Sirvi Märksõna "dissertation" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1056

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
12-nädalase käimistreeningu mõju vererõhu näitajatele hüpertensiooni diagnoosiga naispatsientidel
(2009-05-28T08:48:36Z) Jürgenson, Janno
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1428. ja 1436. aasta Riia provintsiaalsinodite otsused keskaegsete oikumeeniliste kirikukogude valguses ja Liivimaa talurahva ajaloo allikana
(2008-04-10T13:31:05Z) Rand, Nele
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
5-6-aastaste laste süntaktilised oskused
(2008-02-14T11:14:39Z) Aid, Margit
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A case study approach to effect change of chemistry teacher beliefs for enhancing students’ scientific literacy
(2013-04-02) Vaino, Katrin
Käesoleva töö eesmärgiks oli toetada keemiaõpetajate tõekspidamiste ja õpetamispraktikate muutumist suunas, mis aitaks efektiivsemalt arendada õpilaste loodusteaduslikku ja tehnoloogiaalast kirjaoskust (STL). Õpetajate professionaalse arengu toetamiseks STL kontseptsiooni omaksvõtmisel kasutati ühise tegevusuuringu formaati. Viis kogenud Eesti keemiaõpetajat koos teeside autoriga rakendasid kolme-aastase projekti jooksul STL õppemooduleid keemia tundides, disainisid neli uut moodulit, evalveerisid moodulite rakendatavust praktikas ja dissemineerisid STL ideestikku ning väljatöötatud mooduleid laiemale õpetajaskonnale. Õpetajate tõekspidamiste muutumist STL õpetamisviisi suhtes uuriti kolme teguri kaudu (Ajzen, 1991): (1) õpetaja hoiak, (2) normatiivsed tõekspidamised (teiste arvamus), ja (3) õpetaja tajutud kontroll (sh eneseefektiivsus). Metodoloogilise raamistikuna kasutati kvalitatiivset lähenemisviisi ning juhtumiuuringu meetodit. Andmed koguti projekti jooksul korduvalt viie erineva uurimisinstrumendiga (õpetaja intervjuu, kokkusaamiste heliülesvõtted, õpetajate mitteformaalsed kommentaarid, tunnivaatlused, õpilasküsimustik). Uurimistulemustest selgub, et õpetajad arendasid projekti jooksul edasi oma (positiivseid) hoiakuid STL lähenemise suhtes. Õpetajatel tekkis esimesel aastal STL mooduleid rakendades ka rida negatiivseid tajutud kontrolliga seotud tõekspidamisi, mis aga muutusid projekti jooksul neutraalsemaks või isegi positiivseks: kõigi õpetajate enese-efektiivsus moodulite rakendamisel ja õpilaste hindamisel kasvas. Projekti jooksul omandasid õpetajad uusi positiivseid normatiivseid tõekspidamisi: STL lähenemisviisi rakendamisel saadi tuge nii õpilastelt, projektikaaslastelt kui ka teistelt loodusteaduste õpetajatelt, kellele STL lähenemist tutvustati. Uurimistulemustest selgub, et viimased mängisid põhilist rolli õpetajate tõekspidamiste muutumises, samal ajal kui tugevnenud positiivsed hoiakud uue õpetamisviisi suhtes aitasid mõnel juhul ületada algseid negatiivseid käitumise kontrolliga seotud tõekspidamisi. Antud töö tulemused näitavad õpetajate ühise tegevusuuringu elujõulisust ning rakendatavust õpetaja professionaalse arengu (sh õpetaja kui õppekava arendaja) toetamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A complex phenotype in mice with partial or complete deficiency of the NCAM protein
(2012-10-01) Jürgenson, Monika
Sünaptiline plastilisus on aju plastilisuse üks oluline osa, mis võimaldab ajul pidevalt luua ja eemaldada rakkudevahelisi kontakte. Aju plastilisus, mis hõlmab närvikoe erinevaid morfoloogilisi muutusi, on oluline faktor nii kognitiivsetele võimetele nagu õppimine, mälu, aistingud ja teadvus kui ka meeleoluseisunditele. Neuronaalsete rakkude adhesioonimolekul (NCAM) ja tema polüsialüülitud vorm (PSA-NCAM) on valgud, mis on üheks peamisteks sünaptilise plastilisuse kujundajateks. Eelnevad uuringud kinnitavad, et NCAM molekulid on võimelised seostuma nii omavahel kui ka teiste erinevate rakupinna valkudega. Sel moel osaleb NCAM/PSA-NCAM erinevate signaalradade käivitamises ja regulatsioonis. Üheks olulisemaks NCAMi interaktsioonipartneriks on fibroblastide kasvufaktori retseptor 1 (FGFR1). Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada, kuidas osaline (NCAM+/-) või täielik (NCAM-/-) NCAM/PSA-NCAMi puudumine hiirtel mõjutab nende loomade fenotüüpi; vaadeldi, kas NCAM-/- hiirte ärevuskäitumine võib olla mõjutatud nende halvenenud kognitiivsetest võimetest. Selgitamaks, milline signaalrada vastutab kognitiivsete ja milline depressioonisarnase käitumise eest, uuriti nendel hiirtel NCAM-vahendatud signaalradu, peamisi interaktsioonipartnereid ning serotonergilist süsteemi. Antud töö tulemused kinnitasid, et NCAM-/- hiirtel esines depressioonisarnane käitumine ning olid vähenenud kognitiivsed võimed. NCAM+/- hiirtel esines samuti depressioonisarnane käitumine, kuid nende kognitiivsed võimed ei olnud kontrollhiirtega võrreldes muutunud. Selgus ka, et NCAM-/- hiirte käitumine ärevuskatsetes on mõjutatud nende halvenenud kognitiivsetest võimetest. Leiti, et nii NCAM+/- kui NCAM-/- hiirtel esinesid muutused FGFR1 aktivatsioonis, kuid erinevalt NCAM-/- hiirtest ei kaasnenud NCAM+/- hiirtel FGFR1 aktivatsiooni langusega kaltsium-kalmoduliinist sõltuvate kinaaside II ja IV (CaMKII ja IV) ning transkriptsioonifaktori CREB aktivatsiooni muutust, mis võibki olla nende loomade käitumusliku fenotüübi põhjus. Ühtlasi leiti, et NCAM puudulikkus mõjutab serotoniini transporteri ekspressiooni ning oletatavalt just vähenenud serotoniini transporteri ekspressioon võib olla nendel loomadel ilmnenud depressioonisarnase käitumise põhjuseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A disciplinary history of Latvian mythology
(2012-09-13) Ķencis, Toms
Väitekirja teemaks on mütoloogia uurimine kui teadmisloome protsess, mis paikneb folkloristika, ajaloo ja religiooniteaduse piirialal. Rakendatud on refleksiivse historiograafia metodoloogiat, mille lähtekohad on postmodernismi ja poststrukturalismi diskursuses, lingvistilises antropoloogias, kultuuriteaduses ning teaduse sotsioloogias. Analüüsi keskmes on teadmiste loome institutsionaalses kontekstis ja põhjuste ning tagajärgede vastastikused suhted neis tekstides ja praktikates, mis puudutavad läti mütoloogiat kui geograafiliselt ja keeleliselt konstrueeritud uurimisobjekti. Võttes aluseks intertekstuaalsete seoste ning ekstratekstuaalsete sarnasuste tiheduse institutsionaalses, poliitilises ja ühiskondlikus kontekstis, on autor määratlenud läti mütoloogia uurimises mitmeid traditsioone. Neist esimene diskursiivne formatsioon on institutsioonidele eelnev poeetilis-uurimusliku tekstiloome esiletõus enne esimest maailmasõda. Teine traditsioon arenes Lätis sõdade vahelisel perioodil. Sõjajärgse teaduse analüüsi põhjal on defineeritud ka järgnevaid paralleelseid uurimistraditsioone: Nõukogude Läti akadeemilistes asutustes, läti pagulaste kogukonnas ja Moskva-Tartu semiootikakoolkonna ringides. Läti mütoloogia kuulub olulise osana ka avaramatesse projektidesse, mille sisuks on protoindoeuroopa ja balti mütoloogia rekonstrueerimine. Süvaanalüüs toob esile mütoloogilise ruumi rekonstrueerimise dünaamika, kuid läti ja eesti uurijate ning nende tööde võrdlusest ilmneb, et sarnasusi on põhjustanud teadmisloome protsessi välised tegurid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A Framework for Asynchronous Dialogue Systems: Concepts, Issues and Design Aspects
(2011-05-30) Treumuth, Margus
Doktoritöö kuulub keeletehnoloogia valdkonda ja käsitleb dialoogsüsteeme. Dialoogsüsteemiks nimetatakse programmi, mis suhtleb kasutajaga loomulikus keeles. Doktoritöös realiseeriti nn. asünkroonsete dialoogsüsteemide (ADS) raamistik - taaskasutatavad tarkvaralised komponendid, mida saab kasutada tekstipõhiste, kasutajaga loomulikus keeles üle Interneti suhtlevate dialoogsüsteemide loomisel. Eeskätt on arvestatud eestikeelse suhtlusega, kuid enamik mooduleid on püütud teha keelest sõltumatuks, et raamistik oleks hõlpsasti ülekantav ka teistele keeltele. Väitekirjas töötati välja suhtlusmudel, mille aluseks võeti kaks uudset, senistes raamistikes rakendamata põhimõtet: 1) asünkroonne suhtlus, kus arvuti ei pea passiivselt ootama kasutaja järgmist vooru, vaid võib jätkata info andmist (nii, nagu see toimub inimeste vahel näiteks Interneti jututubades); 2) inimabi võimalus: süsteemi administraator saab vajadusel sekkuda info andmisse, abistades dialoogsüsteemi raskemate päringute analüüsil ja neile vastuste leidmisel. Lisaks eeltoodule on ADS raamistiku olulisemad erinevused olemasolevate raamistikega võrreldes veel keelest sõltumatu lahendus õigekirja kontrollimiseks ja kasutaja sisendis leiduvate võimalike kirjavigade automaatseks parandamiseks ning keelest sõltumatu lahendus sõnade järjekorra ignoreerimiseks, mis ühelt poolt annab võimaluse loobuda kasutaja sisendi süntaktilisest analüüsist ning teisalt lihtsustab teadmusbaasi lisatavate reeglite struktuuri. ADS raamistikus on autor loonud kaks dialoogsüsteemi kahes erinevas ainevaldkonnas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A longitudinal study of science teacher change and its impact on student change in scientific creativity and socio-scientific reasoning skills
(2011-07-27) Laius, Anne
Doktoritöö eemärgiks on looduainete õpetamise paradigmaatiliste muutuste võimalikkuse uurimine STL (loodusteaduslik ja tehnoloogia-alane kirjaoskus) filosoofiale tugineva õpetajate täienduskoolituse raames ning koolituse efektiivsuse hindamine õpikeskkonna ja õpilaste loodusteadusliku ja tehnoloogia-alase kirjaoskuse osaoskuste (loodusteadusliku loovuse ja sotsiaal-teadusliku põhjendamisoskuse) abil. Loodusainete õpetajate pikaajalise täienduskoolituse tervikkontseptsiooni välja töötamiseks uuriti ka õpilaste eelnimetatud loodusteadusliku kirjaoskuse osaoskuste arengut mõjutavaid faktoreid (õpetajate professionaalsuse taset ja selle muutust, õpetajate omavahelist koostööd, õpilaste ainealaste teadmiste taset ning sugu). STL kontseptsiooni realiseerimiseks viidi läbi pikaajaline õpetajate täienduskoolitus, mis koosnes kahest järjestikusest 8-kuulisest tsüklist, mille jooksul õpetajad töötasid interdistsiplinaarsete meeskondadena ning koostasid ühiselt STL õppematerjalid 4 õppemooduli jaoks, mida kasutati 8-nädalase õppeperioodi jooksul oma loodusainete tundides. Pikaajalise koolituse efektiivsust hinnati õpetajate muutuste ja õpilaste loodusteadusliku loovuse ja sotsiaal-teadusliku põhjendamisoskuse muutuse kaudu. Täienduskoolituse mõju püsivust kontrolliti aasta pärast koolitust järel-küsitluste ja -intervjuude abil. Koolitusmudeli ülekantavust uutesse tingimustesse kontrolliti rahvusvahelise FP 6 projekti PARSEL raames läbiviidud uuringuga. Käesoleva töö tulemused kinnitavad õpetajate pikaajalise STL täienduskoolituse positiivset mõju kolmes suunas: õpetajate professionaalse taseme tõus, oluliselt õpilaskesksema õpikeskkonna loomine loodusainete tundides ning märkimisväärselt paranenud õpilaste loodusteadusliku kirjaoskusega seotud oskused, st loovus ning põhjendamis- ja argumenteerimisoskus. Uuringu käigus paranesid ka õpilaste hoiakud loodusteaduste õppimise suhtes, mis muutusid nende silmis relevantsemaks ning suurenesid kommunikatsiooni- ja koostöö võimalused nii õpetajate kui õpilaste vahel. Töö tulemused on rakendatavad uue loodusainete õppekava realiseerimisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A novel strategy for peptide-mediated cellular delivery and induction of endosomal escape
(2011-07-21) Oskolkov, Nikita
Oligonukleotiididel põhinev geeni regulatsioon omab suurt potentsiaali geeni teraapias. Kuid kuna suured ja hüdrofiilsed nukleiinhapete polümeerid ei suuda läbida plasmamembraani, on vaja efektiivset ja mitte toksilist transportvektorit, et soodustada nende transporti rakku. Rakku sisenevad peptiidid (RSP-d) on grupp transportvektoreid, mida on laialdaselt kasutatud nukleiinhapete rakku viimiseks, k.a. plasmiidne DNA (pDNA) ja splaissingut korrigeerivad oligonukleotiidid (SKO), nii in vitro kui in vivo tingimustes kasutades kovalentset või mitte-kovalentset peptiid:oligonukleotiid kompleksi moodustamise strateegiat. Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks oli disainida ja sünteesida uued ja efektiivsed peptiidsed vektorid nukleiinhapete transpordiks rakku ning hinnata nende rakendusvõimalusi in vitro kui ka in vivo tingimustes, kasutades mitte kova¬lentset koinkubatsiooni strateegiat. Me kasutasime kahte metoodikat: geeni transfektsiooni plasmiidse DNAga ja splaissingu korrigeerimist oligonukleotiididega. Antud töös me esitleme mitmeid uusi ja võrreldes algse TP10ga täiustatud transpordi võimega RSPsid, mis saadi stearüülhappe (stearüleerimine) ja/või fosforüülrühma (fosforüleerimine) lisamisel või peptiidi peaahelas aminohappe asenduse tulemusena. Kõik nimetatud modifikatsioonid tehti ees¬märgiga, et parandada transporditavate molekulide rakku sisenemist ja et soodustada nende vabanemist rakusisestest endotsütootilistest vesiikulitest. Esimeses ja teises töös me näitasime, et kimäärse ja amfipaatse TP10 ning mitteamfipaatse ja sünteetilise (RXR)4 peptiidi stearüülhappega N-terminaalse modifitseerimise tulemuseks on peptiid, mis on võimeline efektiivselt ja mitte toksiliselt nukleiinhappeid sihtkohta transportima. Stearüleeritud TP10 säilitas oma efektiivsuse isegi seerumi juuresolekul. Kolmandas töös me esitleme keemiliselt modifitseeritud stearüül-TP10-l põhinevaid transpordivektoreid efektiivseks SKO rakku viimiseks, mis saadi asendades peptiidi peaahelas 8 positsioonil olev isoleutsiin treoniiniga ja modifitseerides vastavalt türosiini ja /või treoniini nende fosforüleeritud monomeeridega. Kokkuvõttes, väike modifikatsioon peptiidi peaahelas võib oluliselt parandada RSP, kui transpotvektori omadusi ja soodustada ravimite efektiivset rakku viimist. Peptiid:oligonukleotiid komplekside vabanemine endosoomidest on siiani olnud peamine takistus molekulide sihtmärgini jõudmisel. Käeosolevas töös disainitud ja modifitseeritud RSP-d transportisid oligonukleotiide efektiiv¬selt rakku nii in vitro kui ka in vivo tingimustes soodustades transporditavate molekulide vabanemist rakusisestest endotsütootilistest vesiikulitest. Käesoleva töö tulemusena saadi mitmed perspektiivikad RSP-d, mida tulevikus on võimalik kasutada geeni teraapias.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A study of science teacher development towards open inquiry teaching through an intervention programme
(2009-08-10T10:47:04Z) Kask, Klaara
A study of science teacher development towards open inquiry teaching through an intervention programme. In today's world, research supports stu¬dent needs for skills promoted through inquiry learning such as problem identification, problem solving, and decision-making. Inquiry has gained the support of politician and educators, but the real picture in science classrooms tends to be very different from these expectations. The goals of this study were sub-divided into three domains: specifying theoretically justified criteria for carrying out student motivational, inquiry-based ex¬perimental work, describing teacher change related to using an inquiry-teaching approach and determining students’ affective and cognitive gains. An outcome from the current research highlighted theoretically justified criteria for developing a set of instructional materials for enacting student motivational, inquiry-based teaching and the suitability of the intervention program. Following the 8 month intervention with practicing teachers, further outcomes were - three hierarchical categories describing degrees of teacher change towards open inquiry teaching and three cluster related models characterising differing emphases of student learning illustrating the relation¬ship between teacher development, with respect to inquiry-based teaching, and differing student gains. The outcomes from the current study point to the need for greater encouragement for teachers to utilise open inquiry-based learning in science lessons. Loodusainete õpetajate uurimusliku õppe läbiviimise kompetentsuse areng teoreetiliselt põhjendatud koolitusprogrammi raames Rahvusvaheliselt on tõstatatud probleem loodusteadus¬like õppeainete tundide elukaugusest ja liigsest teoreetilisusest õpilaste jaoks, mis lõppkokkuvõttes viib õpimotivatsiooni langusele ja muudab loodus¬teadus¬tega seotud karjäärivaliku ebapopulaarseks. Lahendustena pakutakse välja argi¬elu probleemide integreerimist õpetamisse, uurimusliku lähenemisviisi raken¬damist ning praktiliste tööde osakaalu suurendamist. Kõik see eeldab õpetamise paradigma muutmist ning viimasega kaasnevat õpetajate täiend¬koolituse süs¬teemi väljatöötamist. Doktoritöö eemärgid hõlmavad kolme valdkonda: teoreetilis-filosoofiline, loodusainete õpetajate avatud uurimuse läbiviimise kompetentsuse arendamisele ja täiendkoolitusele suunatud ning õpilaste uurimuslike oskuste kujunemise protsessi uuriv. Eesmärkide saavutamiseks töötati välja teoreetiliselt põhjendatud avatud uurimusliku õppe kontseptsioon, mille realiseerimiseks viidi läbi õpetajate täiendkoolitus, koostati komplekt avatud uurimuslikul õppel baseeruvaid töö¬juhendeid õpilastele ja neid toetavad lisamaterjalid õpetajatele, koguti tagasi¬sidet õpilastelt ning kontseptsiooni evalveerimiseks konstrueeriti õpilaste õppi¬mist kirjeldavad mudelid. Muutust õpetajate oskuses läbi viia avatud uurimuslikku eksperimentaalset tööd kirjeldati kolme hierarhilise kategooriaga, mis võimal¬davad kavandada vajaliku täiendkoolituse struktuuri ja sisu vastavalt õpetaja esialgsele tasemele. Mõtestatud õppi¬mise protsessi tervikpildi kirjeldamiseks konstrueeriti kolm mudelit, mis illustreerivad õpilaste uurimuslike oskuste seotust motivatsiooni ja õpikeskkonna karakteristikutega. Nende alusel on võimalik prognoosida uurimusliku õppe rakendamisel paradigmaa¬tiliste muutuste ellu-viimise etapilisust. võttes arvesse nii õpetajate esialgset PCK taset, õppemater¬jalide mõju õpilasele kui ka õpetaja soovi omandada kaasaegsele õpetamise pa¬radigmale vastavat kompetentsi. Käesoleva töö tulemused kinnitavad välja töötatud avatud uurimusliku õppe kontseptsiooni rakendamise vajadust ja võimalikkust keemiatundides.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A study of the genetic etiology of nonsyndromic cleft lip and palate
(2011-12-23) Jagomägi, Triin
Huule- ja/või suulaelõhe on üks sagedasemaid kaasasündinud väärarenguid, esinemissagedusega 1/700 elussünni kohta, sõltuvalt geograafilistest ja etnilistest variatsioonidest. Huule- ja suulalelõhede kliinilisi klassifikatsioone on erinevaid kuid üldiselt jaotatakse lõhed kaheks suureks haigusfenotüübiks: huule ja/või suulalelõhe (CL/P) ja suulaelõhe (CP). Suulõhede tekkes mängivad olulist rolli keskonna- ja geneetilised tegurid ning elustiiliga seotud riskifaktorid. Sündroomsete suulõhedega seostatud geenide uuringud on näidanud nende olulisust ka mittesündroomsete suulõhede etioloogias. Geneetiliste tegurite olulisus mittesündroomse suulõhe tekkes on kinnitust leidnud perekondade ja kaksikute uuringutes. Kandidaatgeenide uurimisel põhinevad assotsiatsiooniuuringute ja aheldusanalüüside tulemused erinevates populatsioonides on varieeruvad ja vähene kokkulangevus on põhjustatud geneetilisest heterogeensusest ja väikesest uuringute võimsusest. Suulõhega sündinud lapsed vajavad ravi erinevate spetsialistide poolt ja seda erinevates vanuseperioodided sünnist kuni täiskasvanuks saamiseni ning tihti ka kauem. Suulõhe diagnoos ei ole eluohtlik, kuid neil lastel on kahjustatud paljud olulised funktsioonid nagu: imemine, kõne, keskkõrva ventilatsioon, kuulmine, hingamine ning häirunud on ka näo- ja lõualuude süsteemi areng ning kasv. Need probleemid omakorda võivad põhjustada emotsionaalset stressi, psühholoogilisi probleeme ning võivad mõjutada lapse hakkama saamist koolis. Rehabilitatsioon on võimalik hea meeskonnatööga erinevate spetsialistide vahel ning heas koostöös lapse perekonnaga. Pikka aega kestev ravi on ühiskonnale ka kulukas. Kuna mittesündroomsete suulõhede etioloogia on multifaktoriaalne, siis väga tihti on raske leida tekkepõhjust, ometi ennetustöö ja inimeste teadlikuse tõstmine võib vähendada lõhega sündinud laste arvu. Suulõhede riskifaktorite teadvustamine ja kaardistamine on esimene samm ennetustöös. Genotüübi ja fenotüübi uuringud võivad tuua uusi teadmisi lähiajal, aga selleks on vaja suuri mitmete keskuste koostöös toimuvaid uuringuid, mis leiaksid seoseid nii keskonnategurite kui ka geneetiliste riskifaktorite vahel. Eestis puudub riiklik statistika suulõhedga laste sündivuse osas. Huule- ja/või suulaelõhede esmased lõikused tehakse kahes Eesti suurimas haiglas: SA Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Juhul kui suulõhega lapse vanemad otsustavad pöörduda mujale (välisriiki), siis ei ole võimalik juhtu dokumenteerida. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli: • Ülevaate saamine SA Tartu Üliooli Kliinikumis ravitud suulõhedest ajavahemikul 1910-2000. • Huule- ja suulaelõhede teket põhjustavate epidemioloogiliste tegurite ja nende esinemise seaduspärasuste leidmine. • Ananlüüsida kraniofatsiaalses morfogeneesis ja/või patogeneesis osalevate kandidaatgeenide võimalikku seost mittesündroomse CL/P ja CP Eesti ja Kirde-Euroopa (Eesti, Läti, leedu) uuringurühmas. Valitud geenidega teostati ühenukleotiidse polümorfismi (SNP) case-control assotsiatsioonanalüüsid nii Eesti uuringurühmas kui ka Eesti, Läti ja Leedu ühendatud Kirde-Euroopa uuringurühmas eraldi CL/P ja CP fenotüübiga patsientidel. Uurimistöö olulisemad tulemused võib kokku võtta järgmiselt: • Leidsime suure suulaelõhede esinemissageduse (CL : CLP : CP – 1 : 2 : 2), mis on sarnane Soomes ja Rootsis tehtud uuringutega ja mille põhjused vajavad edaspidist uurimist. • Antud uuring on esimene, kus me näitasime, et FGF1 geeni järjestuse variandid on seotud mittesündroomse CL/P geneetilise eelsoodumusega; ning leidsime kinnitust et TIMP2 ja WNT9B geenide järjestuse variandid on seotud CL/P geneetilise eelsoodumusega Kirde-Eesti populatsioonis. • Antud uuringu käigus leidsime kinnitust, et teiste populatsioonide uuringutest leitud FOXE1 geenide järjestuse variandid on seotud CL/P geneetilse eelsoodumusega Kirde-Euroopa pupulatsioonis (Eesti, Läti, Leedu). • Antud uuringus ei leidnud kinnitust kirjanduses erinevates populatsioonides kõige rohkem mainitud ja CL/Pga kandidaatgeenina seostatud IRF6 geenide järjestuse variantide seos CL/Pga Eesti populatsioonis. Antud leidu võib seletada geneetilise heterogeensusega. • MSX1 ja MTHFR geenide järjestuse variandid on seotud mittesündroomse CL/P geneetilise eelsoodumusega Eesti populatsioonis. • Leidsime tõendeid, et OFC3 lookus, kromosoomil 19q13 on tõenäoliselt seotud mittesündroomse CL/Pga. • IRF6, COL2A1, COL11A2 and WNT3 geenide järjestuse variandid on seotud mittesündroomse CP geneetilise eelsoodumusega Kirde-Euroopa pupulatsioonis (Eesti, Läti, Leedu). • FGF ja Wnt signaalrajad ning nendes osalevad geenid omavad olulist rolli nii CL/P kui ka CP etioloogias. Mittesündroomse suulõhe etioloogia kätkeb endas palju erinevaid tegureid ning nende tegurite ja tegurite omavahelise koostoime uurimisega tegeletakse maailmas. Uuringute teostamise teeb raskeks huulelõhede multifaktoriaalne taust ja ka erinevate populatsioonide heterogeensus. Uuringud on näidanud erinevate kandidaatgeenide olulisust erinevates populatsioonides. Vajalik on erinevate regioonide detailne geneetiline kaardistamine haigusseoseliste variantide funktsionaalsete effektide kindlakstegemiseks rahvusvahelises koostöös erinevate uurimisrühmadega ja biopankaadega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Acclimation of stomatal structure and function in tree canopy: effect of light and CO2 concentration
(2008-10-06T09:24:22Z) Eensalu, Eve
Acclimation of stomatal structure and function in tree canopy: effect of light and CO2 concentration Studying the links between stomatal structure and function reveal how plants are acclimated to their environment along a range of spatial and temporal scales. The aim of my study the relationship between stomatal structure and function, and also determine how light intensity and CO2 concentration influence stomatal physiological and morphological traits in deciduous tree species. The stomatal density was a stomatal morphological trait that consistently changed along the canopy height profile in broad-leaved tree species, but stomatal dimensions decreased, increased or remained unchanged between canopy positions. Stomatal aperture approached a maximum in top leaves, whereas stomata were only half-open at the crown base. We can conclude that stomatal structure determines approximately 30% of the variation in stomatal conductance. In poplar, stomatal density was lower under elevated CO2 during the first and second years of the first rotation, but there were differences between the treatments neither during the third growing season nor during any year of the second rotation. A 3-15 fold variation in light intensity along the vertical canopy profile resulted in maximum photosynthetic rate 2-4 times higher for the upper-canopy leaves, while calculated stomatal conductance (using stomatal dimensions) varied only half as much in all studied species (1-1.9 fold); irrespective of tree age and height. It seems that photosynthetic rate acclimates to light availability more flexibly than stomatal morphology. Õhulõhede struktuuri ja funktsiooni kohanemine valgusega ja kõrgendatud CO2 kontsentratsiooniga lehtpuude võras Uurides õhulõhede struktuuri ja funktsiooni vahelisi seoseid, saame informatsiooni, kuidas taimed on kohanenud oma kasvukeskkonnaga nii ajalises kui ruumilises skaalas. Minu doktoritöö eesmärgiks oli uurida õhulõhede ehituse ja funktsioneerimise vahelisi seoseid, ning välja selgitada kuidas valguse intensiivsus ja kõrgendatud CO2 kontsentratsioon mõjutavad õhulõhede füsioloogilisi ja morfoloogilisi tunnuseid heitlehistel puuliikidel. Töö tulemused näitasid, et õhulõhede tihedus on kõige olulisem õhulõhede morfoloogiline parameeter, mis võra vertikaalprofiilis muutub, samal ajal kui õhulõhede mõõtmed uuritud liikidel kas vähenesid, suurenesid või jäid muutumatuks. Mõõdetud ja arvutatud õhulõhede juhtivuse võrdlusest selgus, et valguslehtedel töötavad õhulõhed maksimaalsele avatusele väga lähedal, seevastu varjulehtede õhulõhed on vaid pooleldi avatud. Leiti, et õhulõhede struktuur määrab ligikaudu 30% õhulõhede juhtivuse varieeruvusest. Kõrgendatud CO2 tingimustes oli papliliikidel õhulõhede juhtivus ~20% madalam, samas kui õhulõhede tihedus vähenes ainult kahel esimesel aastal ning järgnevatel aastatel õhulõhede arvus ega mõõtmetes muutusi ei täheldatud. Valguse intensiivsuse vähenedes lehestikus ~3–15 korda, langes maksimaalse fotosünteesi tase (fotosünteesivõime) 2–4 korda, samas kui maksimaalne õhulõhede juhtivus varieerus kaks korda vähem (vähenemine 1–1.9 korda). Vaatamata puu vanusele ja kõrgusele, kohaneb fotosünteesi kiirus paindlikumalt valguse kättesaadavusega kui õhulõhede morfoloogia.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Active filtration of phosphorus in Ca-rich hydrated oil shale ash: precipitation mechanisms and recovery
(2012-05-16) Liira, Martin
Fosfor (P) on üks tähtsamaid biokeemilise tsükli toitaineid, mistõttu juba natuke kõrgenenud fosfori kontsentratsioonid võivad vallandada veekogude eutrofeerumise. Fosforiühendid on põllumajanduses väetistena intensiivses kasutuses. Fosforit kasutatakse ka tööstuses ja olmevaldkonnas mitmesugustes detergentides. Seetõttu on põllumajandusmaastikelt äravool ja eriti majapidamiste heitvesi rikastatud fosfaatidega. Siit tuleneb vajadus puhastada inimtegevusega seotud heitveed liigsest fosforist. Tehismärgalade kasutamine heitvee puhastuseks on viimastel kümnenditel kiiresti laienenud tänu nende töökindlusele, suhteliselt odavale ehitusmaksumusele ja lihtsale kasutamisele ning hooldusele. Tehismärgalade efektiivsust saasteainete eemaldamiseks peetakse üldiselt heaks, kuid keskkonnanormatiividega sätestatud piirnormid saastekomponentidele ja üldisele vee kvaliteedile on muutumas järjest rangemaks ning seega kasvab nõudlus tõhusate, kuid ühtlasi ka odavate filtermaterjalide järgi. Lisaks vajab lahendust ka selliste filtersüsteemide sidumisvõime ammendumisel tekkinud toitainetest küllastunud filtermaterjali taaskasutus. Eesti põlevkivi baasil töötavates elektrijaamades tekib 5 kuni 7 Mt põlevkivituhka aastas, millel peaaegu täielikult puudub taaskasutus, ning kokku on põlevkivituhaplatoodele ladestatud umbes 300 Mt hüdratiseerunud põlevkivituhka. Põlevkivitööstuse tahkete jäätmete taaskasutus on tänaseni olnud äärmiselt piiratud ulatudes kuni 5%-ni tekkiva tuha kogumahust. Varasemad uuringud on näidanud kaltsiumirikkast hüdratiseeritud põlevkivituhast valmistatud filtersüsteemide häid omadusi P eemaldamiseks reoveest tehismärgalasüsteemides. Need katsed on näidanud, et P eemaldamise efektiivsus põlevkivituha katsetes küünib kuni 99,9%, kusjuures materjali maksimaalne sidumisvõime ulatub kuni 65 mg P g-1. Käesolev doktoritöö uurib esiteks fosfori ärastusmehhanisme ja neid kontrollivaid keemilis-mineraloogilisi protsesse põlevkivituhasette filtermaterjalides. Teiseks selgitab uurimistöö küllastunud filtermaterjalide potentsiaalset taaskasutuse võimalust täiendava fosforväetisena põllumajanduses. Põlevkivituha kui odava filtermaterjali märkimisväärselt kõrget P–sidumisvõimet põhjustavad ja mõjutavad selle materjali koostis ja füüsikalis-keemilised omadused: kaltsiumifaaside lahustuvustasakaalust tingitud poorivee kõrge pH, erineva lahustuvusega mineraalsed Ca-ja Al-ühendid ja poorsusomadused. Siiski on ilmne, et kuigi eksperimendid näitavad P eemaldamisvõimet kuni 91% varieeruvatel fosfori koormustel kuni 8-15 mg P L-1 ja viibeajaga 12 tundi, siis nõnda üledimensioneeritud voolusüsteemides kaotatakse kiiresti tuhafiltermateriali sidumisvõime tänu filtermaterjali pindade nn. keemilisele ummistumisele läbi sekundaarse kaltsiumkarbonaatide sadestumise. Lisaks näitavad uuringutulemused, et hüdratiseeritud põlevkvituha filtrite sidumisvõime sõltub oluliselt P kontsentratsioonist lahuses ning madalatel sisendkoormustel võib tuhasette sidumisvõime olla ebapiisav rangeimate piirväärtuste tagamiseks. Küllastatud materjaliga läbiviidud taaskasutus katsed kinnitavad, et kuigi P on põlevkivituhasettes seotud raskesti lahustuva Ca-fosfaadi vormina, on fosforiga küllastatud põlevkivituhasete siiski sobilik kasutamaks aeglase toimega väetisena näiteks karjamaadel ja metsades.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adaptation of selected blood biochemical stress and energy turnover markers to different training regimens in highly trained male rowers
(2011-07-21) Rämson, Raul
Tasakaal treeningu ja ületreeningu vahel on suhteliselt habras. Seetõttu on väga oluline õige treeningu- ja puhkeperioodide planeerimine ning süstemaatiline treeningu monitooring. Treeningu monitooring koosneb peamiselt psühholoogilisest ja füsioloogilisest monitooringust ning keha koostise ja saavutusvõimega seotud parameetrite monitooringust. Käesoleva töö peamine eesmärk oli uurida sõudjate adaptatsiooni suuremahulise madala intensiivsusega treeninguperioodile. Käesolev töö põhineb kahel erineval uuringul, millest esimene uuring koosnes neljanädalasest madala intensiivsusega suuremahulisest treeninguperioodist, ning teine uuring oli kestvusega üks aasta ja oli mõeldud uurimaks pikaajalisemat treeningu adaptatsiooni. Esimeses uuringus osales 8 hästi treenitud meessõudjat. Uuringu käigus oli kolm testimise sessiooni: Esimene testimine toimus suuremahulise treeningtsükli alguses, teine testimine toimus vahetult peale suuremahulist treeningtsüklit ning kolmas testimine toimus peale ühe nädala pikkust taastumisperioodi. Testimise sessioonile eelnev päev oli puhkepäev ning sel ajal treeninguid ei toimunud. Iga testimise sessioon koosnes hommikusest puhkeoleku vereproovist, RESTQ-Sport küsimustiku täitmisest, ning 2-tunnisest madala intensiivsusega sõudmise testist. Samuti määrati kolmel korral (enne suuremahulist treeningperioodi, suuremahulise treeningperioodi lõpul ning taastumisperioodi lõpul) vaatlusaluste energia tarbimine ning energiakulu. Kahetunnise sõudmise testi käigus määrati vaatlusalustel südame löögisagedus, läbitud distants, vere laktaadikontsentratsioon ning võeti veenivere proovid määramaks erinevaid biokeemilisi parameetreid, mis iseloomustavad organismi energiatasakaalu ning reaktsiooni treeningstressile. Teises uuringus osales 9 kõrgelt treenitud sõudjat, kes kõik olid rahvusvahelistel võistlustel medalivõitjad. Ettevalmistava perioodi alguses sooritasid vaatlusalused 6000-meetri sõudeergomeetritesti ja täpselt aasta pärast sooritasid nad sama testi uuesti. Vaatlusalustelt võeti veenivere proovid enne testi, kohe pärast testi ja 30 minutit pärast testi lõpetamist. Testile eelneval päeval määrati ka keha koostise parameetrid. Töö tulemustest selgus, et suuremahuline treeningperiood kutsub organismis esile olulise energiapuudujäägi, mis kajastub ka muutusena vastavates biokeemilistes parameetrites. Just energiatasakaalu häirumine, mitte niivõrd lihaste funktsionaalsete omaduste muutumine, võib olla madala intensiivsusega vastupidavustreeningu puhul ületreeningut põhjustavate protsesside põhjustaja. Samuti leidsime, et sportlase töövõime paranedes võib sarnase maksimaalse koormuse tagajärjel organismi reaktsioon olla erinev, mille põhjustajaks võib olla sportlase paranenud suutlikkus oma võimete mobiliseerimisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adsorption kinetics of ions at Bi single crystal planes from aqueous electrolyte solutions and room- temperature ionic liquids
(2010-08-03) Siinor, Liis
Erinevate keemiliste protsesside omaduste uurimisega on keemikud tegelenud sajandeid. Füüsikaline elektrokeemia on teadusharu, mis keskendub keemiliste reaktsioonide ja protsesside füüsikaliste omaduste väljaselgitamisele. Antud doktoritöö teemaks on ioonide adsorptioonikineetika uurimine vesilahustes ning ioonsetes vedelikes metallelektroodil, milleks on vismut. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul osakesed kogunevad molekulaarjõudude toimel tahkele pinnale, milleks antud juhul on vismutelektroodi pind. Adsorptsiooniprotsessi toimumise kirjeldamisel on suur tähtsus, kuna adsorptsiooniprotsessid mõjutavad mitmete keemiliste protsesside kiirust, milleks on metallide lahustumine, elektrokeemiline korrosioon, elektrosadestamine, elektrosüntees ja –analüüs, elektrilise kaksikkihi kondensaatoris ja kütuseelemendis toimuvad protsessid. Näiteks efektiivseks korrosiooni inhibeerimiseks kasutatakse tihtipeale orgaanilisi aineid, mis koos spetsiifiliselt adsorbeeruvate katioonidega on võimelised moodustama stabiilseid kompaktseid adsorptsoonikihte. Samuti on leitud, et mõningate elektrosünteesiprotsesside korral on oluline roll foonelektrolüüdina kasutatava lahuse keemilisel koostisel ning mõningad protsessid võivad oluliselt kiireneda spetsiifiliselt adsorbeeruvate katioonide, aga ka anioonide juuresolekul süsteemis. Antud töös näidati, et jodiidiooni adsorptsioonikineetika sõltub elektroodile antud potentsiaalist, jodiidioone sisaldava lahuse kontsentratsioonist ning süsteemile rakendatavast vahelduvvoolu sagedusest. Viimastel aastatel on aktiivse uurimise alla võetud uus ainete klass- ioonsed vedelikud. Ioonsed vedelikud koosnevad nagu nimigi ütleb põhiliselt ioonidest. Ioonsetel vedelikel on rida omadusi, mis lubavad neid kasutada uute tehnoloogiliste lahenduste väljaarendamisel. Antud töös uuriti ioonsete vedelike elektrokeemilisi omadusi ja kasutamise võimalikkust superkondensaatorites.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Advanced design and management of hybrid constructed wetlands: environmental and water purification effects
(2012-08-03) Karabelnik, Kristjan
Tehismärgalade kasutamine reovee puhastamisel on levinud reoveepuhastuse ökoloogilise alternatiivina konventsionaalsete reoveepuhastuse tehnoloogiate (aktiivmudapuhastid, biofiltrid jne) kõrval. Seejuures sõltub reovee puhastamise efektiivsus oluliselt hapniku kättesaadavusest puhastussüsteemis. Seega, minimeerimaks reovee puhastamiseks vajalikku pindala ning koos sellega ka reovee puhastamiseks vajalikke kulusid, on oluline arendada meetodeid, mis parandavad tehismärgala hapnikuvarustust ning seeläbi ka reovee puhastamise efektiivsust. Käesolevas doktoritöös keskendutaksegi tehismärgalade hapnikuvarustuse parandamiseks kasutatavate meetodite uurimisele. Doktoritöö peamiseks eesmärgiks on hinnata mitmete tehniliste võtete rakendatavust parandamaks tehismärgalade ning pinnas¬filter¬süsteemide puhastusefektiivsust ning võrrelda uudse annus-tüüpi pinnasfiltersüsteemi efektiivsust tüüpiliste seni rakendatavate läbivooluliste süsteemidega. Doktoritöö raames rajati kaks katselist pinnasfiltersüsteemi, millest esimene puhastas olmereovett ning teine majapidamise hallvett. Annus-tüüpi pinnasfiltersüsteemi puhul saavutati väga madala reostusastmega olmereovee puhastamisel kõrged puhastusefektiivsused. Olgugi, et katselise pinnasfiltri õhustusvõime oli mõnevõrra madalam, kui näiteks viimasel aastatel levinud vertikaalvooluliste pinnasfiltrite puhul, võib eeldada, et kontsentreerituma reovee puhul ja/või suurema vooluhulga tingimustes on võimalik saavutada ka oluliselt kõrgemad õhustusvõime näitajad. Hallvee puhastamiseks rajatud kompaktsete mitmekihiliste filtritega pinnasfiltersüsteemide puhul saavutati väga head puhastusefektiivsuse tulemused kõrge reostuskoormuse tingimustes, mis julgustavad sarnaste täismõõduliste kompaktsete süsteemide rakendamist kohtades, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus pinnasfiltri rajamiseks kasutatav ruumiline resurss on piiratud. Puhastatud hallvett on võimalik edukalt taaskasutada näiteks vesiklosetis ja/või kastmisveena.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Advanced method development strategy for derivatization LC/ESI/MS
(2012-06-28) Rebane, Riin
Aminohapete tundlikuks analüüsiks kasutatakse derivatiseerimise vedelikkromatograafia-elektropihustus-ionisatsioon-massispektromeetriat (LC/ESI/MS). Antud töö raames kontrolliti kõikide metoodika etappide sobivust aminohapete analüüsiks LC-ESI-MSiga. Esiteks töötati välja metoodikad viie derivatiseeriva reagendi kasutamiseks: Fmoc-Cl, DNS, Deemm, TAHS ning laboris disainitud ja sünteesitud uudse fosfaseenil põhineva reagendi (FOSF) jaoks ja võrreldi neid. Kokkuvõtvalt on Deemm parim derivatiseeriv reagent pakkudes kompromissi hea tundlikkuse ja kromatograafilise lahutuse vahel. Käesolevas töös uuriti esmakorselt derivatiseerimisprotseduuride sobivust LC/ESI/MS analüüsiga. Tulemused näitasid, et derivatiseeriva segu puhvri valik mõjutab oluliselt signaali stabiilsust ja intensiivsust. Samuti tehti töö käigus kindlaks reagentidele kõige paremini sobivad kromatograafilised eluendid ja uuriti erinevaid võimalusi tundlikkuse parandamiseks. Teostati ka ionisatsiooni efektiivuste mõõtmisi logIE skaala täiendamiseks ning uuriti põhjalikumalt MS optimeerimist, mis andsid olulist lisainformatsiooni, et meetodiarendus oleks veelgi täielikum ja süstemaatilisem. Praktilised rakendused näitasid derivatiseerimise LC/ESI/MS analüüsi head sobivust tundlikuks aminohapete sisalduse määramiseks meeproovidest ning selenoaminohapete määramiseks vereseerumist ja toidust (sibulast). Töö tulemusena näidati, et derivatiseerimise LC/ESI/MS meetodiarenduseks on vaja kaasata uusi aspekte, et võimaldada veelgi madalamaid määramispiire. Antud töö koondab kokku olulisemad aspektid ning pakub seega välja parendatud meetodiarenduse strateegia derivatiseerimise LC/ESI/MS jaoks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Advanced Resource Connector Information System
(2008-05-19T10:59:31Z) Nazarov, Aleksei
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Advokaadi kutse-eetika õigusteoreetilised alused
(2010-06-18T07:20:14Z) Alvin, Ain; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse instituut; Merusk, Kalle, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Agambeni teos "Homo sacer" ja selle kriitika Heideggeri mõtlemise horisondilt
(2008-06-10T11:09:55Z) Mihkelsaar, Janar