Sirvi Märksõna "e-hääletamine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 23

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Casting votes digitally: examining the Latvian national position on Internet voting
(Tartu Ülikool, 2016) Beitane, Anna; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-valimised avaliku arutelu objektina
(Tartu Ülikool, 2007) Jakobson, Mari-Liis; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-valimiste mõju valimisaktiivsusele: eesti ringkonnataseme analüüs kohalike omavalitsuste volikogude ja Riigikogu valimiste näitel 2005-2015
(Tartu Ülikool, 2017) Sinisaar, Epp; Veskimäe, Märten, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-valimiste poliitiline kallutatus
(Tartu Ülikool, 2013) Haljasmets, Karl; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-valimiste poliitiline kallutatus. Riigikogu valimised 2007, 2011 ja 2015
(Tartu Ülikool, 2016) Zirk, Kerli; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev magistritöö võtab vaatluse alla e-valimiste mittejuhusliku poliitilise kallutatuse. Nimelt on Eestis kasutatud e-valimisi õiguslikult siduva valimisviisina juba kokku kaheksal korral. Sellest hoolimata on korduvalt tõstatatud arutelusid ja seda eelkõige Keskerakonna poliitikute poolt, et tegemist on poliitiliselt kallutatud valimisviisiga ning e-valimistega kogutud hääled peaksid olema õigustühised. Poliitiline kallutatus tähendab siinkohal valimisviisidest tulenevat tahtlikku ja tahtmatut valijate mittejuhuslikku diskrimineerimist nende oskuste ja teadmiste põhjal, mis omakorda toob kaasa mingite kindlate ühiskonna gruppide kõrvale jäetuse ja nende poliitilise eelistuse mitte kajastumise valimistulemustes. Lisaks Keskerakonna kriitikale näeme valimistulemustest selgelt, et kindlad erakonnad on saanud rohkem hääli just e-valimiste teel võrreldes teiste erakondadega. Sellest uurimisprobleemist tulenevalt võtsingi vaatluse alla e-valimiste mittejuhusliku poliitilise kallutatuse. Mehhanismid, mille abil kallutatust testisin, olid mobiliseerimine ja valimisviisi vahetamine. Mobiliseerimine tähendab siinkohal olukorda, kus e-valimised uue valimisviisina peaksid hääletama kutsuma uusi valijad ning neid mittejuhuslikult erakonna spetsiifiliselt. Teise ehk valimisviisi vahetamise mehhanismi abil testisin, kas valimisviiside vahetamine on erakonnavaliku spetsiifiline, olles nii mittejuhuslik erakonnavaliku suhtes. Hüpoteeside testimiseks kasutasin 2007., 2011. ja 2015. aasta Riigikogu valimiste järgseid küsitlusandmeid, mille analüüsimiseks kasutasin logistilist regressiooni. Magistritöö empiirilised tulemused lükkasid selgelt ümber väited e-valimiste poliitilisest kallutatusest. Ainult 2015. aastal nägime esialgu Reformierakonna ning valimisviisi vahel olulisi seoseid, kuid lisades logistilise regressiooni mudelisse sotsiaal-demograafilised tegurid, kadus mudeli ennustusvõime. Esmapilgul võib märgata valimisviisi vahetuse ning erakonnavaliku vahel statistiliselt olulised seoseid, kui mudelisse sotsiaal-demograafiliste tunnuste lisamisel, need seosed kaovad. Seepärast lükkabki konkreetne magistritöö ümber väited e-valimiste poliitilisest kallutatusest. E-valimised pole suutnud uusi valijaid märkimisväärselt mobiliseerida ning mobiliseeritud valijaid ei saa seostada erakonna valikuga. Samuti on valimisviisi vahetajatele omased sarnased sotsiaal-demograafilised tegurid ning näiteks arvuti kasutamise oskus, mitte erakonnavalik.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-valimiste süsteemi mõju polariseeritud usaldusgraafikule läbi parteisignaalide: Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Käremaa, Martin; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
E-valimised on aastatega üha populaarsemaks muutunud ning usaldusgraafikul e-valimiste vastu on tekkinud polariseeritus. Inimesed on suuresti kahes äärmuses: ühel äärmusel pole e-valimiste usaldamisega probleemi, teine ei usalda e-valimisi absoluutselt. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida ning mõista, kuidas e-valimiste süsteem võib mõjutada polariseeritud usaldusgraafikut läbi parteisignaalide. Jõudmaks kindlale järeldusele läheneti probleemile läbi parteisignaalide. Analüüsitavateks parteideks on võetud kuus parteid, mis on olnud viimase kuue aasta jooksul Eesti Vabariigi Valitsuses esindatud. Kuue partei valijate usaldus graafiti. Leidmaks seost parteisignaalide ning e-valimiste süsteemi keerukuse mõistmatuse vahel uuriti erinevate parteide, eelistatavalt juhtkonna, signaale e-valimiste turvalisust puudutavate väljaütlemiste kujul. Empiirilise osa andmestik pärineb Eesti e-valimiste uuringust, mida on läbi viidud aastast 2005. Vaatluse alla võeti statistika aastatest 2013-2019, kuna siis rakendati hääle verfitiseerimine, e-valimised muutusid kiiresti populaarsemaks ning esile kerkis rohkem küsimusi süsteemi turvalisuse suhtes. Tulemusena jõudis autor järeldusele, et e-valimiste turvalisust puudutavad parteisignaalid on valijate arvamuse kujunemisel suureks faktoriks. Kvalitatiivsetest näitajatest paistab selgelt, et e-valimiste uuringust osa võtnud inimesed on kujundanud arvamuse läbi parteisignaalide. Mida kriitilisemad on erakondade hoiakud ning signaalid e-valimiste turvalisuse suhtes, seda vähem usaldavad sama partei pooldajad e-valimisi ning vastupidi. Erakondade, kelle hoiak e-valimiste turvalisuse suhtes on pigem neutraalne, valijad kalduvad usaldusgraafikul positiivsema äärmuse poole.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-valimistest osavõtmise tegurid ja kogemus. E-valijate võrdlev analüüs 2005. aasta kohalike valimiste ja 2007. aasta Riigikogu valimiste põhjal
(Tartu Ülikool, 2007) Vassil, Kristjan; Lauristin, Marju, juhendaja; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti e-valimissüsteemi riskianalüüsi parameetrite mõju ja mõõdetavus
(Tartu Ülikool, 2008) Rätsep, Lauri; Buldas, Ahto, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erakondade veebid valimiskampaaniates 2005 – 2009
(Tartu Ülikool, 2010) Lilles, Eli; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Füüsiliselt valimas käimise keerukuse mõju e-hääletanute osakaalule kohalike omavalitsuste volikogude 2009. ja 2013. aasta valimistel
(Tartu Ülikool, 2015) Nettan, Asso; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Antud magistritöö eesmärgiks on analüüsida e-hääletuse mehhanismi mõjusid võrreldes selleks statistilisi andmeid, mis illustreerivad füüsiliselt valimas käimise keerukust ja e-hääletuse osakaalu omavalitsuste tasandil 2009. ja 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisel. E-hääletuse mehhanismi on käesoleval sajandil aina rohkem katsetatud ja praktiseeritud, kuid oodatud valimisaktiivsuse kasvu selle rakendamisega ei ole kaasnenud. Magistritöös otsitakse tõestust eeldusele, et e-hääletuse mehhanismi kasutatakse rohkem seal, kus füüsiliselt valimas käimine on keerulisem tulenevalt suurematest kuludest ajale ja transpordile, et valimisjaoskonda minna. Füüsiliselt valimas käimise keerukust mõõdetakse antud magistritöös keskmise kaugusega valimisjaoskonnast, mis iseloomustab eelmainitut omavalitsuse tasandil ning võrreldakse selle tulemust vastava omavalitsuse e-hääletuse osakaaluga korrelatsioonanalüüsis. Lisaks vaadeldakse põhjalikumalt kõrge või madala e-hääletuse osakaaluga silma paistnud omavalitsusi mõlemal valimisel, et anda rohkem ülevaadet teguritest, mis neis omavalitsustes on olnud selle võimalikeks põhjusteks. Läbiviidud analüüsi tulemusel magistritöö hüpotees, et füüsiliselt valimas käimise keerukus omavalitsuses suurendab e-hääletanute osakaalu kohalike omavalitsuste volikogude valimisel vastavas omavalitsuses, tõestust ei leidnud. Seosed kahe muutuja vahel olid mõlemal valimisel nõrgad ja korrapäratud, kuid 2013. aasta valimistel olid tulemused liikunud paremuse poole, jäädes siiski nõrgaks. Magistritöös arutletakse ka analüüsi selliste tulemuste võimalike põhjuste üle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Individuaalse hääle verifitseerimise võimaluse mõju usaldusele e-valimiste vastu
(Tartu Ülikool, 2020) Leets, Peeter; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Individuaalse hääle verifitseerimine on komponent turvalisest e-valimissüsteemist, millel on kaks põhilist ülesannet: süsteemivastaste rünnete tuvastamine ning e-hääletaja usalduse tõstmine e-valimiste vastu. Käesolev uurimus keskendub viimasele ning püüab empiirilistele andmetele tuginedes seletada, kas ja mil määral on Eestis 2013. aastal kasutusele võetud verifitseerimine valija usaldustaset mõjutanud. Usalduse ja verifitseerimise vahelist seost uurisid 2016. aastal põgusalt Mihkel Solvak ja Kristjan Vassil. Toona kolme üleriigilise valimise põhjal tehtud uuring näitas, et verifitseerimise kasutamine usaldusele olulist mõju ei avaldanud, sest rakendust kasutas väga väike ja unikaalne grupp e-hääletajaid, keda iseloomustas muuhulgas kõrge arvutikasutusoskus ning kalduvus e-valimisi juba eos usaldada. Kuna tehnoloogia areneb tänapäeval kiiresti, oli paslik nüüd, neli aastat hiljem, verifitseerimise ja valija usalduse vaheline seos taas luubi alla võtta. Käesolevas töös analüüsiti valimisjärgseid läbilõikeküsitlusi ja tõlgendati tulemusi tehnoloogia usaldust ja difusiooni seletavate teooriatega. Selgus, et verifitseerimine on varajases innovatsioonijärgus ning seda kasutab endiselt väga spetsiifiliste tunnuste ja kõrge usaldustasemega e-valijate grupp, mistõttu efekt valija usaldustasemele tegelikkuses praktiliselt puudub. Asjaolu, et verifitseerimine ei ole kuute valimiste jooksul laiema kasutajaskonna seas levima hakanud, võib tähendada seda, et rakendus ei pruugi sellisel kujul ka tulevikus valija usaldustaset mõjutama hakata.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Interneti teel hääletamise kooskõla valimiste üldisuse, ühetaolisuse, vabaduse ja salajasuse põhimõttega
(Tartu Ülikool, 2009) Krištafovitš, Jevgeni; Madise, Ülle, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Introduction of an e-voting system in Azerbaijan: readiness of citizens and government
(Tartu Ülikool, 2025) Gojazade, Parvin; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Citizen-centric public services are currently a popular subject of discussion. E-voting services are increasingly popular. However, academic research has given relatively little attention to this phenomenon due to its recent emergence in Azerbaijan. The issue of citizens' and government readiness to accept such services remains unexplored in Azerbaijan. Government and citizens' acceptance is crucial for the successful implementation of personalized public service provision. This thesis investigates government and citizens' readiness for e-voting services. This study seeks to establish the preparedness of government and citizens for e-voting services and determine the primary factors that affect it. The author queries whether Azerbaijan's citizens and government are prepared for the implementation of an electronic voting system. When it comes to the readiness of Azerbaijani citizens for electronic voting, it is approached from the perspective of their level of technological readiness and trust in electronic services. In the context of the Azerbaijani government's readiness, legal, political, and IT infrastructure readiness issues were considered. A comprehensive analysis of literature on technology, politics, legal, social, infrastructure preparedness was conducted. The author employed a qualitative research method by administering interviews to collect data. The interviews yielded valuable insights towards achieving the objective of the master thesis and addressing the research question. Based on the analysis conducted on the basis of the research work, it was determined that the citizens and the government of Azerbaijan are partially ready for electronic voting. There is a need for a more thorough analysis of the readiness of Azerbaijani citizens for the social perspective. There is also a problem with the readiness of the government in the political context and serious reforms are needed in this area.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isiksusetüübi mõju valijate otsusekindlusele e-valimiste perioodil
(Tartu Ülikool, 2016) Reiu, Ants; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Üha enam populariseeruvad Eestis e-valimised, kuna oleme suutnud välja töötada tõrgeteta mugava ja kiire elektroonilise valimissüsteemi, mille abil on võimalik hääl anda füüsiliselt valimisjaoskonda kohale minemata. Palju on diskuteeritud teemadel e-valimiste turvalisusest, kuid siiani on kõik valimised toimunud tagasilöökideta. Samuti on korduvalt olnud arutelu poliitilisel maastikul eelvalimiste (ja ka e-valimiste) olemuse ja selle perioodi pikkuse kohta, kuid siiani pole tekkinud laiemat avalikku arutelu nähtuse kohta, kus e-valimiste perioodil on poliitikutel võimalik veel end valijale eksponeerida ning seeläbi valija lõplikku valikut mõjutada. Tulenevalt e-valimiste olemusest on võimalik veel oma häält muuta, ehk valija saab esmase valikueelistuse (või juba antud hääle) vahetada uue vastu. Käesolevas uurimistöös otsiti vastust küsimusele, kas teatud isiksuseprofiiliga valijatel on suurem tõenäosus e-valimiste perioodi jooksul oma esimesena antud valikust loobuda ning antud häält veel enne valimisperioodi lõppu muuta. Töös analüüsiti respondentidelt küsitluse raames saadud isiksusekohaseid andmeid suure viisiku klassifikatsiooni alusel, mis koosneb viiest peamisest isiksusejoonest, mida käesolevas uurimistöös kasutati mõõdikutena: ekstravertsus, avatus kogemustele, sotsiaalsus, meelekindlus ja neurootilisus. Töös toodi välja ka kuidas on suurde viisikusse kuuluvate isiksuseomaduste tasemed jaotunud tava- ja e-valijate vahel. Isiksusejoonte intensiivsuse keskmiste skooride vahe on mõlema valijatüübi vahel mikroskoopiline ning erinevused pole kuigi märkimisväärsed, kuid teatavad erinevused saab siiski keskmiste skooride võrdlusel välja tuua: e-valijad on keskmiselt ekstravertsemad, sotsiaalsemad, neurootilisemad ja avatumad uutele kogemustele, kuid see-eest madalama meelekindlusega kui tavavalijad. Regressioonanalüüsi tulemuste abil hinnati isiksuseomaduste mõju tava- ja e-valijate otsusekindlusele ning töö alguses püstitatud hüpoteesid ei leidnud kinnitust. Seega ei saa ka väita, et indiviidid, kes on avatumad kogemustele, muudaksid tõenäolisemalt e-valimisperioodi jooksul oma häält, kui need kes pole kuigi avatud iseloomuga. Samuti ei saa seose nõrkuse tõttu kinnitada hüpoteesi, et ekstravertsuse ja meelekindluse skoori kasvades suureneks ka lojaalsus valitavale kandidaadile. Kuna töös püstitatud hüpoteesid paika ei pea, siis järelikult ei olene ka valija otsusekindlus valimisperioodi jooksul viiest põhilisest isiksusejoonest ning osade valijate esmase valikueelistuse ja lõpliku valiku erinevuse põhjuseid tuleks otsida mujalt, kuna keerukat inimkäitumist ei mõjuta ainult käesolevas uurimistöös analüüsitud viis isiksusejoont.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kaebeõiguse realiseerimine elektroonilise hääletamise vaidlustamisel
(Tartu Ülikool, 2025) Valder, Nellika; Luhamaa, Katre, juhendaja; Kask, Oliver, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Non-interactive shuffle arguments
(2020-07-09) Siim, Janno; Lipmaa, Helger, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Demokraatliku riigi toimimiseks on turvaline hääletussüsteem esmatähtis. E-hääletus on korraldajale odavam ning valijale mugavam. Samas kaasnevad sellega ka paljud uued turvariskid ja tehnilised väljakutsed. Üks nendest väljakutsetest on häälte segamine, et kaotada seos hääletaja ja tema hääle vahel. Paberhääletuse puhul raputab valimistöötaja hääletuskasti. E-hääletuse puhul kasutakse tihti mix-neti hajussüsteemi, mis laseb igal serveril krüptogrammid ümber järjestada ja hägustada. Kui vähemalt üks serveritest ei ole ründaja poolt kompromiteeritud, siis on arvutuslikult raske seostada krüptogrammi ja tema omanikku. Seda juhul, kui iga server lisaks ka tõestab, et ta segas hääled korrektselt. Tõestus peaks olema raskesti võltsitav ja ei tohiks avalikustada rohkem informatsiooni kui see, et segamine toimus korrektselt. Vastavate omadustega tõestusi nimetatakse segamise nullteadmustõestusteks ja selles töös uurime, kuidas neid konstrueerida. Antud töö peamine panus on kiire segamise nullteadmustõestus. Kasutades tagasihoidliku riistvara kulub nt 100 000 krüptogrammi segamiseks, tõestamiseks ja verifitseerimiseks vaid alla 3 minuti. Varasemad sarnase kiirusega tõestused on (ebakorrektselt) käsitlenud räsifunktsiooni kui juhuslikku funktsioon. Antud tõestus ei vaja seda eeldust, kuid see-eest kasutab tõestuses avalikku võtit, mille peab arvutama usaldatud osapool. Usalduse vähendamiseks pakume välja ühisarvutuse protokolli, mis hajutab võtme arvutuse mitme osapoole vahel. Lõpetuseks pakume välja versiooni esialgsest nullteadmustõestusest, mis ühildub ühisarvutuse protokolliga ja sisaldab ka muid täiendusi. Antud tõestus on implementeeritud e-hääletussüsteemis Zeus, mida kasutatakse laialdaselt Kreekas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Privacy and coercion-resistance in voting
(2022-04-19) Krips, Kristjan; Willemson, Jan, juhendaja; Laur, Sven, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Üheks demokraatia nurgakiviks on inimeste õigus osaleda vabadel ja ausatel valimistel ning seeläbi määrata endale esindajad. Seetõttu on valimiste turvamine kriitilise tähtsusega, kuid selle ülesande muudavad keerukaks valimistele rakendatavad vastuolulised turvanõuded. Valimisvabaduse tagamiseks peab valijal olema võimalik anda oma hääl ilma välise mõjutuseta. Samaaegselt on vaja tagada, et korrektselt antud hääled võetakse häältelugemisel arvesse ning kajastuvad valimistulemuses. Postihääletamine ja internetihääletamine toovad esile valijate mõjutamisega seonduvad probleemid. Seetõttu uurisime internetihääletussüsteemide mõjutuskindluse saavutamiseks vajalikke meetmeid ning analüüsime nende praktilist rakendatavust. Uurimistöö tulemusena selgus, et hääle kontrollitavuse ja valija mõjutamatuse samaaegseks saavutamiseks võetakse sageli aluseks mitmeid eeldusi, mida on praktikas raske täita. Võrreldes internetihääletussüsteemidega on traditsiooniliste paberhääletussüsteemide turvalisust tänapäevase tehnoloogia kontekstis oluliselt vähem uuritud. Teadustööd näitavad, et valijate privaatsusega seonduvad riskid on olemas ka paberhääletussüsteemides. Meie poolt läbiviidud uurimuse tulemusena selgus, et valimissedeli täitmise käigus tekkiv heli lekitab infot valija poolt tehtud valiku kohta. Leiu illustreerimiseks ehitasime kaks prototüüpi, mis kasutasid mikrofone, et sedeli täitmisel tekkivaid signaalne kinni püüda. Sarnaselt teistele valimissüsteemidele oli ka Eestis kasutusel olevas internetihääletussüsteemis vaja leida tasakaal mõjutuskindluse ja terviklusomaduste vahel. Turvanõuetes olevate vastuolude tõttu ei saa kõiki riske maandada. Uurimistöö ühe osana kirjeldasime Eesti internetihääletussüsteemis olevaid nõrkusi ning pakkusime välja meetmed tuvastatud probleemide lahendamiseks. Viimase aspektina analüüsisime nutitelefonil hääletamisega kaasnevaid turvariske.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Riski ja progressi kujutamine avalikus kommunikatsioonis e-valimiste näitel
(Tartu Ülikool, 2006) Mikko, Eneli; Tigasson, Külli-Riin, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sotsiaalmeedia mõju internetivalimiste kasutamisele 2013-2021
(Tartu Ülikool, 2022) Lukas, Laura Maria; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
E-valimistega seotud tehnoloogiaid, riske ning aktiivsust on Eestis varem uuritud, kuid puudub ülevaade, kuidas mõjutab seda valimisvormi tänapäeval üks olulisim märksõna, milleks on sotsiaalmeedia. Seega on antud töö eesmärk uurida, milline on sotsiaalmeedia mõju internetivalimiste kasutamisele aastatel 2013-2021. Et eesmärki saavutada, viib autor läbi erinevate väljundtunnustega, kuid sarnaste sisendtunnustega mudelite testimise, mille tulemuste põhjal otsib vastuseid neljale püstitatud hüpoteesile. Tulemustest selgus, et sotsiaalmeedia ei omanud nii suurt mõju, kui oodanud oleks. Pigem oli suurema tähtsusega üldine interneti kasutamine ehk sealt poliitilise info tarbimine. Lisaks selgus, et kuigi nooremad inimesed on kõige aktiivsemad sotsiaalmeedia kasutajad, ei ole selles ühiskonnagrupis sotsiaalmeedia ning e-valimistel osalemise vaheline seos positiivne ning sotsiaalmeedias poliitilise info tarbimine ei suurenda paberil hääletamisel asemel ehääletamist. Samuti selgus, et võrreldes sotsiaalmeedia ja interneti tarbimisega, viis valijaid jaoskonda hääletama pigem üldine meediatarbimine ehk televiisorist valimissaadete vaatamine ja ajalehest valimiste kohta lugemine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Technological Limitations to the Cost Saving Effect of Remote Internet Voting
(Tartu Ülikool, 2015) Leppik, Ülo; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
This thesis examines remote internet voting (I-voting) in the context of the Downsian (1957) theory of rational voters. I-voting could potentially raise turnout by providing a lower cost method for casting a vote, but only if the technology used is not a hurdle for adoption. Using data from the Estonian E-voters survey I-voters are contrasted to regular voters and change over the time span of 2007 to 2011 is examined. Findings indicate that there is a large difference between the initial cost of I-voting between different levels of technological aptitude, differences remain largely intact over time. When the regular cost of voting becomes too high, even the least adept might vote online.