende pärandumist perekondades. Selle uuringu üheks huvitavamaks tulemuseks oli deletsioonide alapärandumine vanematelt lastele ehk deletsioone kandvaid DNA regioone esines laste genoomides oluliselt vähem, kui normaalse Mendeliaalse (juhusliku) pärandumise korral oleks oodata võinud. Uurides duplikatsioonide regioone perekondades leiti aga, et kaks kolmandikku duplikatsioonides esinevatest DNA koopiatest ei olnud identsed (üksteise täpsed koopiad), vaid mõnevõrra erinevad, demonstreerides seniajani teadmata olnud alleelse varieeruvuse määra DNA duplikatsioonide regioonides.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Computational methods for NIPT-based aneuploidy and microdeletion screening
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-06-09) Paluoja, Priit; Palta, Priit, juhendaja; Salumets, Andres, juhendaja; Krjutškov, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Mitteinvasiivne sünnieelne geneetiline testimine (NIPT) on sõeluuringu meetod loote kromosoomhaiguste riski hindamiseks raseda vereproovist. NIPT põhineb platsenta päritolu rakuvaba DNA sekveneerimisel ja andmeanalüüsil. Lisaks loote kromosoomi koopiaarvu muutustele võimaldab NIPT tuvastada ka patogeensete mikrodeletsioonide riski. Mikrodeletsiooni sündroom on lühikese kromosoomiosa kaost põhjustatud kromosoomihaigus, mille kliiniline raskusaste sõltub deleteerunud regioonist. Näiteks 22q11 piirkonnas esinev mikrodeletsioon põhjustab DiGeorge’i sündroomi, mis on seotud südamerikete, huule-suulaelõhe ja vaimupuudega. Loote kromosoomhaiguse riski määramine on bioinformaatiline väljakutse, sest miljonite DNA järjestuste korrektne analüüs eeldab nutikaid arvutuslikke lahendusi. Käesoleva doktoritöö eesmärk on tõsta NIPT sünnieelse sõeluuringu täpsust, terviseandmete väärindamist ja meditsiiniteenuse kulutõhusust. Doktoritöö käigus loodi uus arvutuslik raamistik NIPT-i tarbeks ning valideeriti ja analüüsiti kliinilistel andmetel varasemalt publitseeritud NIPT algoritme. Lisaks töötati välja ja valideeriti kliiniliselt uudne tarkvarapakett BinDel, mis võimaldab hinnata loote mikrodeletsioonide riski. Töö tulemusel kvantifitseeriti arvutuslike tööriistade täpsus erineva sekveneerimiskatvuse ja loote DNA osakaalu tingimustes. Tulemused näitasid, et NIPT täpsust mõjutab nii sekveneerimissügavus kui ka loote DNA osakaalu ning algoritmi valik. Uus BinDel tarkvara parandas mikrodeletsioonide tuvastamise võimekust, pakkudes võimalusi täpsemaks ja laialdasemaks sünnieelseks sõeluuringuks. Lisaks töötati välja masinõppepõhine arvutuslik raamistik loote kromosoomi koopiaarvu muutuste tuvastamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Context-Aware GitOps
(Tartu Ülikool, 2025) Salem, Mohamed Moustafa Nagy Mohamed; Lima, Bruno Rucy Carneiro Alves De, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
GitOps is a process that allows for declarative management of infrastructure objects by using Git as the source of truth, GitOps is built on top of DevOps principles which emphasize automation, collaboration, and continuous delivery - Current GitOps tools lack contextual awareness: treating all Git changes as equally significant, triggering deployments for syntactic changes and not understanding dependencies between infrastructure objects, resulting in sequential rather than parallel execution of changes. This thesis proposes a context-aware approach to GitOps that utilizes incremental Abstract Syntax Tree (AST) analysis using the Tree-sitter library. After analyzing the changes, it generates parallel execution plans. A prototype is implemented to demonstrate the feasibility of the approach.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Cubic spline collocation for Volterra integral equations
(Tartu Ülikool, 2003) Saveljeva, Darja; Oja, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elektron relativistliku elektrodünaamika vaatenurgast : näide arvuti kasutamisest teoreetilises füüsikas. 1-5 osa
(2025) Uder, Ülo
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elektron- ja pooljuhtlülituste arvutused
(1973) Geršunski, Boriss
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elementaarne lähendusarvutus
(1968) Merilo, Harald, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Esimest liiki integraalvõrrandite lahendamine tuumafunktsioone baasina kasutava kollokatsioonimeetodiga
(2004) Avi, Evelin; Hämarik, Uno, 1955-, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Experimental studies and modeling of solute-solvent interactions
(2018-07-05) Tšepelevitš, Sofja; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Enamik praktilist tähtsust omavatest keemilistest protsessidest toimub vedelikes – mitte ainult tööstuslik süntees ja laborikeemia, vaid ka bioloogilised protsessid nagu rakkude hingamine toimuvad molekulaarsel tasemel keerulise koostisega lahustes. Neist protsessidest arusaamine ja molekulide käitumise ennustamine lahustes on tähtis arvukate uurimisvaldkondade jaoks, meditsiinist ja farmakoloogiast naftakeemiani. Kahjuks on ainete omaduste ennustamine vedelikes arvutuskeemia jaoks üks keerulisemaid ülesandeid. Käesolevas töös hinnati olemasolevate arvutusmetoodikate sobivust vesiniksideme tekke kirjeldamiseks orgaanilistes lahustites ning molekulide jaotuse kirjeldamiseks kahe vedeliku vahel (sisuliselt vedelik-vedelik ekstraktsiooni modelleerimiseks). Peamine kasutatud arvutusmeetod oli COSMO-RS (Conductor-like Screening Model for Real Solvents), valitud oma erakordse sobivuse tõttu kontsentreeritud ja mitmekomponendiliste lahuste omaduste ennustamiseks ja molekulaardisainiks. Töö käigus leiti, et vesiniksidemed neutraalsete molekulide vahel on kirjeldatavad suhteliselt hästi, kuid vaadeldud arvutusmetoodikad pole piisavalt täpsed negatiivselt laetud vesiniksidemega komplekside modelleerimiseks. Vedelik-vedelik ekstraktsiooni tulemuste ennustamine COSMO-RS meetodiga oli üldjuhul edukas. Saadud tulemustele (nii lõpp- kui vahepealsetele parameetritele) saadi täpsuse hinanngud. Peale selle arendati uus metodoloogia tundmatute ühendite jaotuse ennustamiseks kahe mitteseguneva vedeliku vahel ilma vajaduseta ühendeid identifitseerida. See lihtsustab parima lahusti valikut ainete isoleerimiseks või puhastamiseks, vähendades töö- ja kemikaalide kulu ning jäätmete kogust.