Digiriigi staatus kui vahend Eesti rahvusvaheliste eesmärkide saavutamiseks: Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise näitel

Abstract

Bakalaureusetöö uurib Eesti digiriigi staatuse rakendamist rahvusvaheliste eesmärkide saavutamisel. Töö eesmärk on luua arusaam, kuidas on Eesti oma digiriigi olemust ning seeläbi rahvusvahelist staatust kujundanud ja siduda see teadmisega, kuidas on see tegevus toetanud riigi rahvusvaheliste huvide tagamist. Täpsemalt võtab töö vaatluse alla Eesti tegevuse Euroopa Liidu (EL-i) Nõukogu eesistujariigina 2017. aastal. Uurimuse keskseks hüpoteesiks on, et Eesti on olnud edukas digiriigi staatuse loomisel, mis on tõstnud riigi rahvusvahelist mainet ning seeläbi aidanud kaasa Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamisele. Ekspertintervjuudel ja avalikel dokumentidel põhineva kvalitatiivse sisuanalüüsi tulemusena leiti, et digiriigi staatuse ehitamine on olnud Eesti jaoks edukas riiklike huvide tagamise vahend. Efektiivse digitaliseeritud riigi loomine on kujundanud Eestile rahvusvaheliselt positiivse maine, mis võimaldas Eestil tuua digiteemad EL-i Nõukogu eesistumise jooksul liidu keskseks fookuseks ning nendega seotud seadusandlikku protsessi kiirendada. Digiriigi staatus on toetanud EL-i digipöörde toimumist, juhtides tähelepanu olulistele teemadele nagu andmete vaba liikumine ja küberturve ning tugevdanud Eesti kui tunnustatud ja mõjuka digivaldkonna eksperdi staatust.