Sirvi Märksõna "children" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 41

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
6–9aastaste laste mälestuste ja arvamuste emotsionaalne valents koroonapandeemia perioodi kohta
(Tartu Ülikool, 2024) Kruusla, Kendra; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eesmärgiks oli uurida, millise emotsionaalse valentsiga (negatiivne, neutraalne, positiivne) olid 6–9aastaste laste arvamused ja mälestused koroonapandeemia perioodi kohta. Viisin läbi intervjuud (N = 30, 15 tüdrukut ja 15 poissi) ning kodeerisin laste nimetatud negatiivsed, neutraalsed ja positiivsed hinnangud. Samuti kodeerisin esiletoodud negatiivsed ja positiivsed aspektid. Kõige rohkem esines negatiivse valentsiga hinnanguid ning enim nimetati negatiivseid aspekte. Peamiselt saab järeldada, et lapsed nägid koroonapandeemiat ja sellega seotud muutusi negatiivsena. Samuti võib järeldada, et autobiograafiline mälu ning muud arengutrajektoorilised tegurid ei pruugi piirata emotsionaalselt negatiivsete mälestuste tekkimist lastel, kes olid koroonapandeemia ajal vanuses 3–6. Eksploratiivselt leidsin, et vanus seostus ainult neutraalsete valentside nimetamisega, mis võib näidata, et nii nooremad kui ka vanemad lapsed viitavad negatiivse ja positiivse valentsiga kogemustele sarnaselt.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
7-10 aastastele lastele mõeldud isiksusetesti PPTQ-C kohandamine eesti keelde
(Tartu Ülikool, 2020) Allvee, Anna Helena Ursula; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Kangro, Eva Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Laste isiksuseomaduste teadmine aitab olla nende arengule toeks. PPTQ-C test pakub alternatiivi varasematele algklasside lastele mõeldud isiksustestidele, vaadeldes isiksusomadusi Suurest Viisikust tulenevate omaduste alusel. Käesolev töö on esimene samm antud testi eestindamisel. Eesti keelde tõlgitud testi valiidsust kontrolliti 120-lapselise (vanuses 7-10) valimi alusel. Madal alaskaalade sisereliaablus ja kehv faktorstruktuur viitavad aga sellele, et test tuleb suuresti ümber sõnastada. Sellegipoolest on näha, et testil on potentsiaali olla kasulik tööriist 7-10 aastaste lastega tegelevatele spetsialistidele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
7-11-aastaste laste joonistused värskelt nähtud konfliktistseenist: soolised erinevused inimeste ja emotsioonide kujutamisel
(Tartu Ülikool, 2024) Rei, Adeele; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Selles, kuidas lapsed kogevad ja mõistavad konfliktisituatsioone, on varasemas kirjanduses leitud soolisi erinevusi. Antud töös lasti 7-11-aastastel (N=25, 14 poissi ja 11 tüdrukut) joonistada teatris nähtud tülistseeni uurimaks hüpoteese, et poisid kujutavad oma piltidel rohkem inimesi ja agressiooni ning tüdrukud rohkem nii negatiivseid kui ka positiivseid emotsioone. Joonistuste analüüsimisel leiti, et tüdrukud kujutasid poistest rohkem kõiki uuritavaid elemente - emotsioone, inimesi ja agressiivsust. Tulemused demonstreerivad soolisi erinevusi laste emotsionaalses kasvatuses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus-tähelepanuhäire sümptomite, une, energilisuse ja digivahendite kasutuse seosed lasteaiaealistel lastel
(Tartu Ülikool, 2019) Suve, Mirjam; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töö eesmärk oli uurida Eestis elavate lasteaiaealiste laste uneaega, liikumist ja energiat, igapäevast digivahendite kasutamist, nende omavahelisi seoseid ja seoseid aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH) sümptomite ning vastandliku käitumisega. Valim koosnes 424st Eesti lasteaialapsest. Uuring oli küsimustikupõhine ning küsimustiku täitsid lapsevanemad. Uuringu tulemused näitasid, et ekraaniaeg mõjutas oluliselt laste keskmist uneaega. Suurema uneajaga lapsed olid liikuvamad ja energilisemad. ATH sümptomeid esines rohkem poistel kui tüdrukutel. ATH sümptomeid ja vastandlikku käitumist ennustas lisaks soole kõige paremini laste keskmine ekraaniaeg. Käesoleva uuringu tulemustest liikumise ja energia ning ekraaniaja vahel seoseid ei leitud. Uneaeg statistiliselt olulisi tulemusi ATH sümptomite ja vastandliku käitumise juures ei andnud, kuid nõrk positiivne seos siiski esines. Statistiliselt oluline oli ekraaniaeg keskendumise ja tähelepanu probleemide ning vastandliku käitumise juures. Samuti mõjutas vastandlikku käitumist laste vanus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antecedents and consequences of divorce in Estonia from longitudinal and multigenerational perspectives
(2017-12-04) Rootalu, Kadri; Tooding, Liina-Mai, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Abielude sõlmimise ja lagunemise trendid on pidevalt nii teaduslike kui maailmavaateliste väitluste tulipunktis. Käesolevas töös vaadatakse abielulahutuste põhjuseid ja tagajärgi lastele inimese elutee perspektiivist. Selleks kasutatakse kahe sotsioloogilise uuringu andmeid: „Ühe põlvkonna elutee“, milles jälgitakse 1983. aasta keskkoolilõpetajate edasist eluteed kuni aastani 2005 ning uuring „Laste väärtus ja põlvkondadevahelised suhted“, mille Eesti andmed koguti aastal 2009. Uuringute käigus selgus, et suurt rolli lahutuse riski puhul mängib abiellumisvanus. Suurema tõenäosusega lahutatakse nooremas vanuses sõlmitud kooselud, registreeritud abielud on stabiilsemad kui vabaabielud. Samuti on väiksem lahutuse risk sellistes peredes, kus kasvavad ka lapsed. Abikaasade hariduse mõju lahutuse riskile on tunduvalt väiksem. Uuringust selgus, et naiste puhul haridustase lahutuse riski ei mõjuta. Meeste puhul oli kõrgharidusega vastajatel veidi väiksem lahutuse risk. Töös otsiti ka vastust küsimusele, kas ja kuidas vanemate lahutus mõjutab noore inimese eluplaane ja tegelikku eluteed. Selgus, et vanemate lahutuse mõju on nähtav eriti tüdrukute puhul. Lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud plaanivad varem kodust välja kolida kui kahe koos elava vanemaga kasvanud tüdrukud. Tegelikult kodust väljakolimise vanustes siiski erinevusi ei leidunud. Küll aga oli näha, et lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud hakkavad oma peret looma nooremas vanuses. Seega, tehtud plaanid ja tegelikud elusündmused olid vanemate lahutusest mõjutatud eri viisil. Samuti vaadati töös, kuidas mõjutab päritolupere noorte inimeste hoiakuid abielulahutuste suhtes. Uuringust selgus, et 15-aastaste laste hoiakud abielulahutuste suhtes ei sõltunud suurel määral nende emade hoiakutest lahutuste suhtes ega ka kasvupere tüübist. Tundub, et tegemist on noorte jaoks piisavalt isikliku teemaga, kus otsused langetatakse peamiselt ise.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avatud sõna- ja sakramendiosadus. Ristitud laste ja noorte armulaua admissioon: kontekstid ja arusaamad Eesti luterlikus kirikus 1917–2005
(2022-09-12) Vilumaa, Hedi; Altnurme, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Omal ajal öeldi tabavalt, et lastega tegelemine kirikus ei ole mingi mugav jalutuskäik, vaid pigem takistusjooks. Ajalugu uurides selgub, et protestantlik kirik on pikka aega jaganud oma ristitud noorliikmetele küll Jumala sõna, kuid mitte armulauda. Sellisena ei teostu aga avatud sõna- ja sakramendiosaduse põhimõte – kõikide ristitute võrdväärne osadus kirikus, mille rakendumist uustestamentliku koinonia-idee alusel on seatud ja seatakse tänapäevalgi kirikutes eesmärgiks. Ristitud laste ja noorte armulauale lubamise ehk admissiooni küsimuse üle murravad teoloogid pead juba sajandeid. Küsimus on selles, millistel tingimustel saadakse selleks õigus? Milline on ristimise, osaduse, liikmesuse ja konfirmatsiooni roll? Kuidas on protestantlikes kirikutes ja Eesti luterlikus kirikus kasutatud erinevaid admissiooni mudeleid ja mille alusel on fikseeritud selle korrad? Millist rolli mängib kiriklik noorsootöö? Väitekirjas analüüsin admissiooni eklesioloogilist, kirikuajaloolist ning kirikliku noorsootöö konteksti avatud sõna- ja sakramendiosaduse vaatenurgast. Samuti esitan need arusaamad admissioonist, mis kujunesid Eesti luterlikus kirikus aastatel 1917–2005 ja avaldavad mõju tänapäevani. Järeldan, et kuigi avatud sõna- ja sakramendiosaduse idee võimaldab ristitud lastel ja noortel armulaual osaleda ning Eesti luterlikus kirikus on seda vaadeldaval perioodil osaliselt ka lubatud, mõjutas siinset admissiooni mudeli ja korra valikut varem ja mõjutab praegugi konfirmatsioonitraditsioon. Kuigi kirikuseaduse järgi pääsevad lapsed ja noored armulauale ristimise alusel, kehtivad selle mudeli kõrval veel teisedki. Seega puudub Eesti luterlikus kirikus ühtne arusaam admissioonist ning kehtestatud on osalise admissiooni kord, mis lubab kiriku liikmeid armulauale nii ristimise kui ka konfirmatsiooni alusel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Children of the Grave: a multidisciplinary study of non-adult diet and disease from medieval and early modern southern Estonia
(2022-10-17) Morrone, Alessandra; Oras, Ester, juhendaja; Tõrv, Mari, juhendaja; Piombino-Mascali, Dario, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Laste ja noorukite luustikud annavad paljudel erinevatel viisidel aimu nende keerukast isiklikust ja sotsiaalsest elust alates sünnist ja edasi läbi nende kasvu ja arengu. Viimasel kümnendil on avaldatud mitmeid uuringuid, mis lisavad selgust täiskasvanueale eelnevale elule, toitumisele lapseeas ja laste toitmisele. Samal ajal on laste bioarheoloogia Balti riikides vähe arenenud. Selle väitekirja eesmärk on anda suuremahuline ülevaade lapsepõlveaegsest tervisest, sotsiaalsest rollist, peamisest toidulauast ja toitmiskäitumisest keskaegses ja varauusaegses Eestis (13.-17. sajandil pKr). Seda tehti esmalt teoreetilise lähenemisviisiga ja seejärel kasutades paleopatoloogiat, uudseid kuvamismeetodeid ja biomolekulaarseid analüüse. See on esimene omalaadne valdkondadeülene uurimustöö, mis on pühendatud spetsiifiliselt laste ja noorukite luustike uurimisele Eestis ja Ida-Baltikumis. Käesolev väitekiri on loodud viie artikli põhjal. Esmalt annab see ülevaate lapsepõlve bioarheoloogia uurimise käesolevast olukorrast Baltimaades. Järgnevalt arutletakse filosoofiliselt küsimuste üle, mis puudutavad laste ja noorukite luustike paleoarheoloogilist uurimist “osteoloogilise paradoksi” valguses. Kolmas artikkel tutvustab RTId (Reflectance Transformation Imaging) kui väärtuslikku vahendit skeletihaiguste kirjeldamiseks. RTI osutus eriti kasulikuks perinataalses perioodis surnud laste peenete luumuutuste uurimisel ja seda kasutati edukalt ka neljandas artiklis. Selles artiklis esitatakse paleopatoloogiline uurimustöö, mis on tehtud valimil perinataalses eas surnud laste luustikest, mis on pärit Tartu püha Jakobi kalmistult. Samuti leiab käsitlemist rasedate naiste tervis ja enneaegselt lahkunute kohtlemine lähtuvalt kombestikust (nt seoses ristimisega). Viimane artikkel uurib laste ja noorukite peamist toidulauda ja laste toitmist Liivimaal läbi stabiilse isotoobi analüüsi. Tulemused viitavad sellele, et lastel oli sarnane ligipääs toiduallikatele nagu täiskasvanutel ja tõi esile erinevused toitumises lastel, kes elasid linnades võrreldes lastega, kes elasid maapiirkondades. Saadi esimesed andmed selle kohta, kui kaua Liivimaa lapsi rinnaga toideti ja millises vanuses toimus rinnast võõrutamine. Käesolev väitekiri kujutab endast esimest sammu laste bioarheoloogia arengus Ida-Baltikumis. Kasutatud metodoloogiliste ja teoreetiliste lähenemiste kombinatsioon avab uusi võimalusi sotsiaalsete vähemuste mõistmiseks selles Euroopa piirkonnas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Clinical picture and biochemical changes in blood in children with acute alcohol intoxication
(2015-10-05) Tõnisson, Mailis
Etanool on kõige enam kuritarvitatud aine nii Lääneriikides, kui ka Eestis. Rohke alkoholi tarvitamisega kaasnevad alkoholist tingitud probleemid ka lastel ja noorukitel. Igapäevase haiglatöö seisukohast oli eesmärgiks uurida alkoholijoobes lastel esinevaid kliinilisi tunnuseid erinevatel joobe raskusastmetel ning kliinilise leiu korrelatsiooni seerumi alkoholi kontsentratsiooniga (SAC), juriidilisest aspektist oli oluline tuvastada seerumi ja vere alkoholi kontsentratsioonide suhe. Samuti oli uuringu eesmärkideks oli teha kindlaks ägeda alkoholi intoksikatsiooniga lastel elutähtsate analüütide (glükoos - Glu, laktaat - Lak, kaalium - K, naatrium - Na) muutuste esinemine ning muutuste seos alkoholi kontsentratsiooniga või hormonaalse (testosteroon, östradiool, progesteroon, kortisool) hetkeseisuga. Uuringus osalesid 3 aasta jooksul (2005-2008) Tartu Ülikooli Lastekliinikusse või Tallinna Lastehaiglasse hospitaliseeritud alkoholijoobes lapsed, kellest kolme uuringuetappi jäi 226-264 last vanuses 8.4-17.9 aastat ning poiste:tüdrukute keskmise suhtega 1.46:1. Alkoholi intoksikatsiooni kliinilises hindamises oli parimaks diagnostiliseks tunnuseks teadvuse häirumise tase, mis korreleerus hästi SAC-ga ning sage leid oli kõne- ja tasakaaluhäired. SAC alusel õige joobe raskusastme määramisel lastel oli tõhusus 67.7%. Arstid hindasid kliiniliselt alkoholijoobe raskemaks ühe astme võrra võrreldes alkoholi kontsentratsiooniga. Seerumi- ja vere alkoholi kontsentratsioonide suhe lastel oli 1.19:1. Uuringu tulemustena selgus, et plasma K, Na, Glu ja Lak taset võiks hinnata kõigil alkoholijoobes hospitaliseeritud lastel ning SAC >1.50 g/L korral peaks biokeemilisi muutusi hindama rutiinselt, kuna alkoholijoobes lastel võib esineda Lak ja Glu taseme tõusu ning K taseme langust erinevate SAC korral. Samas märkimisväärsed muutused on SAC juures üle 1.50 g/L ning esineda võib kriitilises väärtuses hüperlaktineemiat ja hüpokaleemiat. Selgus ka, et alkoholijoobes lastel toimub kortisooli kontsentratsiooni suurenemine, mis seondub Glu ning tüdrukutel progesterooni taseme tõusuga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depressiooni ja ärevushäirete sümptomaatika seosed kehalise aktiivsusega 11-19 aastaste Eesti laste seas
(Tartu Ülikool, 2025) Koor, Katariina; Konstabel, Kenn, juhendaja; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli välja selgitada seosed vaimse tervise ja kehalise aktiivsuse vahel Eesti laste seas. Uuringus osalesid 499 õpilast vanuses 11-19, kes täitsid küsimustiku, milles hinnati nende kehalist aktiivsust ning depressiooni ja ärevuse sümptomaatikat RCADS-25 skaalal. Lisaks hindasid 322 lapsevanemat oma lapse kehalist aktiivsust. Selgus, et nii lapse kui vanema hinnatud kehalise aktiivsuse kõrgem tase oli seotud madalama ärevuse ja depressiooni sümptomaatikaga, kusjuures seos oli depressiooni puhul tugevam. Sugu koos lapse hinnanguga oma eelmise nädala kehalisele aktiivsusele ning pere majanduslikule seisule seletas ära 20,1% ärevushäiretele ning 23,4% depressioonile viitavate sümptomite esinemise variatiivsusest, tüdrukutel oli suurem tõenäosus neid sümptomeid kogeda. Seega võivad lapse sugu, kehaline aktiivsus ja majanduslik taust olla olulised tegurid, millele Eesti laste vaimse tervise edendamisel tähelepanu pöörata.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Determinants of arterial structure and function in healthy children and adolescents
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-09) Kraav, Juta; Tillmann, Vallo, juhendaja; Jürimäe, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Südame-veresoonkonna haigused on maailma peamised surma- ja haigestumispõhjused ning nende areng saab sageli alguse juba lapseeas. Ateroskleroos ehk veresoonte „lubjastumine“ algab vaevumärgatavalt: veresoonte sein muutub põletiku ja oksüdatiivse stressi tõttu jäigemaks, sinna ladestuvad rasvad ning sein pakseneb. Neid muutusi saab hinnata mõõtes arterite seina paksust ultraheliga ja arterite jäikust pulsilaine levikukiirusega. Käesolev doktoritöö kasutas Eesti ja Soome laste pikaajalisi jälgimisuuringuid, et mõista, kuidas kehakaal, kehaline aktiivsus, kehaline võimekus, keha koostis ja luustiku areng seostuvad veresoonte tervisega. Lapsi ja noorukeid jälgiti kaheksa aasta jooksul kasutades võimalikult täpseid mõõtmismeetodeid. Leiti, et luutihedus ja -kasv on seotud arterite jäikuse näitajatega viidates sellele, et skeleti ja veresoonkonna areng on omavahel põimunud juba lapseeas. Tulemused näitasid ka, et veresoonte haiguslik paksenemine noorukieas võib tekkida lapsepõlve suurema rasvamassi ja kõrgema kehamassiindeksi mõjul, kuid parem kehaline võimekus ja suurem rasvavaba mass võivad samuti viia veresoonte paksenemiseni. Sel juhul on tegemist pigem loomuliku treeninguga kohanemise mitte haigusliku muutusega, sest arterite elastsust liikumine hoopis parandas. Veel täheldati, et seitsmest tegurist (vererõhk, kehamassiindeks, kehaline aktiivsus, vere kolesterooli ja suhkru tase, suitsetamisharjumused ja dieet) koosnev südame tervisenäitaja lapsepõlves ennustas hilisemat arterite jäikust. Kokkuvõttes kinnitab töö, et veresoonte tervise eest tuleb hoolitseda juba varakult, kuna lapseea elustiil jätab oma jälje veresoontele pikemaks ajaks. Lapseeas on arterite elastsus, mitte paksus selgemalt seotud riskifaktoritega. Normaalne kehakaal, regulaarne liikumine ja hea üldine südame-veresoonkonna tervis lapsepõlves loovad aluse tervetele ja elastsetele veresoontele tulevikus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Developing the reasoning skills of pre-schoolers through philosophy for children
(2018-05-18) Säre, Egle; Luik, Piret, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas, kus kogu informatsioon on kergesti leitav, vajavad lapsed täna ja oletatavalt ka tulevikus faktiteadmistest rohkem multidimensionaalseid mõtlemisoskusi, mis tähendab oskust mõelda kriitiliselt, koostöiselt, hoolivalt ja loovalt. Kriitilise mõtlemise alaliik—verbaalne põhjendamine, toetab eelkooliealistel lastel eeloskusena väljendus-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse, kuid ka arvutamisoskuse omandamist. Doktoritöö eesmärgiks oli selgitada välja 5-6aastaste eesti laste verbaalsete põhjenduste esinemine nende vastustes ja täiskasvanu küsimused, millel on enam potentsiaali toetada eelkooliealiste laste verbaalset põhjendamisoskust filosoofilistes grupi aruteludes lastega filosofeerimise meetodi (P4C) kaudu. Uurimuse tulemused kinnitasid, et 8-kuulise kvaasi-eksperimendi käigus filosoofilistes grupi aruteludes osalenud katsegrupi lapsed näitasid paremaid tulemusi põhjendamisoskuste arengus kui kontrollgrupi lapsed. Katsegrupi laste põhjendustes oli rohkem seoseid sõnade vahel, nende selgitused olid rohkem mõtestatud ja nad kasutasid rohkem fraasi „sellepärast, et“ võrreldes kontrollgrupi lastega. Lisaks näitas uurimus, et filosoofilistes grupi aruteludes osalenud laste jutukus tõusis oluliselt võrreldes kontrollgrupiga. Uurimuse tulemused tõid välja, millistel täiskasvanu esitatud küsimustel on enam potentsiaali toetada eelkooliealiste laste verbaalse põhjendamisoskuse arengut. Lapsed andsid kõige enam erinevatel tasemetel verbaalseid põhjendusi vastates täiskasvanu küsimustele, mille funktsioonideks olid: tõlgendada, analüüsida ja vastata lühidalt Jah/Ei. Kõige rohkem kõrgemal kognitiivsel tasemel põhjendusi andsid lapsed küsimustele, mis suunasid neid analüüsima. Selles uurimuses lühidalt Jah/Ei vastama suunavaid küsimusi võib kirjeldada kui küsimusi, mis suunavad lapsi võrdlema, kahtlema, seoseid leidma või selgitama. Faktiteadmisi esitama suunavaid küsimusi selle uurimuse käigus ei ilmnenud, mis teatavasti ei toeta ka verbaalsete põhjendamisoskuste arengut. Käesolev uurimus näitas 48.57% küsimustest potentsiaali aktiveerida lapsi kõrgemal kognitiivsel tasemel, võrreldes varasemate uurimustega, kus on tavaliselt vaid 5–20% õpetajate küsimustest selline potentsiaal (Birbili, 2013; Pagliaro, 2011; Walsh & Sattes, 2005).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of coeliac disease in two populations with different environmental backgrounds
(2023-06-29) Simre, Kärt; Uibo, Raivo, juhendaja; Uibo, Oivi, juhendaja; Tillmann, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tsöliaakia on immuunvahendatud haigus, mis tekib geneetilise eelsoodumusega isikutel gluteeni ja gluteeniga seotud prolamiinide toimel. Tsöliaakiat võivad vallandada nisuvalgu gluteeni laguprodukt gliadiin, rukkivalk sekaliin ja odravalk hordeiin. Viimastel aastakümnetel on tsöliaakia esinemissagedus suurenenud ülemaailmselt ning erinevate piirkondade vahel võib esineda suuri erinevusi. Kuna enamikel inimestel, kellel esineb geneetiline eelsoodumus tsöliaakia tekkeks ning on olnud kokkupuude gluteeniga, ei teki haigust, siis peavad haiguse tekkega olema seotud ka erinevad keskkondlikud tegurid. Doktoritöö peamine eesmärk oli uurida lapseea tsöliaakia teket kahes erineva sotsiaalmajandusliku tasutaga naaberriigis – Eestis ja Soomes ning uurida täpsemalt tsöliaakia erinevaid riskifaktoreid. Peamine huvi oli imikuea ja väikelapse toitumisel ja infektsioonidel. Lisaks rinnapiima mikrobioota määramine ning selle seos rinnapiima immunoloogiliste markeritega. Uuritavad ja uuringumaterjal pärinesid rahvusvahelisest DIABIMMUNE uuringust, mille eesmärgiks oli uurida 1. tüüpi diabeedi ja teiste immuunvahendatud haiguste teket. Uuring koosnes nn sünnikohordist, keda jälgiti sünnist 3. eluaastani ja nn lastekohordist, keda jälgiti 3. eluaastast 5. eluaastani. Eestis tekkis uuringuperioodi jooksul tsöliaakia kaheksal ja Soomes 21 lapsel, kes kõik kaasati käesolevasse uuringusse. Igale tsöliaakia diagnoosiga lapsele valiti kontrollgrupi laps samast DIABIMMUNE uuringust. Rinnapiima analüüsideks valiti nn sünnikohordist kuus last, keda oli jälgitud 3. eluaastani ning kelle kõigi emadelt oli kogutud rinnapiim lapse 3. elukuul ja lastel oli tekkinud tsöliaakia. 18 kontrolli valiti samast kohordist. Leidsime, et Eesti ja Soome laste vahel esines oluline erinevus tsöliaakia kumulatiivses haigestumises esimese viie eluaasta jooksul. Tsöliaakia kumulatiivne haigestumine on kõrgem Soomes (0,27% vs 0,77%) ning seal tekivad lastel varem ka tsöliaakia spetsiifilised autoantikehad. Tsöliaakiaga ning kontrollgrupi laste vahel ei olnud erinevust rinnapiimaga toitmise kestvuses ega teraviljade (nisu, rukkis, oder) menüüsse lisamise vanuses. Korduvad infektsioonid varajases eas võivad suurendada riski haigestuda tsöliaakiasse. Emadel, kelle lastel tekkis tsöliaakia, oli rinnapiima mikrobioomis erinevusi võrreldes emadega, kelle lastel tsöliaakiat ei tekkinud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eakohasest väiksema sõnavaraga laste edasistele uuringutele suunamise tõenäosus perearstide poolt
(Tartu Ülikool, 2016) Ainsoo, Dagmar; Schults, Astra, juhendaja; Jürjen, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida tegureid, mis mõjutavad Eesti perearstide otsust suunata väikelaps edasistele uuringutele. Valimisse kuulus 145 perearsti, kes vastasid vabatahtlikult internetipõhisele küsitlusele. Küsitluses paluti neil vastata taustküsimustele töökogemuse kohta, lisaks esitati igale arstile neli juhuslikult valitud vinjetti kuueteistkümne võimaliku seast ning paluti nende põhjal otsustada, kas lühiloos kirjeldatud laps vajaks edasisi uuringuid või mitte. Vinjettides olid muutuvateks teguriteks lapse sugu, vanus, sõnavara suurus ja lapsevanema mure määr. Analüüsiks arvutati šansisuhted (odds ratio) ning tehti korrelatsioonanalüüs. Tulemustest selgus, et edasisaatev otsus ei ole eriti tõenäoline – ka eakohasest väiksema sõnavaraga lapsi saadeti edasi alla poole juhtudest. Ainsaks otsust mõjutavaks teguriks oli lapse sõnavara suurus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
ECDI I lühitest 8-18 kuu vanustele lastele: esmane valiidsusuuring
(Tartu Ülikool, 2020) Kängsepp, Kaspar; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
MacArthur-Batesi suhtlemise arengu test (CDI) on levinud vahend väikelaste kõne arengu hindamiseks. CDI-d on adapteeritud mitmetesse keeltesse, sealhulgas ka eesti keelde (ECDI), kuid laialdast kasutamist raskendab täitmisele kuluv pikk aeg. Seetõttu on loodud CDI-de põhjal lühitestid. ECDI I lühitest 8-18 kuu vanuste eesti laste kõne arengu hindamiseks on välja töötatud, ent valideerimata ja normeerimata. ECDI I lühitesti kasutusele võtmine perearsti poolt võiks aidata kaasa eesti laste kõne arengu hindamisele. Käesolevas uuringus leiti Pearsoni korrelatsioonid ECDI I ja ECDI I lühitesti tulemuste (N = 30) vahel. Leitud korrelatsioonid olid tugevad (suuremad kui 0,902) ehk ECDI I lühitest annab ECDI I-ga võrreldavaid tulemusi. Arvutati 8-18 kuu vanuste laste tulemuste (N = 124) protsentiilide tabelid ja võrreldi vanemate poolt märgitud sõnade hulka vanusekuude kaupa.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele ajasõnade omandamine
(2013-03-25) Parm, Sirli
Enamasti ollakse ühel meelel selles, et väikesed lapsed mõistavad ja väljendavad aega täiskasvanutest erinevalt. Põhilisemate kognitiivsete kategooriate – ruumi-, aja-, isiku- ja arvukategooria – omandamise arengut nii lingvistilisel kui ka mittelingvistilisel kontseptuaalsel tasandil on peetud väga oluliseks, kuna selles peegelduvad nii puhtkeeleline areng kui mõtlemise seaduspärad. Väitekirjas käsitletakse seda, kuidas eesti laps omandab ajakategooriat, eelkõige selle leksikaalseid väljendusvahendeid ehk ajasõnu. Töö üldine eesmärk on välja selgitada eesti keelelise ajasüsteemi arengu seaduspärad kuni 7-aastastel lastel. Väitekirjas otsitakse vastust põhiliselt kahele küsimusele: 1) millises järjekorras ilmuvad ajasõnad laste kõnesse ja milline on nende kasutus, 2) kas ajasõnad aitavad lastel grammatilist aega tajuda ja kasutada. Läbiviidud uurimus jaguneb kaheks: keeleomandamise varasel perioodil (kuni 3-aastaseni) ilmuvate ajasõnade uurimiseks on kasutatud korpusanalüüsi ja vanemate lastega (4–7-aastased) on läbi viidud psühholingvistiline eksperiment. Põhiliste tulemustena saab nimetada järgmist. (1) Leksikaalse aja omandamine algab samal ajal grammatilise ajakategooria omandamisega (enne lapse kaheaastaseks saamist). Esimesed ajasõnad on deiktikud, mis viitavad ajasuhetele lähtuvalt kõnehetkest. Leksikaalse aja väljendamine algab olevikukeskselt – kõigepealt ilmuvad olevikule osutavad ja olevikuaega täpsustavad ajasõnad. Seejärel sageneb nii mineviku väljendamine grammatiliste ja leksikaalsete vahenditega kui ka tuleviku väljendamine ajaadverbidega, sage on lapsekeeles on ajalisi järgnevussuhteid tähistavate sõnade kasutus. (2) Nelja-aastaselt ei ole eesti lapsed veel ajakategooriat täielikult omandanud, 4–7-aastaselt toimub ajakategooria aktiivne omandamine. Eksperimendi tulemused näitavad, et ajasõnad on oluline ajainfo grammatiliste ajavormide mõistmisel ja produtseerimisel. Ajalisele järgnevusele osutamisel on 4–7-aastaste laste jaoks küll ajasõnad enne, praegu, pärast selgemad kui komplekssema tähendusega ajasõnad juba, jälle, veel, kuid mõlemad sõnakomplektid aitavad verbiga väljendatud aega tajuda ja kasutada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti laste vaimse tervise näitajad seoses sõltuvusainete tarvitamisega
(Tartu Ülikool, 2025) Pajuri, Eva-Maria; Tuvi, Iiris, juhendaja; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata Eesti laste vaimse tervise näitajaid seoses sõltuvusainete tarvitamisega. Uurimistöös on kasutatud Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Turu-uuringute AS koostatud Eesti laste vaimse tervise uuringu andmeid. Antud uurimistöö valimisse kuulus 499 vastajat vanusevahemikus 11-19 aastased. Uuringus selgus, et kõrgem ärevuse, depressiooni ja ärevuse ning depressiooni koguskoori tase on seotud sõltuvusainete tarvitamisega. Lisaks selgus, et sugu, kooli piirkond, perekonna rahaline seis ja sõltuvusainete tarvitamine ennustavad ärevuse sümptomite esinemist 12,3%, depressiooni sümptomite esinemist 15,0% ja ärevuse ning depressiooni esinemist 14,7%. Lisaks leiti, et tüdrukud võivad olla vastuvõtlikumad vaimse tervise probleemidele. Uuringu käigus selgus ka, et ärevuse ja depressiooni vahel esineb tugev positiivne seos. Käesolev uuring annab võimalust seirata noorte vaimse tervise olukorda ja sõltuvusainete tarvitamise trendi Eestis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti laste vaimse tervise uuring
(Tartu Ülikool, 2024) Tuvi, Iiris; Tulviste, Tiia; Ilves, Kerli; Tamm, Anni; Urm, Ada; Bachmann, Janika; Timberg, Minni; Trankmann, Sabina; Konstabel, Kenn; Laidra, Kaia; Sultson, Hedvig; Murd, Carolina; Eensoo, Diva; Rahno, Jaana; Siilbek, Eike; Havik, Merle; Stamberg, Tõnis; Södor, Kaja; Strapatšuk, Irina; Tervise Arengu Instituut; Turu-uuringute AS; Tartu Ülikool
Eesti laste vaimse tervise uuring (LVTU) viidi esmakordselt läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel perioodil 22.06.2023–28.02.2025 Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Turu-uuringute AS-i koostöös. Uuringu eesmärgid: kaardistada viie välisriigi ja Eesti varasemad praktikad, töötada välja metoodika, viia läbi uuring ning teha ettepanekud seiresüsteemi loomiseks. Kaardistati Inglismaa, Kanada, Norra, Soome ja Saksamaa seireuuringud, mh iga uuringu valimitüüp ja vanuserühm, mõõdikud, andmete kogumise viis ja regulaarsus. Koostati ülevaade üksikutest laste vaimsele tervisele keskendunud küsimustest varasemastes Eestis uuringutes. Uuring keskendus 2.–11. klassi õpilastele ja nende vanematele üle terve Eesti, valim oli koolide põhine. Küsimustik käsitles: taustatunnuseid; vaimse tervise riski-(nt koolistress) ja kaitsetegureid, heaolu; vaimse tervise probleeme; vaimse tervise hoiakuid ning abi kasutamist. Lapsevanemate küsimused puudutasid nii vanemat ennast kui uuringus osalevat last. Küsitlusuuring toimus veebruar–mai 2024. Lapsi osales 681 (11,8% kutsututest), kellest 526 (77,2%) puhul olid kasutatavad ka lapsevanema vastused. Tulemused: vaimse tervise probleeme esines rohkem tüdrukutel ning need sagenesid vanuse suurenedes. Kuigi sotsiaalmajanduslikud tegurid olid heaoluga seotud, osutusid suhete, kooli, individuaalsete omaduste ja eluviisiga seotud riski- ja kaitsetegurid ka oluliseks. Uuringu madala vastamismäära tõttu tuleb silmas pidada, et tulemused kajastavad eelkõige konkreetse valimi olukorda. Seiret tuleks teostada LVTUs väljatöötatud küsimustikega iga 2–3 aasta järel, kaasates nii varem osalenud lapsed kui ka uued osalejad. Kui 11–17-aastaste puhul kasutada enesehinnangulisi vastuseid, siis 8–10-aastaste puhul kaasata ka lapsevanemad. Jätkata koolipõhise andmekogumisega ja lisada LVTU koolidele kohustuslike riiklikult oluliste uuringute nimekirja. Uuringu tulemused kinnitasid vajadust laste vaimse tervise seiresüsteemi järele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Epidemiological and clinical aspects of medicines use in children in Estonia
(2013-01-03) Lass, Jana
Lapsed moodustavad suure osa kõigist ravimite tarvitajatest, kuid võrreldes täiskasvanutega on nende ravimine sageli keerulisem. Kuna lastel on ravimiuuringuid tehtud oluliselt vähem kui täiskasvanutel, ravitakse lapsi sageli vaid täiskasvanutel uuritud ravimitega. Sellisest olukorrast tingituna on kasutusel kaks mõistet: 1) näidustuseta ravimid (ingl. k. off-label, OL) - ravimit kasutatakse erinevalt ravimiomaduste kokkuvõttes märgitust (näiteks erineval näidustusel, vanuserühmal, annuses ja/või manustamisviisil) või kui ravim on lastele vastunäidustatud; 2) litsentseerimata (ingl. k. unlicenced, UL) ravimid pole Euroopa Liidus kasutamiseks registreeritud ei täiskasvanutele ega lastele. Täiskasvanutele mõeldud ja vaid neil uuritud ravimid ei sobi alati laste ravimiseks. Laste, eriti vastsündinute organismi koostis (rasvade ja veesisaldus) ja ravimeid muundavate ensüümide aktiivsus erineb oluliselt täiskasvanute omast, mis mõjutab nii ravimis oleva toimeaine kui ka abiainete liikumist kehas. Samuti pärinevad andmed ravimite annustamise kohta lastel kliiniliste uuringute puudumisel sageli arstide kliinilisest kogemusest või üksikutest ravijuhtudest. Seetõttu võivad ravimite annustamise soovitused olla erinevates ravimiinfo allikates väga erinevad. Ravimvormide koostises kasutatakse suurt hulka erinevaid abiaineid. Ideaalis peaks abiaine olema ilma kliinilise toimeta ja mittetoksiline. Paraku on selliseid abiaineid tegelikkuses vähe, ning abiainete ohutus on viimasel ajal lapsi ja eelkõige vastsündinuid ravivate inimeste jaoks järjest teravamalt tähtsustunud. Lastel ei ole abiainete ohutust reeglina kliiniliselt hinnatud. Siiski on täiskasvanutele ohutud abiained põhjustanud lastele manustamisel traagilisi tagajärgi. Näiteks säilitusainena kasutatavat bensüülalkoholi on seostatud enneaegsetel vastsündinutel surmajuhtumitega. Antud uurimistöö eesmärkideks oli kirjeldada ja analüüsida lastele määratud retseptiravimite kasutust ning vastsündinutele määratud ravimeid haiglas, hinnata OL/UL ravimite kasutuse määra ning seda, millisel määral puutuvad vastsündinud haiglaravi jooksul kokku koos ravimitega manustatud abiainetega ning kui suur osa neist abiainetest võivad olla neile toksilised. Metoodika. Eesti lastele määratud retseptiravimite kasutuse ja OL/UL ravimikasutuse määra uuring põhineb ajavahemikul 1.01. – 31.12.2007 kuni 19-a lastele välja kirjutatud retseptidel, tuginedes Eesti Haigekassa retseptiravimite andmebaasile. Ravimid klassifitseeriti OL, kui nende ravimiomaduste kokkuvõttes puudus info vastavas vanuserühmas kasutamise kohta. Vastsündinute ravimikasutuse ja OL/UL ravimikasutuse määra uurimiseks vaatlesime ajavahemikel 01.02.–01.08. 2008 Tartu Ülikooli Kliinikumi ja 01.02.–01.08.2009 Tallinna Lastehaigla vastsündinute osakonnas viibinud kuni 29-päevaste vastsündinute ravimikasutust. Vastsündinute ravimikasutuse uuringu andmete põhjal hindasime ka vastsündinute kokkupuudet neile potentsiaalselt toksiliste abiainetega. Selleks tuvastasime ravimi infolehelt ravimite koostises olevad abiained ning jaotasime nad võimaliku toksilisuse alusel meie enda loodud klassifikatsiooni järgi rühmadesse. Eesti ja Rootsi laste antibiootikumikasutust võrdlev uuring põhines ajavahemikul 1.01.–31.12.2007 mõlema riigi lastele ambulatoorselt välja kirjutatud retseptide analüüsil, mis pärinesid Eesti Haigekassa retseptiravimite andmebaasil ja Rootsi retseptiravimite andmebaasil. Peamised tulemused Eesti lastele määrati 2007. aastal keskmiselt 1,7 retsepti lapse kohta. Alla kuueaastastele lastele määrati kaks korda rohkem retseptiravimeid kui vanematele lastele. Kõige sagedamini määrati antibiootikume. Kolmandikul kordadest oli määratud ravim lastele ametliku näidustuseta e. OL. Kasutatud ravimite kohta erines lastele ravimi annustamise info erinevates allikates suurel määral. Eesti lastele määrati 2007. aastal poole rohkem antibiootikumide retsepte kui Rootsi lastele, vastavalt 616 vs. 353 retsepti 1000 lapse kohta. Kõige sagedamini manustatud antibiootikumide grupp oli penitsilliinid. Eestis määrati sagedamini laia toimespektriga penitsilliini (amoksitsilliini), Rootsis kitsa toimespektriga fenoksümetüülpenitsilliinile. 490st uuringuperioodil hospitaliseeritud vastsündinust said ravimeid 71%. Neile määrati 1981 korral 115 erinevat ravimit. Keskmiselt sai vastsündinu haiglas 4 erinevat ravimit. Kõik ravitud vastsündinud said vähemalt ühe ravimi, millel puudub müügiluba või ametlik näidustus vastsündinutel kasutamiseks. Kõigil kasutatud meeleelundite, skeletilihassüsteemi, seedekulgla ja ainevahetuse, urogenitaalsüsteemi haiguste ravimitel ja suguhormoonidel puudus ametlik info vastsündinutel kasutamiseks. Vastsündinuid puudutav raviminfo lahknes oluliselt erinevates infoallikates. Vastsündinud said haiglas olles ravimitega 123 erinevat abiainet. Kolmandik neist abiainetest klassifitseerus vastsündinutele potentsiaalselt toksiliseks. Ravitud vastsündinutest 97% said ravimite koostises vähemalt ühe potentsiaalselt toksilise abiaine ja 88% said vähemalt ühe teadaolevalt toksilise abiaine. Kasutatud ravimitest 68% sisaldasid vähemalt ühte potentsiaalselt toksilist ning 31% teadaolevalt toksilist abiainet. Järeldused. Eesti lastele ja vastsündinutele määratakse suurel hulgal ravimeid, millel pole neil kasutamiseks ametlikku kasutamisnäidustust. Võrreldes vanemate lastega on OL retseptide osakaal suurem alla 2-a lastel. Kuna paljude selliste ametlikult lastele mittenäidustatud ravimite kohta on olemas piisavalt kliinilist informatsiooni lastel kasutamise kohta, oleks vajalik vaid nende ravimite ravimiomaduste kokkuvõtete värskendamine. Kui ravimit ei soovitata lastel kasutada, siis tuleb selle põhjus ravimiomaduste kokkuvõttes välja tuua, et teavitada ravimi tarvitajaid ja määrajaid ebaefektiivsest toimest või ravimi kasutamisega seotud võimalikest ohtudest lastel Veerand ravimitest, mida vastsündinutele haiglas manustati, ei olnud Eestis registreeritud. See näitab vastsündinute ravimiseks vajalike ravimite kohaliku ja ka Euroopa tsentraalse müügiloa puudumist ning vajadust ametliku sekkumise järele. Eesti lastele määratakse antibiootikume sagedamini ning kasutatakse ka laiema toimespektriga ravimeid kui Rootsi lastele. See viitab Rootsis toimivale riiklikule strateegiale sarnase tegevuse vajalikkusele Eestis, et ennetada antibiootikumide väärkasutust. Kolmandik hospitaliseeritud vastsündinutele ravimitega manustatud abiainetest klassifitseeriti vastsündinutele potentsiaalselt ohtlikeks, kuid neist vaid kaheksat on varem vastsündinutele ohtlikuks liigitatud. Praktiliselt kõik ravimeid saanud vastsündinud said uuringuperioodil ravimeid, mis sisaldasid vähemalt ühte neile potentsiaalselt ohtlikku abiainet. Kuna avaldatud informatsioon abiainete kohta on vähene, on äärmiselt oluline ravimites olevate abiainete põhjalik toksikoloogiline hindamine lähtuvalt nende potentsiaalsest toksilisusest vastsündinutele. Abiainetest tulenevad potentsiaalsed ohud vastsündinutele ning ka abiainete kvantitatiivsed kogused ravimis tuleb teha apteekritele ja vastsündinuid ravivatele arstidele kättesaadavaks, et oleks võimalik valida vastsündinule sobivaimaid ja ohutumaid ravimeid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
First words of Estonian children: early communicative development
(2016-05-19) Schults, Astra; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Selle väitekirja teemaks on suhtlemise varane areng alates sõnadest arusaamisest ja žestide kasutamisest kuni esimeste sõnade ütlemiseni ja sõnavara suurenemiseni. Me kohandasime eesti keelde MacArthuri ja Batesi suhtlemise arengu küsimustiku (edaspidi CDI): sõnad ja žestid ning kasutasime seda selleks, et koguda infot suhtlemise arengu kohta eesti lastel vanuses 0;8 kuni 1;4. Eesti lapsed hakkavad esimestest sõnadest aru saama kaheksa kuu vanuselt. Me leidsime, et kui nende sõnade hulgas, millest laps aru saab, on suhteliselt rohkem nimisõnu, oskab ta tõenäoliselt ütelda rohkem sõnu kui laps, kes saab aru paljudest teist liiki sõnadest. Eesti lapsed hakkavad ütlema oma esimesi sõnu (milleks on sageli aitäh, nämm-nämm, ema, aidaa) kümne kuu vanuselt. Esimesed sõnad on enamasti kas häälituste imitatsioonid või sõnad, mida kasutatakse igapäevaste korduvate tegevuste ajal. Esimese sünnipäeva paiku ütleb enamus lastest vähemalt seitse sõna ja vanuses 1;4 keskmiselt 28 sõna. Nüüd kuuluvad laste sõnavarasse lisaks eelnimetatutele ka oluliste inimeste ja huvipakkuvate objektide kohta käivad nimetused. Eesti lapsed hakkavad esimesi sõnu ütlema sama vanalt ning nende sõnavara suurus kasvab sama kiiresti nagu lastel, kelle emakeeleks on kas inglise, itaalia või soome keel. Varases eas ütlevad poisid ja tüdrukud enam-vähem ühepalju sõnu. Alles vanuses 1;2 kuni 1;4 kasvab tüdrukute sõnavara pisut suuremaks võrreldes poiste sõnavaraga. Me kasutasime eesti keelde kohandatud CDI varianti: sõnad ja laused, et koguda võrdlemiseks andmeid enneaegselt ja ajaliselt sündinud laste suhtlemise arengu kohta vanuses 1;6 kuni 2;1. Tulemusena leidsime, et enneaegselt sündinud laste sõnavara koostis ei erine ajaliselt sündinud laste omast ei kasutusel olevate sõnaliikide ega ka lausungite pikkuse osas, juhul kui võrdlemisel on arvesse võetud lapse vanust, sugu ja sõnavara suurust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Häirunud söömiskäitumise psühholoogilised riskitegurid 13-16-aastastel lastel: longituuduuring
(Tartu Ülikool, 2019) Jänes, Jana; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Soidla, Kärol, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uuriti poiste ja tüdrukute puhul riskifaktorite prospektiivset mõju häirunud söömiskäitumisele ning analüüsiti, millised on olulisemad häirunud söömiskäitumise ennustajad. Lapsed täitsid enesekohaseid küsimustikke kahe aastase vahemikuga 13-14-aastaselt ja 15-16-aastaselt. Tulemusena leiti, et tüdrukutel ja poistel üksikult analüüsitud olulisteks häirunud söömiskäitumise prospektiivseteks riskifaktoriteks kujunesid perfektsionism, tajutud sotsiaalne surve saledusele või lihaselisusele, koolipäevadel ebaregulaarne söömine ning madal enesehinnang, kuid neurootilisus, madal rahulolu tajutud sotsiaalse toega ja madal rahulolu kehakujuga olid olulise ennustusvõimega ainult tüdrukutel. Erinevate riskifaktorite koos hindamisel olid mõlema soo puhul kõige olulisemateks ennustajateks madal enesehinnang ja kõrge tajutud sotsiaalne surve saledusele või lihaselisusele. Töö tulemused panustavad häirunud söömiskäitumise riskifaktorite sooliste erinevuste hindamisesse.