Sirvi Märksõna "dialoog" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dialoogiaktid eesti infodialoogides: tüpoloogia ja analüüs
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004) Hennoste, Tiit; Rääbis, Andriela
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dialoogiaktid ja suhtlusstrateegiad: Eesti dialoogikorpuse analüüs
(2004) Eskor, Liina; Koit, Mare, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dialoogist dialoogsüsteemini: partneri algatatud parandused
(2016-02-29) Pärkson, Siiri; Pajusalu, Renate, juhendaja; Koit, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Doktoriväitekiri käsitleb suhtlusprobleeme inimese ja arvuti vahelistes ning inimeste-vahelistes dialoogides. Analüüsitakse lauseid (ehk lausungeid) nagu nt ma ei saa aru (mittemõistmine), kas sa ütlesid nii? (üleküsimine), kas sa mõtlesid seda? (ümbersõnastamine). Uurimuse eesmärgiks on selgitada välja, milline korrapära ehk millised mustrid esinevad dialoogide lausungite ülesehituses. Mõistmaks, kuidas suhtlusprobleemidest keeleliselt teada antakse, analüüsitakse erinevat liiki eestikeelseid dialooge Eesti dialoogikorpusest. Sealhulgas on dialoogide kogumiseks viidud läbi nn Võlur OZ-i eksperimendid, kus katseisikud arvavad end suhtlevat arvutiga, kuid tegelikult suhtlevad interneti vahendusel teise inimesega. Ulatusliku eestikeelse dialoogimaterjali alusel uuritakse töös, mis tekitab suhtlusprobleeme, kuidas tekkinud probleemist suhtluspartnerile märku antakse ja kuidas suhtlusprobleeme lahendatakse. Tehakse ka muid tähelepanekuid inimese ja arvuti vahelise loomuliku suhtluse tõhustamise kohta. Uurimuse tulemuseks on mustrid ja kui-siis reeglid, mille kasutamine inimesega eesti keeles suhtlevas dialoogsüsteemis aitaks kaasa ladusamale suhtlemisele arvutiga. Suhtlusprobleemidega toimetulek on üks dialoogsüsteemide loomise ja eduka töötamise põhiküsimustest. Doktoriväitekirja rakenduslik panus on pakkuda dialoogsüsteemide loojatele konkreetseid soovitusi selle küsimuse lahendamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti dialoogikorpus ja selle töötlemise tarkvara
(2004) Treumuth, Margus; Koit, Mare, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti hädaabikõned: tüübid, teemad ja suhtlusprobleemid
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-12) Upser, Piret Upser; Hennoste, Tiit, juhendaja; Rumm, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Hädaabikõne taustal on politsei, kiirabi või päästeteenistuse erakorralise abi soov olukorras, kus on oht kellegi elule, tervisele, varale või keskkonnale. Kõnealuse olukorra kiire lahendamise alus on efektiivne infovahetus hädaabikõnes. Kõne jooksul käsitletakse vajaliku info saamiseks mitmeid teemasid. Päästekorraldaja peab kindlaks tegema, mis on juhtunud, hankima infot osaliste kohta ja määrama sündmuse täpse asukoha. Vajaliku teabe saamisel mängib olulist rolli täpne ja võimalikult probleemivaba suhtlus. Sellest tulenevalt on oluline uurida hädaabikõnes tõstatuvaid suhtlusprobleeme ja nende mõju hädaabikõne kulgemisele. Väitekirjas uuritakse, millised suhtlusprobleemid eesti hädaabikõnes tekivad ja analüüsitakse nende esinemispositsiooni. Probleemide täpse asukoha määramiseks tuvastatakse eesti hädaabikõne tüübid ja seal tõstatuvad teemakategooriad. Võrreldakse kolme analüüsitavat hädaabikõne aspekti – suhtlusprobleeme, kõnetüüpe ja teemakategooriaid – ning tuuakse välja suhtlusprobleemide erinevused kõnetüüpide ja teemade lõikes. Samuti vaadeldakse, milliseid lahendamismustreid suhtlusprobleemide käsitlemisel hädaabikõnes ilmneb ja kuidas neid rakendatakse. Tulemused näitavad, et enamik hädaabikõnes tõstatunud suhtlusprobleemidest lähtub kõnes vahetatud infost ning on seotud selle sisus ja korrektses märkimises veendumisega. Varem põhjalikult käsitletud suhtlejate emotsionaalsusest tekkinud probleeme esineb eesti kõnedes vähem. Probleemide infopõhisus kattub hädaabikõne olemusega, mille keskmes on abi saamiseks vajaliku teabe hankimine. Kõnetüüpide ja teemakategooriate analüüs täpsustab arusaama hädaabikõne olemusest ja erinevustest. Teemakategooriate positsiooni uurimisel tuvastati kõrvalekalle varasematest tulemustest: hädaabikõne struktuuri on varem peetud läbivalt samasuguseks ja püsivaks; siinsete tulemuste põhjal võib teemade järjekord vastavalt kõnetüübile või sündmuse olemusele varieeruda ega ole seega läbivalt samasugune.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eestikeelsete dialoogide kogumise veebirakendus
(Tartu Ülikool, 2011) Käbin, Tiit; Koit, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Evaluation of spoken dialogue systems: case study on the CMU system data
(Tartu Ülikool, 2009) Agafonova, Anna; Jokinen, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Keelelisi aspekte karakteriloomes, Rudolf Ikka näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Pilvisto, Agne; Pärli, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kuidas luua konstruktiivne dialoog Hiinaga inimõiguste teemal?
(Tartu Ülikool, 2018) Märtson, Kertu; Pappel, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kuidas on võimalik luua konstruktiivset dialoogi Hiinaga inimõigustes. Antud töö keskendus Suurbritannia, Soome ja Taani varasemale kogemusele inimõiguste teemal dialoogi pidamisele Hiinaga. Hiina Rahvavabariigis põhinevad inimõigused kultuurirelativismile, kuid Euroopa Liidu riikides universaalsetele inimõigustele, mis on fikseeritud universaalses inimõiguste deklaratsioonis. Erinevusest tekivad kahe osapoole vahel lahkarvamusi, millega tegeledes tuleb arvesse võtta Hiina inimõiguste identiteeti. Uurimise tulemused näitasid, et Hiinaga on võimalik järjepidevat dialoogi inimõiguste teemal arendada. Konstruktiivse suhtluse edendamiseks tuleks Eesti Vabariigil luua konkreetne allüksus (ilmselt Eesti Inimõiguste Instituudi juurde), mis tegeleks inimõiguste probleemiga konstantselt ja määratletud piirides. Poliitikute eraviisilised väljaütlemised võivad ajas muutuda ja need ei väljenda ka riigi ametlikku seisukohta, mis tekitab ebamäärasust inimõiguste dialoogi pidamisel Hiinaga ja võivad Hiinaga majandussuhteid rikkuda. Teiste riikide näitel on dialoogi jätkumisele kaasa aidanud ühe kindla fookuse valimine. Eestil on praeguseks välja kujunenud tugev haridusalane koostöö Hiinaga, mis on võimalikuks baasiks inimõiguste dialoogi edasi arendamisel. Samuti võiks anda selleks positiivse sisendi koostöö naaberriikidega, näiteks Soomega. Ei Suurbritannia, Soome ega ka Taani puhul ei ole inimõiguste dialoogi arendamisel mänginud olulist rolli riikide majanduslik positsioon. Antud soovitusi arvesse võttes usub töö autor, et ka Eestil on konstruktiivne ja järjepidev dialoog Hiinaga võimalik, olenemata Eesti majanduslikust seisukorrast.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nonverbal means as regulators in communication: sociocultural perspectives
(Tartu : Tartu University Press, 2001) Tenjes, Silvi
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Töid eesti filoloogia alalt. Dialoogi mudelid ja eesti keel
(Tartu Riiklik Ülikool, 1987) Tartu Ülikool; Õim, Haldur, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Переключение темы разговора в интернет-коммуникации как выражение речевой агрессии
(Tartu Ülikool, 2023) Ovdeitšuk, Marija; Овдейчук, Мария; Ryko, Anastasiia, juhendaja; Рыко, Анастасия, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Slaavi filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Труды по знаковым системам. XVII, Структура диалога как принцип работы семиотического механизма
(Tartu Riiklik Ülikool, 1984) Tartu Ülikool; Лотман, Юрий Михайлович, toimetaja