Sirvi Märksõna "e-riik" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 22

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Assessing the web-portal type of eGovernment structures and measuring their socio-economic impact on the French Metropolitan Park
(Tartu Ülikool, 2018) Chavanne, Kevin; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The use of eGovernment structures is becoming increasingly popular among public agencies due to the democratization of the Internet Communication Technologies (ICTs). Its application and impact at the public metropolitan level are however not widely studied, especially in France where the concept of the metropolis is relatively new. This research aims at assessing the degree of eGovernment development in the French Metropolitan Park, by developing an eGovernment Development Score (eGDS) focused on web-portal analysis while contributing to the comprehension of the relation between the quality of eGovernment structures and the economic development based upon a set of pre-selected economic indicators. The development of the eGDS illustrated disparities in term of eGovernment development between the metropolises studied, some group of cases performed better than others, indicating room for improvement. To better understand the impact of eGovernment on the economic indicators selected, a statistical analysis has been conducted. While the application of the statistical analysis pointed at several degrees of correlation and some causal relationships between the variables and eGDS, it weakly supports the claims of the existing literature, indicating that further investigations shall be conducted. The embryonic stage of the eGovernment structure of French metropolises, explains the mild causality between the development of the eGovernment structure and the economic variables selected. Preliminary relationships have however been observed between the eGDS and the youth unemployment rate, the dynamism for employment and the entrepreneurship satisfaction. This work provides a theoretical and empirical basis for future research willing to understand the evolution of the electronic government structure of the French Metropolitan Park.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalike e-teenuste regulatsioon Eesti õiguses
(Tartu Ülikool, 2016) Vurma, Silja; Tikk-Ringas, Eneken, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalike teenuste kättesaadavus e-töötukassa näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Nepste, Gregor; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureusetöö „Avalike teenuste kättesaadavus e-Töötukassa näitel“ eesmärgiks on analüüsida, kuidas ja mil määral tagab riik avalike hüvede kättesaadavust e-Töötukassa kaudu. Töötukassa peamine sihtgrupp on organisatsiooni statistika järgi Harjumaalt väljaspool elavad põhiharidusega lihttöölised, kelle digitaalsed oskused on vähesed. Kuna riik soovib aina enam suunata ühiskonnaliikmeid e-teenuseid kasutama, asendades sellega füüsiliselt pakutavaid teenuseid, siis tuleneb sellest Töötukassa sihtgrupi oskuseid arvesse võttes tehniline barjäär ehk tõhususemõjususe dilemma. Dilemma tekkimist aitab aga potentsiaalselt vältida disainmõtlemine, mille eesmärk on innovatsioonimudelina teenuse disainimine lähtuvalt lõppkasutaja vajadustest ja oskustest. Valideerimaks probleemi olemasolu, analüüsitakse antud bakalaureusetöös e-Töötukassa disainipõhimõtteid vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti sedastatud seitsmele soovitustele. Antud soovitused on riigi poolt sõnastatud nõudmised e-teenuste arendamiseks ning sätestavad riigipoolsed e-teenustega seotud standardid. Analüüsi läbiviimiseks kasutatakse kvalitatiivse analüüsi tegevusuuringut, mille abil võrreldakse e-Töötukassa kolme teenust kirja pandud soovitustega. Teenused, mida iseteeninduskeskkonnas uuritakse, on järgmised: koolituskeskkond, tööotsingu portaal ja arvelevõtmine. Kuna Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti seitsmest soovitusest neli on implementeeritavad platvormiüleselt, analüüsitakse iseteeninduskeskkonda järgmise kolme soovituse najal: teenuse automatiseeritus, teenuse kättesaadavus ja teenuse kasutamise lihtsus. Analüüsi läbiviimisel võetakse arvesse Töötukassa peamise sihtgrupi väheseid digitaalseid oskuseid. Töö lõpus pakutakse saadud tulemuste põhjal ettepanekuid, kuidas disainmõtlemine võiks teenuseid paremaks muuta; ettepanekuid põhjendatakse olemasolevate uuringute ja statistikaga. Bakalaureusetöö annab tervikliku arusaama e-Töötukassa tõhususe-mõjususe dilemmast, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti juhiste võimekusest dilemmat tuvastada ning disainmõtlemise rakendamise potentsiaalist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Calculating the return on security investment of recording X-Road and Estonian electronic identity software into blockchain
(Tartu Ülikool, 2016) Oja, Rauno; Lukason, Oliver, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cyber resilience of e-government: comparative case analysis of Estonia and South Korea
(Tartu Ülikool, 2021) Kumekawa, Erika; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
E-government has evolved throughout modern times and shaped the new norm of governance. While global society pays more attention to this next-generation platform than before, it is also true that state actors should build up a robust security strategy to protect e-government and their extended territory in cyberspace. At the same time, a high level of digitalization does not always mean their e-government framework is also strong enough to endure external threats. This thesis examines the difference in security preparedness of e-government by comparing a set of countries that have similarly well-developed online government but are lagging in the cyber defense aspect. In order to examine this, the research used cyber resilience as a conceptual framework to analyze several factors that cause differences. This concept overcomes the blind spot of the traditional cyber security approach and points out the relation with conventional hard security study. To uncover the differences in cyber security of e-government, this study picks up Estonia as a successful model and South Korea as the opposite. Based on cyber resilience, the thesis identifies external and internal factors including regional security, nature of neighbors, and internal factors triggering variance within these countries.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cybersecurity governance responses in the Estonian digital governance model, 2007–2023
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-25) Carmichael, Logan; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viimastel aastakümnetel on valitsused üle maailma üha enam digitaliseerinud, mistõttu on tõusetunud küsimused selle kohta, kuidas rakendada küberjulgeolekumehhanisme e-valitsemise lahenduste kaitsmiseks. Selles doktoritöös käsitletakse Eestit kriitilise juhtumina küberjulgeoleku ja e-valitsemise valdkonnas, analüüsides Eesti küberjulgeoleku valitsemise kujunemist. Iseäranis keskendutakse Eesti e-valitsemise süsteemi arengule aastatel 2007–2023. Eesti juhtumianalüüs on kolmetahuline. Esiteks kaardistab doktoritöö Eesti e-valitsemise maastiku ning kõrgelt digitaliseeritud keskkonnale omased küberjulgeolekualased väljakutseid. Teiseks uuritakse riiklikke struktuure ja ökosüsteemi, mis on kujundatud küberjulgeoleku valitsemiseks selles tugevalt digitaliseeritud kontekstis, ning selle kujundamisega seotud kaalutlusi. Kolmandaks analüüsib doktoritöö valitsemisprotsesside toimimist ja otsusetegemist küberjulgeolekukriisi korral, ning mitmekesiseid tegureid, mida selles protsessis arvesse võetakse. Doktoritöö panustab küberjulgeoleku valdkonda uute teoreetiliste ja praktiliste teadmistega. Kaardistav juhtumiuuring Eesti näitel annab avalikult kättesaadavatele allikatele tuginedes põhjaliku ülevaate Eesti e-valitsemise ja küberjulgeoleku maastikust. Poliitikamuutuste ja koostööpõhise valitsemise teooria lõikepunktis panustab doktoritöö analüüsiga, kuidas mitme sidusrühma osalusega õppimise ja kohanemise protsess on viinud küberjulgeoleku valitsemise ökosüsteemi kujunemiseni, mille eesmärk on tugevdada tulevast küberjulgeolekut ning mis on kohandatud Eesti eripärasele digitaliseerituse kontekstile. Lisaks uurib doktoritöö Eesti riigi lähenemisi kesksetele küberjulgeolekukriisidele, käsitledes neid ajaloolise institutsionalismi teooria ja kriisiohje vaatenurgast ning avades otsustusprotsesside kujunemist eesmärgiga tugevdada tulevast küberjulgeolekut. Kuna neid teoreetilisi lähenemisi küberjulgeoleku valitsemisele on varasemalt vähe arendatud, pakub see doktoritöö neis valdkondades uusi teoreetilisi panuseid. Samuti pakub doktoritöö praktilisi õppetunde Eesti kriitilisest juhtumist, mida on võimalik üle kanda ja kohaldada teiste riikide kohalike eripäradega, mis tegelevad küberjulgeoleku väljakutsetega digitaliseeritud valitsemise kontekstis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digiriigi staatus kui vahend Eesti rahvusvaheliste eesmärkide saavutamiseks: Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Krause, Kristiina; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureusetöö uurib Eesti digiriigi staatuse rakendamist rahvusvaheliste eesmärkide saavutamisel. Töö eesmärk on luua arusaam, kuidas on Eesti oma digiriigi olemust ning seeläbi rahvusvahelist staatust kujundanud ja siduda see teadmisega, kuidas on see tegevus toetanud riigi rahvusvaheliste huvide tagamist. Täpsemalt võtab töö vaatluse alla Eesti tegevuse Euroopa Liidu (EL-i) Nõukogu eesistujariigina 2017. aastal. Uurimuse keskseks hüpoteesiks on, et Eesti on olnud edukas digiriigi staatuse loomisel, mis on tõstnud riigi rahvusvahelist mainet ning seeläbi aidanud kaasa Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamisele. Ekspertintervjuudel ja avalikel dokumentidel põhineva kvalitatiivse sisuanalüüsi tulemusena leiti, et digiriigi staatuse ehitamine on olnud Eesti jaoks edukas riiklike huvide tagamise vahend. Efektiivse digitaliseeritud riigi loomine on kujundanud Eestile rahvusvaheliselt positiivse maine, mis võimaldas Eestil tuua digiteemad EL-i Nõukogu eesistumise jooksul liidu keskseks fookuseks ning nendega seotud seadusandlikku protsessi kiirendada. Digiriigi staatus on toetanud EL-i digipöörde toimumist, juhtides tähelepanu olulistele teemadele nagu andmete vaba liikumine ja küberturve ning tugevdanud Eesti kui tunnustatud ja mõjuka digivaldkonna eksperdi staatust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Discourse analysis and small state ‘cyber norms’: Estonia’s views on benefits, limitations, and cooperation
(Tartu Ülikool, 2016) Melby, Aaron; McNamara, Eoin Micheál, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Cyber norms are a topic of growing importance, but very little work has been done in relation to a small states ability to create and promote cyber norms. This thesis argues that Estonia is a traditional small state and seeks to determine how Estonia perceives its ability to create and promote cyber norms. To do this this Martha Finnemore’s theory of the cyber norm cultivation has been used. In addition, this thesis uses Alam and Chantzos theory on how the private sector contributes to the creation of norms to determine how successful Estonia has been at integrating the private sector. Five interviews were conducted with officials and experts that are knowledgeable on cyber issues, from a variety of departments in the Estonian government. Discourse analysis was used in order to analyze and determine the official the dominate view of Estonia in relation to three areas, protection of critical infrastructure, e-governance as a norm, and the free and open internet. Through discourse analysis official views on the ability of Estonia to create and promote norms in these areas was determined. In addition the benefits and limitations that Estonia faces while promoting norms and their perceived relationship with the private sector was also analyzed. This thesis finds that despite Estonia being considered a small state they perceive themselves as being fairly effective at promoting cyber norms in most of the areas. Estonia also perceives itself as facing many of the limitations that have traditionally been attributed to small states. Specifically, limited resources are perceived as limiting Estonia’s ability to promote cyber norms in most cases. The benefits that Estonia perceives itself to receive from the promotion of cyber norms is diverse and ranges from financial to the minimizing the risk of conflict by creating clarity. Like the diverse range of benefits that Estonia is perceived to receive from promoting these cyber norms, their ability to cooperate with the private sector varies from topic to topic. Some areas like the protection of critical infrastructure receive good cooperation between the private sector and Estonia, while other areas such as the promotion of a free and open internet or portrayed as having marginal cooperation and less of a need for cooperation.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-Eesti 2000-2012 välismeedia ja ekspertide võrdluses
(Tartu Ülkool, 2012) Prillop, Kaia; Reinsalu, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
This MA thesis „E-Estonia 2000-2012 in the comparison of foreign media and experts“ provides an overview of e-Estonia’s representation in foreign media in comparison with the view of experts. Under my observation is the period 2000-2012 because in 2000 Estonia, being the first country in the world, launched a project of paperless government office called “e-government”. The aim of this master’s thesis is to analyse how foreign media have depicted Estonia’s efforts in the development of an e-state and which developments and projects have been under the media’s attention during the period. My focus is addressed towards the comparison of media coverage and experts who have been involved in making Estonia well-known for its e-government. In order to achieve my goal I conducted a media content analysis based on “The Washington Post”, “The New York Times”, “The Guardian” and “The Economist”. I also carried out 9 expert- informant interviews with experts who have been engaged in the history of e-Estonia beginning with Estonia’s president Toomas Hendrik Ilves. Expert interviews were analysed using qualitative data research. Foreign media and experts share different opinions about e-Estonia. While most media coverage is drawn on bringing out certain projects concerning Estonia’s e-government, experts put their attention on systematical change in Estonia’s society as a whole which made possible for Estonia to become an e-state. The qualitative data research brings out schemes, similarities, reasons and features of e-Estonia’s history and current situation. Findings also involved insufficiency in communication related to e-Estonia. The image about e-Estonia has evolved spontaneously without any central coordination from Estonia’s institutions. Estonia is known as the spokesman of cyber defence issues, but based on the media coverage, Estonia has lost her popularity as one of the most developed e-countries in the world. This opens up questions about the necessity of maintaining the image of an e-state. Experts share the opinion that such an image is essential for generating positive attention to a small country like Estonia. This attention can provide us with beneficial relations, security and advantages in economical growth. As most of the interviewed experts share the opinion that e-government is a characteristic success story related to Estonia, some find that this success story has never existed or is on the verge of a collapse. This brings out the idea that based on a person’s belonging to a certain community, experts see the success story differently. While media might not distinguish Estonia’s success story as an IT-tiger, the success story actually has developed and still continues to exist in different communities such as start-up communities or political-communities. In order to continue developing e-government and solutions characteristic to an e-state, Estonia must define its targets for the coming years. The success story of e-Estonia will depend on the cooperation of different institutions, spokespersons and a central coordination of communication which must also include national and international communication of e-Estonia.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-kaasamine Eestis: riigiasutuste ja poliitikute veebisisu kontentanalüüs
(Tartu Ülikool, 2019) Org, Kadri; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-valimised avaliku arutelu objektina
(Tartu Ülikool, 2007) Jakobson, Mari-Liis; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Exploring Estonian e-government before, during, and beyond COVID-19
(New Zealand Journal for Research on Europe (NZJRE), 2021) Carmichael, Logan
The outbreak of COVID-19 saw lockdowns imposed across the world, and traditionally in-person tasks and services shifted online. While this posed immense challenges in some governmental and institutional settings, in Estonia rigorous digital advancements dating back to the 1990s have made this learning curve markedly less steep, as many digital service provisions were widely available prior to the pandemic. This paper explores Estonia’s e-government solutions pre-dating, during, and beyond the pandemic. It will examine mechanisms – e-ID, X-Road, the information authority, state portal, and e-learning – that existed prior to the pandemic, and others – new e-services, fully online learning, and contact tracing applications – that have emerged in direct response to the pandemic. Finally, this paper will examine how elements of Estonian e-government can, and have been, adopted in international settings, considering how cybersecurity, regulation, and accessibility are closely intertwined with such dialogues surrounding e-government.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
How can E-Government facilitate the process of immigrants’ integration? The case of new labor immigrants in Estonia
(Tartu Ülikool, 2019) Popova, Anastasiia; Solvak, Mihkel, juhendaja; Muhhina, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Immigrant integration is an integral part of contemporary policy. Yet, while various studies have discussed different factors that might affect integration, relatively few existing studies have devoted their attention to the impact of E-Government on migrant integration. This study intends to measure E-Government impact on immigrants’ integration. The research presents the conceptual framework for examining the linkage between E-government and integration, namely on the first stage of integration – acculturation. This is a crucial stage of integration, as identified by Favell, 2003. This paper demonstrates the experience of new Estonian labor migrants. The findings illustrate Estonian new labor migrants’ experience of the adaptation process, indicating the positive and negative impacts of E-Government. The study contributes a valuable illustration of new migrants’ experience in Estonia, and recommends a series of solutions, such as improved access to alternate languages, and access to e-Governance awareness training, as part of the welcome programme for new migrants to Estonia.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kodanikuportaali www.eesti.ee kasutatavus: erinevate e-teenuste näitel
(Tartu Ülikool, 2008) Moor, Kaija; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Modern democratic federations in the digital age: the conditions and prerequisites of electronic government (de-)centralization
(Tartu Ülikool, 2018) Maksimova, Mariia; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This thesis discusses the process of administrative (de-)centralization of electronic government in 11 democratic federations. The research is comparative in nature and process-tracing was used as a primary data analysis method in order to identify the factors that led to the centralization or decentralization of the three electronic government areas. The following factors were discussed in the study: economic resources, the quality of public services, the quality of electronic government and the political orientation of the majority party in the parliament. The work not only analyzes the prerequisites for the actions of the central government regarding the electronic government system aimed at redistributing intergovernmental power-relations but also categorizes these actions in the context of redistribution of administrative powers. Based on the results of the study, the factors of centralization or decentralization of each electronic government area are highlighted, and the main strategies are outlined. As the thesis argues, the desire of federal center to improve the quality of public services and quality of electronic government leads to the decentralization of electronic services area with the centralization of electronic administration, while increasing of economic resources leads to greater centralization of both electronic administration and electronic services.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Moving e-governance beyond borders: analysis of cross-border cooperation between Estonia and Finland
(Tartu Ülikool, 2021) Lankinen, Lare Patrik; Pääbo, Heiko, juhendaja; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This thesis aims to analyse contemporary cross-border cooperation in the field of public sector digitalisation and e-governance. Using Estonia and Finland as exemplary examples of state digitalisation cases, the study adds to the existing literature on e-governance. Furthermore, it considers the emerging need for cross-border interoperability in government solutions. The central research questions of collaboration, interdependence and digitalisation image are supplemented with the recent developments in politics as well as inside the European Union. Research input provided by current and former public officials has led to the concluding analysis. Despite the success stories of both countries in digitalisation, the current cross-border collaboration requires further structure and political will in becoming the exemplary cross-border model for others to follow.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Riigiasutused sotsiaalmeedias – kasutajate kogemused ja ootused
(Tartu Ülikool, 2013) Kostabi, Kristjan; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Reinsalu, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli vaadelda läbi valitud sotsiaalmeedia strateegia teoreetiliste käsitluste Eesti riigiasutuste kaasamise ja kommunikatsiooni kontekstis, millised on Eesti riigiasutuste sotsiaalmeedia kasutajate senised kogemused ja ootused riigiasutuste sotsiaalmeedia lehtedele. Soovin omapoolse uurimusega anda lisapanuse eelnevatele uurimustele, uurides sotsiaalmeedia kasutajate kogemusi riigiasutustega sotsiaalmeedias suhtlemisel ning leida nende üldised ootused riigiasutuste sotsiaalmeedia lehtedele ja nende sisule. Töö kontekstis välja toodud Eestis läbiviidud Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja e-Riigi Akadeemia eelnevate uurimuste arvates on Eesti riigiasutuste kaasamistegevus ja kommunikatsioon sotsiaalmeedias puudulik ja esineb võimalusi, kuidas seda paremini teha. Eelkõige peaks kogu riigi avaliku halduse kultuur soodustama riigiasutuste ja kodanike vahelist suhtlust nii reaalses kui ka virtuaalses ruumis. Valisin töösse Accenture's Public Service Value Govemance Framework´i printsiibid, mis kirjeldavad, milliseid põhimõtteid peaks riigiasutus sotsiaalmeedias hea avaliku halduse teostamiseks järgima ja mida võtta aluseks sotsiaalmeedia strateegia planeerimisel. Et kuidas leida sobivat tegevusviisi strateegia väljatöötamiseks, olen poolt tööse valinud I. Mergeli kolme võimaliku strateegia lühikirjelduse koos soovitustega. Töös on lisatud soovitused A. Kaplani ja M. Haenleini poolt, mida sai uuringu tulemuste hindamiseks kõrvutada küsitluste vastustega. Uurimuse läbiviimiseks koostasin küsitluse ja viisin selle läbi veebipõhiselt küsitluskeskkonnas E-Formular. Küsitlus oli veebipõhine seetõttu, et see oleks internetikasutajate, sh sotsiaalmeedia kasutajate jaoks sobilikum ja ei eeldaks mingil kellaajal aktiivset massi kusagil füüsilises punktis. Küsitlust levitasin juunis ja juulis 2012 sotsiaalmeedias, et leida kindlasti sotsiaalmeedia kasutajaid (Facebook, foorumid, blogid), organisatsioonide e-posti listides ja koos uurimust tutvustava artikliga portaali Delfi rubriigis Forte. Kasutajate senise kogemuse põhjal iseloomustab riigiasutuste sotsiaalmeedia lehekülgi tihti liigne ametlikkus, kantseliidi kasutamine postitustes, igavad postitused, familiaarsus, info puudulikkus, enesekesksus ja ükskõiksus. Samuti on kasutajad märganud, et tihti ei olda päriselt kaasamisest huvitatud. Mulle jäi uuringu tulemustest mulje, et kasutajad on olukorraga juba leppinud ja enda jaoks seadnud standardi, mida riigiasutus suudab sotsiaalmeedias teha. Põhiline kasutajatepoolne ootus on saada riigiasutuse sotsiaalmeedia profiili postitustest endale kasu läbi teenuse, info või muu. Sotsiaalmeedia kasutajad on valmis aruteludeks ja kaasamiseks, kui riigiasutus seda ise oma sotsiaalmeedia lehel alustab. Enamiku vastajate ajendiks riigiasutuste sotsiaalmeedia lehtede külastamisel on saada infot, leida uudiseid, abi või nõu, enamus kasutajaid ei plaani lehte külastada mõttega arvamust avaldada või kritiseerida. Pakutav info riigiasutuse sotsiaalmeedia lehel peaks täiendama muudes kanalites ilmunut, kuid seejuures on oluline, et see on tehtud sotsiaalmeediapäraseks ja kandma mingit lisaväärtust. Riigiasutused peaksid kasutajate arvates sotsiaalmeedias olema ja samuti soovitab seda valitsuse kommunikatsioonibüroo. Kuid kui riigiasutused sotsiaalmeedias oma profiili loovad, siis peaks neile kehtima alljärgnev käesoleva töö põhjal kasutatud teoorite ja tulemuste põhjal sõnastatud põhimõte: „Riigiasutused peavad enda sotsiaalmeedia profiilil kodanikega tegema koostööd planeeritult ja sotsiaalselt, et kodanike ja teiste profiili kasutajate arvamuste abil toetada hea avaliku halduse elluviimist, tagades nii parema avaliku teenuse kvaliteedi kodanikele.“
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Take-up and potential benefits of e-government services – an example of Estonian electronic sickness leave certificate
(Tartu Ülikool, 2017) Grygorenko, Kateryna; Võrk, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tartu Linnavalitsuse rubriik "Ametnik vastab" e-kaasamise vahendina
(Tartu Ülikool, 2009) Rüütel, Karmen; Reinsalu, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Usaldus e-valimiste vastu ning valijate psühholoogilised tunnused: analüüs 2019. aasta riigikogu valimiste järgselt
(Tartu Ülikool, 2023) Leedu, Antero Kevin; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
E-valimiste osalust mõjutavate tegurite analüüs on muutunud oluliseks alates e-valimiste tutvustamisest 2005. aastal. Autori bakalaureusetöö analüüsib e-valimiste usaldust, jagades usalduse kahte kategooriasse: e-valimiste usaldajad ja mitteusaldajad. Töö eesmärgiks on mõista ja teha statistilisi järeldusi e-valimiste usaldust mõjutavate tegurite kohta. Bakalaureusetöö analüütilises osas uuritakse e-valimiste usalduse sõltuvust inimese psühholoogilistest tunnustest. Kontrolltunnustena kasutas autor sotsiaaldemograafilisi tunnuseid ning erakondlikku eelistust. Andmeanalüüsi tulemuste järgi psühholoogilistest tunnustest väiksem sotsiaalsuse ja kõrgem meelekindluse tase suurendab usaldust e-valimistesse. Sotsiaaldemograafilistest teguritest osutuvad oluliseks vanus ja haridustase. Selgub ka, et erakondlik eelistus mängib e-valimiste usalduse osas olulist rolli, mistõttu näiteks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna pooldajad usaldavad e-valimisi vähem kui Reformierakonna pooldajad.