Sirvi Märksõna "asesõnad" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 23

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ainsuse 1. isiku pronoomeni väljajätt Ida-Seto tekstides
(Tartu Ülikool, 2016) Loosaar, Mari-Ann; Lindström, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Asesõnad ja isikuviitamine lapsekeeles
(2005) Vija, Maigi; Pajusalu, Renate, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Asesõnade keegi, miski, kumbki käändevormide varieerumine eesti kirjakeeles
(Tartu Ülikool, 2018) Pant, Annika; Metslang, Helle, juhendaja; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Corpus-based analysis on the use of 'this' and 'it'
(Tartu Ülikool, 2018) Podburtnaja, Eliza; Leesik, Reeli-Torn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond
Käesoleva bakalaurusetöö “Korpuseanalüüs asesõnade this ja it kasutamisest” teemaks on inglise keelt õppivate eestlaste asesõnade this ja it kasutamist. Analüüsiks oli võetud 2014. aasta Tartu Ülikooli õppijakeele korpus, mis koosnes 127-st tekstist, mis olid inglise keele ja kirjanduse õppe sisseastumiseksami kolmanda küsimuse vastused. Töö eesmärgiks oli leida, kui tihti ja millistes kontekstides kasutavad this ja it valesti inglise keelt õppivad eestlased.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Demonstratiiv- ja kolmanda isiku pronoomenid ranniku- ja kirdemurdes
(2006) Tirkkonen, Mari-Epp; Pajusalu, Renate, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Demonstratiivsed proadjektiivid läänemeresoome keeltes
(Tartu Ülikool, 2017) Tomingas, Marili; Klumpp, Gerson, juhendaja; Heinsoo, Heinike, juhendaja; Tartu Ülikool. Soome-ugri osakond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Det tredje pronomenet – Bruket av og holdninger til «hen» på norsk
(Tartu Ülikool, 2026) Jaaksoo, Theodor; Asu-Garcia, Eva Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond
Töö uuris ankeetküsitlusega norrakeelse isikulise asesõna „hen“ kasutust ja sellega seotud hoiakuid. Teooria- ja taustaosa käsitleb sugu, sooneutraalsust ja keelt laiemalt ning seab konteksti asesõna „hen“-i tuleku norra keelde rootsi keele näitel. Tulemustest selgus, et suur osa vastajatest kasutab asesõna „hen“, kuigi kasutajaskond on kaldu naiste poole. Samuti olid vanemad vastajad sooneutraalse asesõna vajalikkuse osas mõnevõrra kriitilisemad. Töö on norra kontekstis oluline, kuna asesõna „hen“ on peamiselt uuritud rootsi näitel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Episteemilised partiklid komi keele ižma murdes
(Tartu Ülikool, 2019-06) Nõlvak, Carmen; Kuznetsov, Nikolai, juhendaja; Teptiuk, Denis, juhendaja; Klumpp, Gerson, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estonian demonstratives in exophoric use: an experimental approach
(2019-05-15) Reile, Maria; Pajusalu, Renate, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Demonstratiivid – sõnad nagu see ja too ning siin ja seal – saavad oma tähenduse kontekstis. Maailma keeltes on ruumilises kontekstis ehk ruumis viitamisel peamiseks demonstratiivide valikut mõjutavaks teguriks peetud referendi kaugust kõnelejast. Eesti keele demonstratiivide kasutust on ruumilises kontekstis aga vähe käsitletud. Siinse doktoritöö eesmärgiks on uurida, kas eesti keeles mõjutavad demonstratiivide valikut peale kauguse ka teised tegurid. Lisaks vaadeldakse, kuidas nende tegurite mõju erineb eesti, vene ja soome keele demonstratiivide kasutusest ning kuidas on demonstratiivid seotud teiste viitevahendite (nt noomenifraaside ja personaalpronoomenite) kasutusega. Tööst selgub, et eesti keele demonstratiivide valikut mõjutavad referendi kaugus kõnelejast, referendi eristatavus ja kontrastiivne olukord. Mida kaugemal on referent, seda rohkem kasutatakse demonstratiive too ja seal, mida lähemal on referent, seda rohkem demonstratiive see ja siin. Referendi eristatavuse mõju ei avaldu mitte selles, kas kõneleja valib raskesti eristatavale referendile viidates demonstratiivi see või too, vaid selles, kuidas kasutatakse demonstratiivi seal. Kui referenti on keeruline märgata, alustatakse lauset demonstratiiviga seal, millele lisatakse seejärel täpsem referendi kirjeldus, nt sealt kolmesest rühmast kõige parempoolne klots. Kontrasti mõju ilmnemiseks peavad omavahel võrreldavad referendid aga asuma nii kõneleja kui üksteise suhtes kaugel. Kauguse ja kontrasti mõju osas sarnaneb eesti keel vene ja soome keelega, kuid kõik need keeled erinevad üksteisest teiste viitevahendite kasutamise poolest. Soome keeles eelistatakse demonstratiive, vene keeles noomenifraase ja personaalpronoomeneid. Eesti keel jääb viitevahendite kasutuse poolest nende kahe keele vahele. Doktoritööst järeldub, et eesti keeles mõjutab demonstratiivide valikut eelkõige kaugus. Teiste viitavahendite kasutust mõjutab aga demonstratiivide arv keeles. Mida rohkem on keeles demonstratiive, seda rohkem funktsioone nad täidavad ning seda vähem läheb vaja teisi viitevahendeid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ižma komi demonstrative pronouns and their pragmatic use
(Tartu Ülikool, 2019-06) Leego, Eda-Riin; Klumpp, Gerson, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
L'emploi du pronom on dans les mémoires des étudiants estoniens: une comparaison avec les écrits des locuteurs natifs
(Tartu Ülikool, 2026) Kranach, Marili; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Romanistika osakond
Annotatsioon Cette thèse compare deux corpus disponibles sur Lexicoscope : l'un est constitué de mémoires de licence et de master rédigés par des francophones non natifs, et l'autre d'articles académiques rédigés par des francophones natifs. L'objectif est de comparer la manière dont ces deux groupes utilisent le pronom on. Le principal résultat est que l'utilisation de ce pronom dépend du verbe avec lequel il est associé. Il apparaît également que les locuteurs non natifs l'utilisent de manière plus variée que les locuteurs natifs.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Lausesisene pronominalisatsioon eesti keeles
(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1971) Viks, Ülle; Uuspõld, Ellen, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Permi ja läänemeresoome demonstratiiv- ning kolmanda isiku pronoomenid areaaltüpoloogilisel taustal
(Tartu Ülikool, 2016) Bleive, Agu; Kuznetsov, Nikolay, juhendaja; Klumpp, Gerson, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pro-forms in spoken courland Livonian
(2023-04-06) Tomingas, Marili; Klumpp, Gerson, juhendaja; Pajusalu, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöös keskendutakse neljale Kuramaa liivi keeles sagedasti kasutatud asesõnade rühmale, milleks on isikulised asesõnad (nt minā, ma ‘mina, ma’), näitavad asesõnad (nt se ‘see’ ja tūo ‘too’), näitavad aseomadussõnad (nt seļļi ‘selline’) ja asemäärsõnad, mida saab omakorda jagada kohamäärsõnadeks (nt täsā, täs ‘siin’), viisimäärsõnadeks (nt ne’i ‘nii’) ja ajamäärsõnadeks (nt si’z ‘siis’). Kuramaa liivi keele provormid on nii morfoloogia kui ka kasutuse poolest mitmekesised: isikuliste asesõnade ja kohamäärsõnade hulgast leiab kas tüve või käänelõpu poolest pikki kui ka lühikesi vorme ning kohamäärsõnade puhul võib ühele tähendusele vastata ka mitu eritüvelist vormi, näiteks tähendusele ‘siin’ võivad Kuramaa liivi keeles vasteks olla nii vormid täsā, täs kui ka sī’ḑš, sī’ḑ, sīn. Provormide täpsema kasutuse uurimiseks on töös koostatud kaks korpust kuue emakeelse kõneleja spontaanse keele salvestistest Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis. Salvestised on tehtud aastatel 1986–2012. Doktoritöös keskenduti kuuele uurimisküsimusele provormide morfoloogilise mitmekesisuse, pikkade ja lühikeste vormide ilmnemise ja nende kasutuserinevuste kohta; uuriti, kas ja kuidas erineb tänapäevane provormide kasutus varasemates allikates kirjeldatust; kas grammatikate põhjal kadumas olev asesõna tūo esineb suulises keeles veel iseseisvas kasutuses ning milliseid erinevaid semantilis-pragmaatilisi kasutusfunktsioone provormidel on. Ilmnes, et suulise keele materjalis leidus ka seni kirjeldamata vorme, enim just isikuliste ja näitavate asesõnade nimetavas käändes, samuti on nominatiivis enamik pikki vorme sagedamini rõhutatud ning neid kasutatakse kontrastiivses, individuaalsust rõhutavas või narratiivses kontekstis. Kaugemat viidet märkiv asesõna tūo esines andmestikus ka iseseisvas kasutuses, kuigi sellest leidus materjalis siiski vaid üksikuid näiteid. Lisaks sõnaraamatutes kirjeldatud põhitähendustele oli provormidel materjalis mitmeid erinevaid semantilis-pragmaatilisi funktsioone, märkides muuhulgas näiteks äratuntavust või olles kasutusel ka partiklitena.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pronominaalsete viitesuhete analüüs asendussõnade suhtes käsitsi märgendatud korpuses
(Tartu Ülikool, 2018) Freienthal, Linda; Muischnek, Kadri, juhendaja; Vaik, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pronominaalsete viitesuhete automaatne lahendamine eesti keeles närvivõrkude abil
(Tartu Ülikool, 2020-06) Freienthal, Linda; Muischnek, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pronoomeni kes kasutusest eesti murretes
(Tartu Ülikool, 2018) Pook, Hanna; Lindström, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pronoomenite keegi, miski, kumbki, ükski käändevormide kasutus tänapäeva eesti keeles
(Tartu Ülikool, 2020) Pant, Annika; Metslang, Helle, juhendaja; Habicht, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pronoun use and variation in Estonian dialects: kes ‘who’, mis ‘what’ and keegi ‘someone’
(2023-07-05) Pook, Hanna; Lindström, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Varieerumine on keele loomulik osa: varieeruda saab hääldus, sõnavara, vormid, konstruktsioonid jne. Varieerumist võib leida kõikidest keeltest, murretest ning registritest, kõikidelt keele tasemetelt ja iga keelekasutaja kõnest. Siinne doktoritöö uurib asesõnade kasutuse varieerumist eesti murretes. Vaatluse all on küsivad-siduvad asesõnad kes ja mis ning umbmäärane asesõna keegi, mille varieerumist on uuritud kahest aspektist. Esmalt, kui kirjakeeles saab asesõnadega kes ja keegi viidata vaid elusatele olenditele ning asesõnaga mis elututele objektidele, siis teatud eesti murretes on võimalik ka nende asesõnade vastupidine kasutus (Kellest sa leiba teed? Mulle tuli kiri vennalt, mis Saksamaal elab. Poest ei olnud kedagi saada.). Teisalt, kui muude nimisõnade ja asesõnade puhul on osasihitise positsioonis osastava käände kasutamine kohustuslik, siis asesõna mis puhul võib samas positsioonis selle asendada ka nimetava käändega (Mida ~ mis sa teed?). Töö eesmärk on välja selgitada, millised geograafilised ja morfosüntaktilised tunnused neid kaht varieerumist mõjutavad ning mis võis nende teket põhjustada. Töös ilmneb, et uuritud varieerumiste arengus on oluline koht grammatiseerumisel: nähtusel, mille puhul sõnavaralised elemendid keeles muutuvad aja jooksul järjest rohkem grammatilisemaks ja kaotavad sealjuures mitmeid tähendusnüansse. Tihti tuleb just nende asesõnade enim grammatiseerunud positsioonides ja funktsioonides varieerumine kõige rohkem esile. Tulemused näitavad, et uuritud asesõnade kasutuse varieerumine ei ole juhuslik, vaid sõltub mitmetest erinevatest, tihti omavahel seotud keelesisestest ja -välistest tunnustest. Kõnelejad ei pruugi olla neist teguritest isegi teadlikud, kuid need ilmnevad kvantitatiivsete ja statistiliste sageduspõhiste analüüside käigus. Just (murrete) lauseehituse uurimisel on selliste meetodite kasutamine eriti oluline, sest vaid nii on võimalik kindlaks teha ka peenemaid kasutusnüansse, mis kvalitatiivses analüüsis ei pruugi avalduda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Subject pronoun omission in written Estonian
(Tartu Ülikool, 2024) Ueda, Ryomei; Hint, Helen, juhendaja; Lindström, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut