Individuaalse hääle verifitseerimise võimaluse mõju usaldusele e-valimiste vastu

Abstract

Individuaalse hääle verifitseerimine on komponent turvalisest e-valimissüsteemist, millel on kaks põhilist ülesannet: süsteemivastaste rünnete tuvastamine ning e-hääletaja usalduse tõstmine e-valimiste vastu. Käesolev uurimus keskendub viimasele ning püüab empiirilistele andmetele tuginedes seletada, kas ja mil määral on Eestis 2013. aastal kasutusele võetud verifitseerimine valija usaldustaset mõjutanud. Usalduse ja verifitseerimise vahelist seost uurisid 2016. aastal põgusalt Mihkel Solvak ja Kristjan Vassil. Toona kolme üleriigilise valimise põhjal tehtud uuring näitas, et verifitseerimise kasutamine usaldusele olulist mõju ei avaldanud, sest rakendust kasutas väga väike ja unikaalne grupp e-hääletajaid, keda iseloomustas muuhulgas kõrge arvutikasutusoskus ning kalduvus e-valimisi juba eos usaldada. Kuna tehnoloogia areneb tänapäeval kiiresti, oli paslik nüüd, neli aastat hiljem, verifitseerimise ja valija usalduse vaheline seos taas luubi alla võtta. Käesolevas töös analüüsiti valimisjärgseid läbilõikeküsitlusi ja tõlgendati tulemusi tehnoloogia usaldust ja difusiooni seletavate teooriatega. Selgus, et verifitseerimine on varajases innovatsioonijärgus ning seda kasutab endiselt väga spetsiifiliste tunnuste ja kõrge usaldustasemega e-valijate grupp, mistõttu efekt valija usaldustasemele tegelikkuses praktiliselt puudub. Asjaolu, et verifitseerimine ei ole kuute valimiste jooksul laiema kasutajaskonna seas levima hakanud, võib tähendada seda, et rakendus ei pruugi sellisel kujul ka tulevikus valija usaldustaset mõjutama hakata.