Sirvi Märksõna "auditooriumiuuringud" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 25

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Conceptualizing Engagement Modes: Understanding Museum–Audience Relationships in Latvian Museums
(2016-02-16) Lotina, Linda; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Runnel, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Doktoritööl “Kaasamisviise kontseptualiseerides: mõtestades muuseumi-auditooriumi suhet Läti muuseumides” on kaks põhilist eesmärki. Töö empiirilise osa eesmärgiks on uurida, kuidas muuseumid mõistavad auditooriumide kaasamist ja kuidas nad suhtlevad aktiivsete auditooriumidega. Töö laiem, teoreetiline eesmärk on tutvustada uut muuseumiauditooriumide kaasamise kontseptsiooni. Töö põhineb neljal omavahel seotud uuringul, mis käsitlevad Läti muuseumides kohapeal ja online-keskkonnas suhtlevate auditooriumide suhet muuseumidega. Doktoritöö aluspõhimõte on muuseumi käsitlemine demokraatliku institutsioonina. Uuringute andmed on pärit intervjuudest, mis on tehtud Läti muuseumitöötajatega ja –külastajatega, ning sotsiaalmeedia sisuanalüüsist. Andmeid on analüüsitud kvalitatiivseid sisuanalüüsi vahendeid kasutades ja põhistatud teooria raamistikus. Lisaks Läti muuseumides toimuvate kaasamistegevuste analüüsile, arendab doktoritöö välja ka auditooriumide kaasamisviiside kontseptuaalse mudeli. Töös tuuakse välja Läti muuseumide kaasamisprotsesse mõjutavad sisemised ja välimised tegurid. Töös jõutakse järeldusele, et iga muuseumi unikaalne olukord ei toeta normatiivset lähenemist standardiseeritud kaasamisviiside võttestikule. Doktoritöö tulemusena rõhutatakse, et muuseumis kohapeal ja võrgukeskkonnas kasutatavate kaasamisviiside tasakaalustatud võttestik, milles on esitatud erinevaid auditooriumide tegevuste ja võimu jagamise viise, on kontekstitundlik ja oluline demokraatiat edendav abivahend.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti noorte privaatsusstrateegiad suhtluses veebiauditooriumiga
(Tartu Ülikool, 2012) Oolo, Egle; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Despite the fact that the online practices of children and teens constitute a hot topic among social scientists, there remains a lack of research of the more complex privacy strategies teens implement on various platforms of social media. Hence, the purpose of the present Master’s thesis „Privacy Strategies of Estonian Teens on Networked Publics“ was to analyze the perceptions Estonian 13-16 year olds have about privacy and the imagined audiences on SNS, blogs and Instant Messenger and to explore the various privacy strategies teens implement in order to manage their extended audience. The topic is important because, as a result of inefficient online privacy protection, teens may easily be confronted with negative consequences offline. The main results of the study are introduced in the article “Performing for one’s imagined audience: social steganography and other privacy strategies of Estonian teens on networked publics“ (2012) written by Egle Oolo and Andra Siibak. The article focuses on presenting an overview of the perceptions teens have about their online audience and the privacy strategies they prefer to use in order to safeguard private information. To study the case of Estonian teens, 15 semi-structured online interviews with 13-16 year old secondary school students were conducted in 2011. The interviews were supplemented with the observation of the respondents’ personal blog posts, tweets and SNS messages, mainly to detect the potential usage of social steganography. The results of the interviews indicate that the teens’ attitude towards their online audience is rather shallow. Although none of the interviewees were sure of the size or the composition of their audience, they sensed the possibility of random acquaintances, parents or teachers occasionally following them on social media. Rather than keeping the latter fact in mind, they preferred to concentrate on their “ideal audience” i.e friends and classmates when creating posts. However, it was evident from the interviews and observations that subconsciously, Estonian teens implement different kinds of privacy techniques to protect their personal sphere. For instance, self-censorship and social steganography i.e secret messages hidden in plain sight were used to maintain popularity and being a visible participant on social media, whereas tightening privacy settings and publishing false information were used moderately. We had a special interest in the practices of secret messages, therefore, the article largely concentrates on the principles of creating them. We found out that posting lyrics or quotes is one of the most common social steganographic tricks among teens because they are fluent in pop culture in a way adults are not. Also, inside jokes were used a lot to keep the real meaning of the posted messages inside the circle of friends it was meant for. In the discussion, we challenge the populistic conviction that today’s youth do not care about privacy. On the basis of the interviews we claim that teens share the same value judgements concerning privacy as adults but they have their own complex social techniques for realising their privacy goals. However, we agree that the social complexity of online audience, the participatory surveillance, the persistence and cross-indexability of data may pose threats to teens, the inexperienced young Internet users. Falling victim to the illusion of anonymity may be prevented by compulsory relevant digital literacy education provided by schools.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erinevad põlvkonnad teleauditooriumina 2011. aastal
(Tartu Ülikool, 2012) Põldmäe, Eva Maria; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of the Bachelor’s thesis „Different Generations as TV audiences in 2011“ is to explore the main preferences, similarities and differences amongst three Estonian generations regarding media use, particularly TV viewing. The method for analysing the three generations is quantitative. The empirical material has been collected via a nationwide sociological survey „Mina. Maailm. Meedia 2011“(„Me. The World. The Media 2011“). Firstly, the selection was analysed based on different TV viewing indexes. It came forth that the main tendencies to describe the younger generation are that there are more frequent entertainment programme viewers and less TV news, talk show and documentary viewers. On the other hand, middle-aged and older generations have the highest percentage of frequent talk show and documentary viewers. Secondly, the data was analysed based on cluster analysis. As a result, 7 viewer types were distinguished based on the viewing frequency of 37 different TV shows. The types are profiled as social-demographic groups and have also been analysed in relation to other mediums (print, radio, Internet, books). The following viewer types among all Estonians were found: - frequent and versatile TV viewer (13%); - moderate experience oriented TV viewer (18%); - talk show and documentary viewer (13%); - irregular media user (15%); - versatile information and cultural programme viewer (16%); - entertainment viewer (13%); - irregular news seeker (12%). Thirdly, the same analysis was conducted among each generation. 6 viewer types came forth in each generation. The distinguished viewer types in the younger generation were as follows: frequent entertainment viewer, moderate entertainment viewer, talk show and documentary viewer, very frequent heavy-user and very irregular viewer. In the middle-aged generation the viewer types were frequent information programme viewer entertainment viewer, moderate random viewer, talk show and documentary viewer, versatile viewer and very irregular viewer. In the older generation, the detected viewer types were talk show and documentary viewer, very frequent heavy-user, entertainment viewer, Kanal 2 information programme viewer, information programme viewer and very irregular viewer. In general, all three generations differ from each other with distinct characteristics. The differences found in these viewer types, especially differences between the younger generation, middle-aged and older generations; make this field of studies an important subject for further and more consummate quantitative, as well as, qualitative research.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erinevad põlvkonnad teleauditooriumina 2014. aasta uurimuste põhjal
(Tartu Ülikool, 2015) Põldmäe, Eva Maria; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö „Erinevad põlvkonnad teleauditooriumina 2014. aasta uurimuste põhjal“ eesmärk oli leida televaatamise tunnuste alusel eristuvad vanuserühmad ning ühistest meediakogemustest ning ajaloolistest sündmustest lähtuvalt muuta vanuserühmadest põlvkonnad. Analüüsi tulemusel eristusid viis põlvkonda: • trükimeedia põlvkond, • televisiooni põlvkond, • ühiskonna-ajakirjanduse põlvkond, • vaba meedia põlvkond, • digimeedia põlvkond. Üks peamisi töö ülesandeid oli iseloomustada nende põlvkondade televaatamist ning leida selles erinevusi ja sarnasusi. Analüüsi põhjal võib öelda, et kõige sarnasemad põlvkonnad televaatamise poolest on trükimeedia ja televisiooni põlvkonnad. Mõlemad on väga sagedased televisiooni jälgijad ning eelistavad pigem informatiivseid ja arutlussaateid. Kuna selle põlvkonna liikmed veedavad enim aega teleri ees, vaadatakse üksjagu ka meelelahutussaateid, seega on tegu võrdlemisi mitmekülgsete televaatajatega. Kolmas ehk ühiskonna-ajakirjanduse põlvkond eristus enim uudistesaadete vaatamiseelistuse poolest. Huvipakkuvaks osutus vaba meedia põlvkond, kelle puhul ei eristunud ükski meedium, mida aktiivsemalt ja mitmekülgsemalt kasutatakse. Samuti ei eristunud ka kuigivõrd ükski saateliik, mida teistest oluliselt sagedamini jälgitaks. Digimeedia põlvkonda iseloomustab aga võrguväljaannete aktiivseim ja mitmekülgseim kasutamine. Erinevate saateliikide sagedasi jälgijaid on selles põlvkonnas vähim, v.a meelelahutussaadete jälgijaid. Samuti vaadatakse selles põlvkonnas kõige sagedamini väikseimaid pigem nišistunud telekanaleid, mille saatekava koosneb peamiselt meelelahutuslikest saadetest. Põlvkondade teooria pakkus andmeanalüüsist selgunud generatsioonide eelistus- ja käitumismustritele huvitavaid tõlgendamisvõimalusi. Näiteks võib arvata, et vaba meedia põlvkonna ühetaolise erinevate meediumide aktiivse ja mitmekülgse kasutamise taga võib näha seda, et taasiseseisvumisajal uuenesid sisult ja kvantiteedilt nii trükimeedia, raadio, tele ning vaikselt lisandus uuena juurde ka internet. Kõik meediumid võisid uue vormi ja sisu poolest uuenduslikuna tunduda ja huvi pakkuda, mistõttu Eesti ühiskonnas sel ajaperioodil sirgunud noorte jaoks väga selget eelistust ei ole kujunenud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et sagedaste televaatajate hulk on seda väiksem, mida noorem on põlvkond. Kui senini on televisioon olnud domineeriv massimeedium kõige kauemat aega, siis vormilist mitmekülgsust võimaldava võrgumeedia tulekuga on ennustatud televisioonile kriisi. Vaadates antud töös esitatud andmeid erinevate põlvkondade vaatamisharjumuste kohta, võib eeldada, et vanemate põlvkondade sagedased televaatamise harjumused ei kao. Küll aga kaovad ühel hetkel need vanemad põlvkonnad ning asenduvad praeguste noortega. Nooremate põlvkondade vaatamiseelistuste põhjal võib vaid spekuleerida, et televisiooni tulevikus saab aina suuremat osa mängima meelelahutuslike saadete pakkumus auditooriumi kõrgendatud huvi tõttu ning tõenäoliselt ka tugevam nišistumine, mis käesoleval hetkel juba mingil määral ka alanud on.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa avalikkus ja euroinfo Eestis
(Tartu Ülikool, 2007) Pullerits, Evelin; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Internetiküsitlus Eesti Rahvusringhäälingu auditooriumiuuringute näitel: metodoloogiline analüüs
(Tartu Ülikool, 2012) Märtin, Liina; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Title: Methodological Analysis of Web Surveys: The Example of Estonian Public Broadcasting Audience Surveys. The Internet, and technology in general, are shaping several aspects of our daily lives — including the way surveys are conducted. We can see that different research methods have found their way to the Internet; what is more, the data presented in this thesis indicates that web surveys are widely used. The thesis at hand sets out to explore the methodological point of view of web surveys. Importance of this topic is enhanced by the fact that web surveys are often used by people with little survey experience. A web survey’s sampling can be unforeseeably large, often creating an illusion of very accurate and good quality results. Web surveys offer a large number of options that can be beneficial for those who know how to utilize them. For example, one advantage appears already in the course of questionnaire creation: a surveyor can choose between numerous audiovisual elements and use them to simplify the realization of their survey goal. For example, Estonian Public Broadcasting was able to carry out a survey where the respondents were asked to assess audio clips. On the other hand, it is important to identify the line beyond which the option to add elements might have an unwanted effect on the results. Web survey designs are made up of several important and specific nuances: what is the proper response format, how to avoid multiple submissions, what is the most appropriate color solution etc. The best part of methodological researches that tackle the subject of web surveys investigate sampling creation strategies. The Internet provides a surveyor with a multitude of methods for respondents’ recruitment, both probability-based and non-probability-based. In general, web surveys are not considered to be an appropriate method of research; however, if the surveyor wishes to represent the whole population, a web survey can be part of a mixed-mode survey. This kind of survey was used, for example, in the most recent population and housing census in Estonia. Nonetheless, the target groups’ access to the Internet is imperative to the success of a web survey. In Estonia, ca ¾ of the population uses the Internet, net surfing and browsing is more popular among younger age groups, but the users’ age difference is diminishing. Though the response rate is an important aspect of quantitative surveys, this paper does not give a clear overview of this particular data. Using literature as basis for such assessments is complicated, because researchers define the term differently; neither can one rely on options provided by surveys, because these are not homogenous. What is more, response activity (rate) is affected by numerous other factors, making it difficult to identify a specific method’s influence. Various influencing factors have been summarized in the chapter about response rate. It is simpler to obtain data about response rates of web panel samplings, because recruiters have access to survey invite recipients’ figures. For the most part, web surveys function as cheap and swift means of research; however, people can easily neglect the matter of results’ quality. The chapter about quality looks into this issue more thoroughly — examples from the USA show that providers of web survey panels have been exposed to external pressure, which, in the end, has undermined the quality of survey results. It is important to emphasize that web survey clients (the party ordering a survey) should learn more about the specifics of web surveys and related samplings. Also, survey clients and providers should work hand in hand to uplift web panel participants’ interest and will to partake. Abuse of e-mail addresses that have been added to databases for purposes unrelated to research can cause negative attitude towards web surveys and ultimately damage the practice’s success.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maakondliku internetiportaali auditoorium www.polvamaa.ee näitel
(Tartu Ülikool, 2007) Kivioja, Külli; Reinsalu, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meediarepertuaari uurimise võimalusi Q-meetodil
(Tartu Ülikool, 2015) Sukk, Marit; Kõuts, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Q-meetod võib uurija käsutusse anda häid võimalusi põhjalike kvalitatiivsete andmeteni jõudmiseks, ent oluliseks eelduseks sellele on metodoloogia suurepärane tundmine. Q-metodoloogia rakendamine uuringutes eeldab põhjalikku ettevalmistust. Kriitilise tähtsusega on valimi e Q-hulga moodustamine, mis peab katma kogu võimaliku arvamuste „pinna“ nii põhjalikult, kui võimalik (Watts ja Stenner, 2012: 58). Käesolevas töös ilmnes, et valimi moodustamine on keerukas protsess - rahvusvahelise uudismeedia uuringu lõpliku Q-hulga kanalite nimekirja kokkuleppimiseks kulus ligi pool aastat ja isegi siis ei suudetud moodustada ammendavat hulka, kuna inimeste arusaamad uudistest on erinevad ja muutuvad pidevalt. Muidugi aeglustas seda protsessi suur uurijate arv erinevatest riikidest. Uurijate arvu miinus tuli välja ka üliõpilaste tööde analüüsimisel. Uuringuid läbi viinud üliõpilasi oli 47, mis tõi vaatamata selgetele juhtnööridele kaasa palju vigaseid ning hooletuid töid. Järeldusena võib öelda, et Q-meetod nõuab uurijalt kui mitte suurt kogemust, siis põhjalikku meetodiga tutvumist ning suurt hoolsust. Andmete kogumine on Q-meetodi puhul küll aeganõudev, ent võib osutuda oodatust huvitavamaks protsessiks, mis meeldib ka uuritavatele. Mitmed uuringus osalejad tõid välja, et kaartide sorteerimine oli meelelahutuslik ning pani hoolega kaasa mõtlema. Vaieldamatult üks raskemaid osi Q-metodoloogilise uuringu juures on andmete analüüs ning tulemuste tõlgendamine. Need, kel puudub varasem kokkupuude SPSS-iga, peaksid selle enne Q-meetodi juurde asumist kindlasti selgeks tegema, et saavutada vilumus – Q-kaarte, mis vajavad sisse kandmist, võib olla palju. Tulemuste tõlgendamine annab uurijale võimaluse näidata oma interpretatsiooniloogikat ning siin on oluline näha detaile ning luua nendest tervikpilt, sest Q-analüüs annab väga palju andmeid. Leian, et Q-meetod sobib Eesti meediamaastikul kasutamiseks küll, sest tema abil saab eristada mitmeid huvitavaid tendentse inimeste meediarepertuaaris. Näiteks eristusid Q-meetodi abil Meema uuringust erinevad tüübid. Meemaga kattuvaid tüüpe oli vähe ning nende omadused ei ühtinud tihti täielikult käesolevas töös välja tulnud tüüpidega — tekkisid n-ö hübriidtüübid. See näitab, et Eesti meediatarbijate repertuaari on raske üheselt kirjeldada — seda tänu inimeste meediarepertuaari killustatusele, mida on tõestanud nii varasemad uuringud kui ka käesolev töö. Lisaks tekkisid ka täiesti uued, selgelt eristuvad tüübid. Esimene neist on väliskanalitele ja rahvusvahelisele uudistele orienteeritud meediakasutaja, kes on haritud ja hea keeleoskusega. Teda iseloomustab soov valida ise tarbitavad kanalid, mitte rahulduda pakutavaga. Teise tekkinud tüübina võib välja tuua traditsioonilise põhjaga uue meedia kasutaja. Tema meediarepertuaar on väga lai, aga ta on selgelt enda jaoks avastanud tänapäevase tehnoloogia (näiteks interneti kiirus, mobiilsus, interaktiivsed artiklid jne) ja hindab seda kõrgelt. Huvitav tüüp on Yadamsuren-Erdelezi määratlusele vastav „kogu internet on uudis“ meediakasutaja. Tema torkab silma ebaühtlase ja juhusliku meediatarbimisega. Töös on läbivalt kõlanud mõte, et inimeste meediarepertuaar laieneb ja killustub pidevalt, seega võib põhjaliku analüüsi jaoks just Q-metodoloogiline meediarepertuaari uurimine olla vajalik ja Meema viiest tüübist ei pruugi piisata, et mõista inimeste keerulist meediakäitumist. Samas, meediarepertuaari killustatus tähendab ka seda, et suurt ja mitmekülgset valimit on keerukas uurida ja Q-meetodi faktoranalüüsil ei pruugigi faktoreid välja tuua – nagu juhtus käesolevas töös, kui püüti korraga analüüsida kõiki kogutud ja sobivaid ankeete. See loob piirangud Q-metodoloogia kasutamisele Eesti meediamaastikul. Selge võimalusena näen siiski meetodi kasutamist teatud kindlate gruppide meediarepertuaari analüüsimisel, et saada põhjalikku ja detailset ülevaadet ühe grupi meediatarbimise harjumustest. Mida põhjalikum on meediatarbijate tüüpide analüüs, seda parema pildi saame eestlaste meediatarbimisest ja selle põhjal võivad meediaga seotud inimesed ka oma arengusuundi paremini planeerida.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nišiväljaande veebilugejate maksmisvalmidust mõjutavad tegurid ja ärimudelite võimalused kasumi teenimiseks Äripäeva näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Lang, Juhan; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nutiseadmetest uudiste lugemine
(Tartu Ülikool, 2016) Tamm, Mihkel; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Postimehe online-väljaande lugemine 12. klassi õpilaste hulgas
(Tartu Ülikool, 2012) Leitu, Merike; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The purpose of this bachelor’s thesis “Reading the online-edition of Postimees among the 12th grade students” was to examine the reading of the online-edition of Postimees among 12th grade students. The outcomes were also compared to other theses previously composed at the University of Tartu. In order to obtain answers to the research questions the author used a form of questionnaire, think-aloud method and an interview. The selection of the form of questionnaire consisted of 52 students, of which 26 students study in 12th grade at the Tamme Gymnasium in Tartu and 26 students study in 12th grade at the Gymnasium of Art in Tartu. The selection of observation and interview consisted of ten students who all study in 12th grade at the Kivilinna Gymnasium in Tartu. The age range of all the participants in the research was between 17 to 19 years. As a result of the research it appeared that the 12th grade students read the online-edition of Postimees every day. The online-edition of Postimees is read rather in the evenings because in the morning they are at school where the usage of Internet is limited, but in the evenings they have enough free time to read the news from the Internet. Mostly they stay on the Postimees page up to 15 minutes per one reading; therefore they more likely read the headlines of the news and/or watch the pictures concerning the news, but for a more thorough reading they open the news less. The students of 12th grade prefer to read the news which subject is close to them, such as school, education, studying, the life of young people and humor. They read less about politics, for example, about the politicians, political parties and the president, parliament and government. The attention of a 12th grade student is grasped by news which has an interesting headline and an illustrative picture. The placement of the news is thereby second-rated. The perusal of articles appearing in the online-edition of Postimees is mostly influenced by the length of the story (the shorter, the better), after that how interesting the topic is and an auspicious text. The pointed out data refers clearly to the circumstance that young people read news from the Internet shallowly. The movement pattern of the 12th grade students on the online-edition of the Postimees page is the following: they immediately open the attractive news and also read it immediately, and it is preferred to read the middle wide column rather than the side-columns. The main reason for that is the size of headlines and pictures. Comparing this thesis to the previously composed theses on this topic it can be said that similarities as well as differences were found. All the theses stated that the most important factor in opening the articles is the closeness of the subject, and the task of the picture and the headline is to act as a focus puller not the sole-reason for opening the article. The perusal of articles is influenced by the shortness, how interesting the topic is and how well the text is written, and only the middle big column of the online-edition of Postimees is read, not the side-columns. The differences in the theses emerged in the behavior patterns, because all the observable students did not open the attractive news immediately and also did not immediately read it. It also appeared that some of the people are grasped more by the news which is placed higher on the front page, but there are people who don’t find the placement of the news important at all. Even though the main reasons of choosing of the article, not reading it completely through and the perusal of the articles match, less important reasons can be found which were not mentioned in all the theses, such as the prominent persons, duplications in the text and other community-wise significant subjects. Of course when interpreting the outcomes of the research, into consideration should be taken the circumstance, that the selection of the observation and interview was small - only ten students.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Publiku-uuringu olulisusest Vanemuise teatri näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Võhmar, Mariann; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö uurib kaht teatrivaatajate gruppi (lojaalne ja kriitiline publik) ning nende kogemusi ning mõtteid seoses Vanemuise teatriga. Töö on jaotatud viieks peatükiks, millest esimene annab ülevaate kasutatavast teooriast, kirjeldades erinevaid võimalusi publiku uurimiseks ja avab mõistet publiku kaasamine (audience engagement). Teises peatükis tutvustatakse Vanemuise teatrit, selle arengukava ning 2021. aastal toimunud publiku-küsitluse tulemusi. Kolmas peatükk tutvustab töö meetodit, neljas tutvustab ja analüüsib intervjuude tulemusi. Bakalaureusetöö viies peatükk jõuab saadud teadmiste põhjal järeldusteni, et vastata küsimustele, kas ja mil moel kaks uuritud publikugruppi üksteisest oma kogemustes erinevad ja millist kasu Vanemuise teater nende kogemuste sügavamast mõistmisest saada võiks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Talk show "Mamma Mia" diskursiivsete praktikate analüüs
(2005) Siibak, Andra; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
The aim of the MA thesis was to describe and analyse the opinions and ideas the women audience had about the talk show „Mamma Mia”. The analysis of the production practices of „Mamma Mia” is provided in a form of background knowledge. Different studies concentrating on the talk show genre (Abt & Seesholtz 1995; Shattuc 1997; Rapping 2000), and the reception of talk shows (Frisby 1998, 1999; Manga 2003; Mittell 2003) are used as a theoretical bases of the current thesis. Furthermore, different studies on audience research are also part of the theoretical material (Fiske 1987, 2001, 2003; Morley 1992; Ang 1996 Aslama 1999 etc). The empirical analysis of the thesis is based on in-depth oral interviews with the editors of „Mamma Mia” as well as with the women watching the show. In order to study the production process of the show participant observation method was used during the taping of one episode of „Mamma Mia”. Participant observation techinque was also used in order to study the reception process of „Mamma Mia“ by its women audience. Different newspaper articles about „Mamma Mia“ helped to form an illustrative background material for the study. Qualitative research methods were used in the analysis of interview transcripts, media texts and ethnographic materials. The thesis was set on four hypotheses. Results from the previous studies were used in the formation of three hypotheses. According to the first hypothesis „Mamma Mia” became popular among women because the range of elements (such as program topic, guest choice, the host of the show), that the show was built upon, created the discourse of femininity. The second hypothesis assumed that women watching „Mamma Mia“ saw use-value in the show. It was also assumed that „Mamma Mia“ gave women a chance to use social comparison tehnique while watching the show. The fourth hypothesis was based on the theory of distinction (Bourdieu 2000) as well as on the previous knowledge about Estonian society. Based on this knowledge it was assumed that women`s attitude towards „Mamma Mia“ is not related to their tastes in cultural consumption or general TV viewing habits. Summarizing the results of the research one can conclude that all hypotheses were either partially or fully verified. The analysis showed that women took interest in „Mamma Mia“ beacuse of its „real“ and „relevant“ topics. Some of the women watched „Mamma Mia“ because of its entertainment value, others appreciated the show because of its more „serious“ and thoughtprovoking topics. „Mamma Mia“ became popular among women because „ordinary people“ appared in the show as guests. The stories told in “Mamma Mia” seemed „actual“ and “true” in the eyes of the viewers, turning “Mamma Mia” into a „legitimate“ discourse. Positive feedback was also given to the host of the show for creating create a friendly athmospher in the studio. The in-depth interviews made with the women watching „Mamma Mia“ showed that the talk show had both real and implied use-value to its audience. The show appared to be especially useful for teenage girls, who said to have leared a lot from the stories told in the show. The implied use-value of „Mamma Mia“ is derived from the therapeutic discourse of the show. Furthermore, women in the audience frequently used social comparison tehnique while watching “Mamma Mia”. Usually a downward comparison was used, meaning that women watching „Mamma Mia“ percieved themselves from a position of superiority. Based on the in-depth interviews no concrete connection was found between women`s opinions to „Mamma Mia“ and their general TV viewing habits or cultural preferences. „Mamma Mia“ became popular among all the women, regardless of their sociodemographic status or tastes. The results of cultural consumption among Estonian women watching „Mamma Mia“ and previous studies analysing cultural distinction in Estonia show that there may be a tendency toward the homogenisation of cultural preferences among Estonians. One may conclude that talk show „Mamma Mia“ became a new open forum, a counter public- sphere (Shattuc 1997) for those women who needed a place to speak their minds as well as for those, who were looking for chances of therapeutic discourse and social comparison.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tartu linna asenduskodudes elavate kooliealiste laste meediakogemus
(Tartu Ülikool, 2012) Jänes, Liine; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The media use of school-aged children living in Tartu municipal substitute homes. This thesis analyses the media experience of children living in Tartu municipal substitute homes. Research was made into the forms of media that were familiar to children living in substitute homes and the forms which they have come in personal contact with. The objective was to find answers to the three main issues of the study: the media use of school-aged children living in Tartu municipal substitute homes; the reasons behind the nature of their media use; and the media forms that are familiar to children living in substitute homes and the extent to which they are aware of the various possibilities offered by the media. The sample group was compiled of school-aged children living in Koidu Keskus, Käopesa and Mäe-kodu substitute homes, who were interviewed in separate groups. Five children were randomly chosen from each substitute home, based on age criterion; only school-aged children qualified. It is important to say, that children from Käopesa were with special needs. The researcher also carried out in-depth interviews with the employees of the substitute homes to establish background information. We can say in conclusion that the children living in the three Tartu substitute homes – Koidu Keskus, Käopesa and Mäe-kodu substitute homes – have enough opportunities to access various forms of media and to take advantage of what these have to offer, and that the information published by the media is well accessible. However, we would like to draw attention to the fact that children would probably take more interest in printed media if the substitute homes subscribed to more publications on paper. Media consumption of children living in substitute homes depends mostly on their own willingness and the free time that they have available for media consumption. It also appeared that there are some small differences between the media use of children who are ordinary and children with special needs. The principal role models of children living in substitute homes are the teachers. The children are missing the definite and concrete image of the parent, the role model whose behaviour and habits are observed and mimicked by children in conventional families. The media consumption of children in substitute homes depends on different teachers, whose presence is not constant from day to day and whose example varies depending on the individual teacher. They are also influenced by other children, whose preferences may be more clearly developed, or by other factors. In conclusion, the media consumption of children living in substitute homes is fairly diverse and most of them have had at least some contact with various forms of media. The children who took part in the study accord the greatest value to internet and television, as can be expected from children of their age. Internet and television offer more entertaining and interactive content than the other forms of media. The issue would definitely benefit from further study of children in substitute homes in other Estonian regions, in order to determine the trends, opportunities for media consumption and habits prevailing in other regions. It would be important to map the accessibility of information via various forms of media across Estonia.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tasuline veebisisu maakonnalehtedes: strateegiad, praktikad ja lugejate kogemused ning ootused
(Tartu Ülikool, 2016) Kula, Kertu; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö „Tasuline veebisisu maakonnalehtedes: strateegiad, praktikad ja lugejate kogemused ning ootused“ eesmärgiks oli teada saada, millist sisu maksustavad kolm maakonnalehte (Meie Maa, Tartu Postimees ja Virumaa Teataja) oma veebiväljaandes ning millised on peatoimetajate strateegiad nende valikute taga. Oluline osa uuringust keskendus ajalehetegijate intervjuude analüüsile ning 45 kohaliku lehelugeja kogemusele maksustatud veebisisuga ning nende motivatsioonile kohaliku ajalehesisu eest maksta. Uuringute läbiviimiseks tegin esialgu kõigi kolme maakonnalehe veebikeskkonnas vaatluse, milles jälgisin nädala jooksul, millist sisu kohalikud lehed maksustavad ja millist mitte. Seejärel viisin kolme maakonnalehe ajalehetegijatega ning ASi Ühinenud Ajalehed nõukogu liikmega läbi süvaintervjuud, milles uurisin, mille alusel otsustakse maakonnalehtedes, millist sisu maksustatakse ning kuidas tasulist veebisisu lugejatele proovitakse müüa. Viimaks viisin Saaremaal, Tartumaal ja Lääne-Virumaal läbi kahes erinevas vanusegrupis läbi kokku kuus fookusgrupi intervjuud, et teada saada, kuidas kohalikud lugejad maksustatud veebisisu vastu võtavad. Uuringutest tuli välja, et kolmes maakonnalehes toimitakse maksustamisel natukene erinevalt. Kui valdavalt tõid peatoimetajad välja, et veebis on maksumüüri taga enamasti paberlehes ilmunud lood, siis Saaremaa maakonnaleht Meie Maa arvestab lugude maksustamisel veel väga suurel määral konkurendi, teise Saaremaa maakonnalehe Saarte Häälega, mis uudiseid veebikeskkonnas ei maksusta. Seega peab Meie Maa Tartu Postimehest ja Virumaa Teatajast palju rohkem analüüsima, mida maksustada ja kas uudised, millest kirjutatakse on piisavalt eksklusiivsed, et konkurent samast teemast ei kirjuta. Konkurendi olemasolu on ka oluline põhjus, mida tõid fookusgrupi respondendid välja, miks ei olda nõus veebiuudiste eest maksma. Kõige rohkem on tasulist sisu Virumaa Teataja veebilehel. Kuigi väljaande peatoimetaja tõi välja, et reeglina maksustab toimetus originaalloomingut ja tasuta on operatiivsed uudised ja pressiteated, siis praktikas ilmnes vastuolu. Vaatlusalusel perioodil võis märgata, et Virumaa Teataja veebilehel olid maksustatud samuti uudised, mis olid, kas politsei ööpäeva informatsioon või avalik teave. Uuringust selgus veel, et ajalehtede peatoimetajad arvestavad eelkõige paberlehe lugejatega ning online-uudistele lisaväärtusi väga palju ei loo, kuigi leidsid, et seda võiks palju rohkem teha. Peamiseks põhjuseks toodi ressursi puudus. Küll aga muudetakse ja täiendatakse veebis uudiste pealkirju, et neid lugejatele atraktiivsemaks muuta, mis lehetegijate sõnul mõjutab loetavust. Magistritöö tulemuste põhjal võib välja tuua, et kohalike lugejate motivatsioon tasuliste uudiste ostmisel on väga madal. Üksikud respondendid olid kohalikke maksustatud uudiseid ostnud ja põhjuseks oli enamasti uudise seos sõprade ja tuttavate või tööga. Respondentide seas oli nii neid lehelugejaid, kes olid maksmisel pettunud, sest uudis ei vastanud ootustele kui ka inimesi, kelle jaoks oli sisu ootuspärane ning ei välistanud, et tulevikus on vajadusel valmis tasulise veebisisu eest maksma. Peamised põhjused, miks ei ole kohalikud lehelugejad nõus tasulise veebisisu eest maksma olid sarnaste uudiste kättesaadavus muudest allikatest, kohalik uudis pole piisavalt väärtuslik, paberlehe ostmise eelistamine ning võimalus tööl või raamatukogus perioodikat lugeda. Lisaks leidsid mitmed respondendid, et kui maksmine ei käi paari hiireklikiga, siis nad pigem loobuvad. Uuringu tulemusi kokku võttes võib välja tuua, et olukorras, kus üha rohkem veebiväljaandeid oma sisu maksustab, kuid lugejad otsivad jätkuvalt alternatiive, kuidas uudiseid saaks tasuta lugeda, tuleks meediaväljaannete omanikel või peatoimetajatel rohkem analüüsida, mida maksumüüriga kaitsta ja mida mitte. Lisaks mõelda, kuidas luua online-uudistele lisaväärtuseid, et lugejad võiksid kaaluda maksmist. Selge on see, et päevauudiseid leiavad lugejad ka teiste kanalite kaudu, kuid leian, et maksustatud uudiste ostmise senist kogemust analüüsides leiaksid lehetegijad teemasid, mille vastu lugejad tunnevad suuremat huvi ning saavad maksustamisel ja kirjutamisel oluliselt arvestada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teleauditooriumi jagunemine vaatajahuvide, elulaadi ja väärtuste alusel
(Tartu Ülikool, 2010) Rannu, Salme; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teleauditooriumi jagunemine vaatajahuvide, elulaadi ja väärtuste alusel
(2010-08-24) Rannu, Salme; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teleauditooriumi mõõtmine tänapäeva Eestis arvestades telepildi vaatamise võimalusi erinevatel platvormidel
(Tartu Ülikool, 2018) Heinlaid, Heini; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö „Teleauditooriumi mõõtmine tänapäeva Eestis arvestades telepildi vaatamise võimalusi erinevatel platvormidel“ üheks eesmärgiks oli kaardistada telepildi vaatamis- ja mõõtmismeetodite hetkeseis. Seda valdkonda ei ole sellisel kujul auditooriumist lähtuvalt lahti kirjutatud. Töö eesmärk oli selgitada välja, kas ja kui palju on võimalik praeguste meetodite ja võimaluste juures hõlmata telepildi vaatamise statistikat tervikuna. Püstitatud uurimisküsimuste ja -tegevuse tarbeks koostasin ülevaatliku peatüki osaliselt õppematerjali vormis, kus on olulisemad punktid ja ekspertide kommentaarid toodud eraldi esile. Samuti on oma osa selles ilmestavatel graafikutel ja kokkuvõtvatel tabelitel. Eestis ega ka maailmas ei ole ühte selget viisi, kuidas mõõta ära tervikuna inimese igapäevane video sisu tarbimine. Seetõttu uurisin, millise pildi me saame praeguste meetodite abil, kui uurida ainuüksi telepildi vaatamist. Tuli välja, et Eestis on auditoorium ära kaetud erinevate meetoditega. Probleem peitub selles, et erinevate meetodite andmeid ei ole võimalik omavahel ühilduma panna. Emori meetod mõõdab inimesi, teised meetodid pelgalt seadmete arvu. Samuti mõõdab osa meetodeid faktilist tegevus, ent osad on mõjutatud jätkuvalt inimese enda käitumisest. Lisaks võrdlesin töös ERRi telekanalite vaadatavust ning uurisin mõõtmismeetodite andmete eripärasid Kantar Emori, Telia, ERRi ning enda kogutud informatsiooni põhjal. Erinevate meetodite vahel võis näha sarnaseid trende vaatamisaktiivsuse tõusus-languses, ent siiski ei ole võimalik tulemusi omavahel liita või teineteisele vettpidavalt vastandada. Töö kinnitas, et telepilti vaatava auditooriumi mõõtmine on keeruline protsess, kui üritada uurida auditooriumi käitumist kõikidel platvormidel korraga. Samas ollakse Eestis rahul selle valdkonna peamise meetodiga, milleks on Kantar Emori telemõõdikute uuring. Kantari telemõõdikuuring on usaldusväärne. See pakub huvitavat informatsiooni erinevatele osapooltele. Auditoorium saab olla iganädalaselt kursis populaarsemate saadete pingereaga. Andmetöötlejad saavad aga minutitäpsusega välja selgitada, mis põhjusel inimesed on otsustanud kanalit vahetada. Uute vaatamisvõimaluste pealetulekuga muutub telerivahendusel teleripildi vaatamine tagasihoidlikumaks, ent ka meediapäeva uuring (2016) näitas et koos erinevate uute võimaluste ja tehnoloogiatega ei kaota televiisor lähiajal oma populaarsus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Telesaade „Võsareporter“: vaatajate tõlgendusi
(Tartu Ülikool, 2012) Velsker, Liis; Seppel, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The objective of the bachelor thesis “TV show „Võsareporter“: audience interpretations“ was to find out the motives and causes of the audience to watch the reality show „Võsareporter“ and the audience interpretations of the host, the participants and the content of the show. The intention was also to research the viewer’s opinions of the ethical issues treated in the show and to explain their evaluation of the show in a wider context of nation’s life. Theoretical basis of the bachelor thesis concentrated on describing television as a medium, reality television format and its criticism, audience and also on analyzing the journalism ethics in the context of reality television. Emphirical basis of the bachelor thesis was previous television viewing habits research among the British, the Finns, also Emor’s research among Estonians, viewertypes created by Salme Rannu in his master’s thesis and my earlier seminar thesis. As a qualitative method of my bachelor thesis I used semi-structured in-depth oral interviews, during which I could research audience interpretations and reception on selected parts from the show. It appeared during the interviews that there are four groups of viewertypes: entertainer; enjoyer and reality explorer; self-definer and identifier; observer. The main motive to make people watch „Võsareporter“ was entertainment: emotional release and escapism. The significant motive was personal identity which includes self-defining and reality exploring. To a smaller extent the motive was also personal relations and need for information. The audience reception of „Võsareporter“ proved that the show generates immediate reaction and emotion. The viewers identified themselwes as participants of the show. Although the viewer thinks that he or she is stronger than the participants. The audience participate in situation and seek actively solutions to problem, make suggestions. Defining the roles of the victim and accused the audience rely on the host’s opinion and selection and consider him an authority. The audience believes without reservation that the host is a legitimate judge. Hence watching the show relies firmly on likeable and preferred host who is in their opinion irreplaceable. Audience does not sense invading the participants’ private sphere and in their opinion the show punishes those who deserve it. More likely the show protects ordinary people. Therefore the TV show „Võsareporter“ is more effective and trustworthy way of resolving ones problems than Estonian state authority. Hopefully describes this bachelor thesis one phenomenon of our time. Further research could focus on researching the editors of the show. It would be intriguing to research how the topics are selected, how the editors handle the ethical and moral issues of the show and how they interprete the show’s function.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Telesaadete representatsioon lasteaialaste hulgas
(Tartu Ülikool, 2011) Kruuse, Kristiina; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The Representation of TV Programme among Kindergarten Children“ Keywords: preschool children and television, representation, TV harm, TV opportunities, pre-school children Children are growing up in increasingly media- and technology-rich environment. Recent studies have shown that while the popularity of new media is growing, television remains the most dominant medium among pre-schoolers (Vandewater et al., 2007: e1006; Kaiser Family Foundation 2010). According to the Estonian parents the same trend seems to be the case in Estonia as well: television is the most used medium among pre-school children, being used by 96 percent of the children (Sampo, 2010). Despite the fact that television has become almost universal at homes and television occupies excessive amount of children`s free time, there has been done too few empirical researches considering the representation on TV programme among children. Especially the younger audience is not enough studied. Relying on previous indicators the aim of this thesis was to examine pre-school children`s relations with television and the representation of TV programme among preschoolers. Semi-structured interviews were carried out with 18 children aged 4-7. Half of them were from a big city Tallinn and half of them form a small town Kuressaare. To understand and interpret the results better the children`s teachers were also interviewed. In addition to that, a focus group interview with 23 Estonian kindergarten teachers was carried out to analyse their opinions and experiences regarding children`s television use. The results indicate that television plays significant part in children’ s everyday life and kids not only watch children’ s programmes but also programmes that are targeted to adults. However, children prefer children`s programme over adult`s programme. The main threats of television that came out of the interviews with children were: 1) interrupted sleep and bad dreams 2) fears of some characters (monsters, witches) and incidents (shooting, fire, scenes of war) 3) taking after negative and violent characters 4) children watch sometimes too serious and hard content for children to interpret 5) physical impacts on eyes and body. From the positive sides the results indicate that: 1) children can learn vocabulary from TV shows 2) educational programmes broaden children`s mind 3) children get ideas for play and art activities from TV programmes 4) teachers can use educational videos for educating the children. Kids themselves see only few positive effects of television and they tend to see television as harmful medium. Only the smallest children think that television is good for them because of entertainment. Children aged 5-7 consider television as bad for them, because it can harm their eyes and cause bad dreams. Teachers observed both positive and negative features of children television viewing, but they do not categorize television as either positive or negative medium. Instead, they indicate that television plays both positive and negative roles in children’s lives depending on how much and what children watch. They suggest that children need to learn to use television as they learn every other skill in their young lives. Therefore studies that try to understand children`s media use are crucial as they provide scientific research foundation that parents, educators and child health professionals can use to guide children`s media use.