Sirvi Märksõna "dokumentaalteater" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Documentation as Transformative Tool in Artistic Practice
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Korohod, Bohdana; Jansen, Taavet, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusika õppekava; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
In the frame of this artistic research two projects have been realized. The installation “interrogation / room / in progress” in Vent Space (Tallinn, 9th -13th of February 2021) which included material objects, soundscape, video, and lighting design of the gallery space. The second project, “Insignificant audio-performance in three acts”, was performed online during the Festival of Spooky Action at a Distance on the 4th of April 2021 at eˉlektron. The sound recordings, mixing of the soundscapes of the performance, and live audio and video streaming set-up were done by me with the assistance of eˉlektron team. Both projects were built upon the practices of documentation. In the first case, documentation started as the process of organization of already existing documents and later – of creating the secondary documents referring to them (evidences and testimonies), and developed into the video-documentation of the process of rewriting those objects which was included into the final work. While the audio-performance’s script consists of the documented voice messages shared by me and my collaborator Maria Paiste, and the sound recordings from my living space.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dokumentaalsus Marta Aliide Jakovski ja Piret Jaaksi lavastuses "Lõpp"
(Tartu Ülikool, 2025) Süggis, Johanna; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Käesoleva bakalaureusetöö keskmes on autor Piret Jaaksi ja lavastaja Marta Aliide Jakovski koostööna valminud dokumentaalnäidend „Lõpp“, mis esietendus 20. jaanuaril 2024 Tartus Sadamateatris. Töö eesmärgiks on analüüsida, kuidas avaldub dokumentaalsus selles lavastuses. Uurimistöös leitakse vastus küsimusele, missugused dokumentaalteatrile omased tunnused teevad lavastusest „Lõpp“ dokumentaalteatri lavastuse? Bakalaureusetöö jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses peatükis tehakse lühike ülevaade dokumentaalteatri ajaloost, selle mõistest ja iseloomulikest tunnustest. Samuti on ülevaade dokumentaalteatrist Eestis ja dokumentaalteatris esinevatest tehnikatest. Teises peatükis on lühike lavastuse tutvustus ning peatüki teise poole moodustab lavastuse „Lõpp“ analüüs, mida analüüsitakse esimeses peatükis välja toodud tehnikate kaudu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dokumentaalteater Eestis lavastuse "45 339 km2 raba" näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Sulu, Regina; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Käesoleva bakalaureusetöö keskmes on dokumentaallavastus “45 339 km2 raba”, mis sündis lavastaja Laura Metsa ning dramaturg Andra Teede koostöös. Lavastus esietendus 21. novembril 2015 Endla teatri Küünis ning keskendub eestlusele ning selle erinevatele aspektidele – täpsemalt küsimusele, miks tänapäeval Eestist ära minnakse. Uurimistöö eesmärk on analüüsida, kuidas avaldub dokumentaalsus lavastuses “45 339 km2 raba” ning milliseid loomemeetodeid on selleks kasutatud. Lisaks analüüsida, kuidas on kujutatud lavastuses eestlaste identiteeti läbi eestlaste väljarände.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dokumentaalteatri vahendid lavastustes ,,Varesele valu...”, ,,Harakale haigus...” ja ,,Teisest silmapilgust”
(Tartu Ülikool, 2017) Martin, Annabel; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Käesolevas bakalaureusetöös analüüsin dokumentaalteatri vahendeid lavastustes ,,Varesele valu...”, ,,Harakale haigus...” ja ,,Teisest silmapilgust”. Töö eesmärgiks on selgitada, milles väljendub analüüsitavate lavastuste dokumentaalsus ehk kuidas on allikmaterjali kogutud ning analüüsida, kuidas on see lavale jõudnud. Samuti on eesmärgiks uurida, millisesse konteksti analüüsitavad lavastused Eesti teatrimaastikul asetuvad ning arutleda dokumentaalteatri võimalike tulevikusuundade üle Eesti teatris.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Poliitiline teater ja selle strateegiad Eesti ja lääne kultuuris
(2016-09-28) Pesti, Madli; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Doktoritöös “Poliitiline teater ja selle strateegiad Eesti ja lääne kultuuris” keskendutakse nüüdisaegsele poliitilisele teatrile ja selle loomise strateegiatele. Neist uuritakse kolme: rühmaloome, dokumentaalteatri ning rakendusteatri strateegiat. Vaadeldakse nende tähendust, kujunemist, funktsioone ja eesmärke poliitilise teatri loomisel. Analüüsitakse nii eesti kui lääne teatri lavastusi Saksamaalt, Šveitsist, Venemaalt, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Norrast, Lätist ja Austraaliast 21. sajandi alguskümnenditel. Eesti nüüdisteater paigatatakse lääne teatri konteksti. Tegemist on võrdleva uurimusega, kus kõrvutatakse eesti ja lääne lavastusi ning tuuakse esile nende sarnasused ja erinevused. Töös arendatakse eestikeelset terminoloogiat: uuematele poliitilise teatri suundumustele pakutakse eestikeelseid vasteid. Doktoritöös uuritakse poliitilise teatri mõistet uuematest poliitika ja kunsti suhteid käsitlevatest teooriatest lähtudes. Tuuakse välja poliitilise teatri eri definitsioonid ning pakutakse võimalusi poliitilise teatri defineerimiseks, mis lähtub neljast kriteeriumist: temaatilisest, funktsionaalsest, ideoloogilisest ja esteetilisest. Küsimusest, mis on poliitiline teater, on olulisem küsimus, kuidas tehakse teatrit poliitiliselt. Ilmnes, et ei rühmaloome strateegia, dokumentaalteatri ega rakendusteatri praktikad pole Eestis eriti laialt levinud. Nende strateegiate kasutamine on lääne kultuuris enim levinud mitte-institutsionaalsetes teatrites ja vabatruppide töödes. Eestis võib strateegiate näiteid leida ka institutsionaalsetes teatrites (eriti dokumentaalsete elementide kasutamist), kuid rühmaloome strateegia ja eriti rakendusteater toimivad suurte institutsioonide välistes kooslustes. Tendentsina on aga selgelt näha nii rühmaloome kui dokumentaalteatri strateegia järjest levinum rakendamine Eesti teatrites. Üha rohkem lavastusi luuakse ilma eelnevalt valmis kirjutatud näidendita. Lavastuse loomiseks tuleb kokku mõttekaaslaste rühm, millel on edastada selge sõnum ühiskonda puudutavatel teemadel. Seega, uurimuses esitatud poliitilise teatri loomise strateegiad, mis on lääne teatrikultuuris üpris tavalised, levivad järjest enam ka Eestisse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Suhtumine religiooni Eestis – kuidas tunnevad end Eestis kristlike konfessioonide esindajad
(Tartu Ülikool, 2022) Jaanhold, Laura; Remmel, Atko, juhendaja; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistriprojekt keskendub sellele, kuidas tunnevad Eestis elavad kristlased, milline on suhtumine neisse ja religiooni Eestis. Uurimisküsimustele vastamiseks viis autor läbi kvalitatiivsed intervjuud 17 kristlasega ning palus neil kahe nädala jooksul pidada päevikut selle kohta, mil moel nende religioossus igapäevaelus väljendub. Intervjuude läbitöötamise ja analüüsi järel saadud info põhjal valmis dokumentaallavastus Endla teatris, mis käsitleb seda, kuidas tajuvad kristlased, milline on suhtumine neisse ja usku Eestis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tekstiloome ja narratiivsus Mari-Liis Lille ja Priit Põldma dokumentaalnäidendis "Teises toas"
(Tartu Ülikool, 2021) Moor, Maarja; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö annab ülevaate Mari-Liis Lille ja Priit Põldma dokumentaalnäidendi "Teises toas" sünniloost, uurides, kuidas intervjuud on ühtseks näidendiks kokku kirjutatud, millised on teksti kirjutamise meetodid ja põhimõtted ning kuidas näidendis kujutatakse lähisuhtevägivalda ja milliste narratiivide kaudu seda tehakse. Töö esimene peatükk annab lühiülevaate dokumentaalteatrist ja seal kasutatavatest tekstiloomevahenditest (sh verbatim-meetod) ja kirjeldab näidendi loomise tööprotsessi. Töö teises peatükis analüüsitakse näidendis avalduvat narratiivsust, narratiivi loomise võtteid ja funktsioone.