Sirvi Märksõna "eetika" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 20 101
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    A normative assessment of the legal philosophy of the european union using the grundnorm theory of hans kelsen
    (Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, 2014) Vern-Barnett, Adam; Laffranque, Julia, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
    This thesis assesses the normative basis of the law of the European Union according to selected theories of legal and ethical philosophy. Firstly it employs the methodology of legal theorist Hans Kelsen, who envisioned a legal order as a hierarchy of norms with a central norm or Grundnorm at the peak of this hierarchy. Ten such norms are identified within the EU Treaties and related documents, and encompass values such as the ‘promotion of peace’, the ‘rule of law’ and ‘democracy’. However, an examination of the jurisprudential approach of the Court of Justice, which occupies a prominent place in the constitutional law of the EU legal order alongside the Treaties, suggests that the Grundnorm of the EU law is of a functional nature, and is chiefly concerned with the establishment and maintenance of the European Common Market. An assessment of this Grundnorm using the contrasting ethical theories of Kantianism and utilitarianism suggests that the legal philosophy of the European Union is thus consequentially ethical, as the European Common Market brings many benefits, but it is not primarily governed by the protection of deontological values, with these values consistently subordinated to the Common Market Grundnorm. It is then suggested that the functional basis of this Grundnorm will create problems for the ethical legitimacy of the EU legal order in the longer term; it has been constructed in this way by the Court of Justice due to the identity crisis of the Community as caused by the on-going democratic deficit. Thus an ideal Grundnorm for the EU legal system should have a core basis in ethical values, especially those relating to democracy, human rights and the rule of law.
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Ajakirjanduseetika koodeksi tõlgendamine vähese töökogemusega ajakirjanike poolt
    (Tartu Ülikool, 2013) Karu, Lenel; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
    Käesoleva töö eesmärk oli selgitada välja, kui oluliseks peavad vähese töökogemusega ajakirjanikud eetikakoodeksit ja eetilist mõtlemist. Oma töös uurisin, millised on ajakirjanike väärtused ja kui palju kasutatakse eetikakoodeksit oma igapäevatöös. Lisaks küsimustele vastamisele tuli intervjueeritavatel lugeda eetikakoodeksit. Ma palusin neil tõlgendada konkereetseid punkte ja tuua välja eetilisi dilemmasid. Minu valimiks olid üheksa ajakirjanikku, kelle töökogemus oli maksimaalselt 6 aastat. Kaks minu valimist olid praktiseerivad tudengid, neli töötasid kohalikus ajalehes ja kolm üleriiklikus väljaandes. Valimi hulgas leidus kolm meest ja kuus naist, neist viis olid õppinud ajakirjandust ja neli mitte. Minu valitud teemat ja valdkonda on uuritud ka varem, kuid peamiselt on keskendutud professionaalsetele väärtustele ja suurema töökogemusega ajakirjanikele. Minu töö aga keskendus rohkem eetikakoodeksile ja vähese töökogemusega ajakirjanikele. Minu bakalaureusetöö tulemusel selgus, et eetikakoodeks ei ole vähese töökogemusega ajakirjanike jaoks igapäevatöös oluline ja selle roll on hääbumas. Ajakirjanikud olid eetikakoodeksit lugenud üllatavalt vähe ja pärat tööle asumist veelgi vähem. Eetikakoodeksit ei võeta kui abivahendit, küsimuste korral pöödutakse teiste ajakirjanike poole toimetuses. Ajakirjanikud leidsid, et eetikakoodeksi põhimõtted on loogilised ja pähe kulunud, mistõttu seda ka ei kasutata. Ajakirjanikud leidsid veel, et eetikakoodeks on vananenud ja seda tuleks kohandada ka näiteks sotsiaalmeediale. Töö tulemusel võib öelda, et vähese töökogemusega ajakirjanikud peavad eetikat oluliseks, kuid lähtuvad suurel määral oma „kõhutundest”. Lisaks kasutatakse sageli kolleegide head nõu ja nende kogemusi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et vähese töökogemusega ajakirjanike hulgas on eetiline mõtlemine olulisel kohal, kuid eetikakoodeksi roll väike. Ajakirjanduseetikakoodeks ei ole praegu ajakirjanikele oluline juhend ning selle muutmiseks tuleb koodeksit täiendada.
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Ajakirjaniku eetilised dilemmad konstrueeritud ajakirjandusliku juhtumi lahendamisel
    (Tartu Ülikool, 2017) Koemets, Mari-Liis; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Bakalaureusetöö peamine eesmärk oli välja selgitada, milliseid eetilisi dilemmasid tajuvad uurivajakirjanikud konstrueeritud ajakirjandusliku juhtumi lahendamisel ning milliseks kujunevad nende otsustusprotsessid kerkinud dilemmadega tegelemisel. Samuti uurisin, mil määral sõltuvad professiooni esindajad ajakirjandust reguleerivatest tasanditest ning kuivõrd oluliseks peavad ajakirjanikud eetikat oma igapäevatöös. Andmekogumismeetodina kasutasin poolstruktureeritud ekspertintervjuu vormi. Intervjuude aluseks oli laste ennasthävitava tegevuse teemal põhinev stiimulmaterjal, mille konstrueerimisel tuginesin Eesti Vabariigi seadustele, Eesti ajakirjanduseetika koodeksile, uurimisalust teemat käsitlenud teoreetikutele ning kolmele olulisemale hüpoteetilisele oletusele. Uurivajakirjanike poolt pakutud lahendusi ning argumente kasutasin peamistele uurimisküsimustele vastamiseks. Töö tulemustest lähtuvalt kaardistasin ajakirjanike tõstatatud eetilised dilemmad. Seejuures võrdlesin võimalusel ka tele- ja trükiajakirjanduse võimalikke erinevusi. Peamiseks eetiliseks dilemmaks pidasid ajakirjanikud laste identifitseerimist, sh ka lastega kohtumist ning nende intervjueerimist juhtumi uurimisel. Seejuures pidasid ajakirjanikud esmatähtsaks, et ei suureneks laste kannatused. Samuti osutus dilemmaks blogimaterjalide kasutamine uudiste kontekstis, seda eriti teleajakirjanduses, kus uudise mõjusus on sõltuv näidatavast pildist. Osaliselt ka küsimus, kuidas identifitseerida uudistes lastekodu ja selle töötajad, kuna mõnel juhul võivad valikud tekitada osapooltele veel enam kannatusi. Vihje saamist sõbralt ajakirjanikud dilemmana ei tunnetanud. Pikema tööstaažiga ajakirjanikud tõstatasid bakalaureusetöö jaoks läbi viidud intervjuudes küsimuse, kas läheneda lastele tavakodaniku või ajakirjanikuna, põhjendades argumentatsioonis puberteediealiste käitumismustreid sageli sõltuvatena käskudest ja keeldudest, mistõttu ei pruugi lastest kirjutamine olla avalikkusele vajalik. Samuti esines erinevusi nais- ja meesajakirjanike vastustes, kellest esimesed pöörasid enam tähelepanu detailide jälgimisele. Juhtumi uurimisel toetuksid ajakirjanikud toimetuse juristidele või kaastöötajatele, samuti põhjalikule eeltööle faktide kogumisel ning blogis avaldatud materjalidele, et mõista juhtumi tõsidust. Oluliseks peeti ka kontakteerumist uurija ja psühholoogiga, kel on piisav kompetents lastega suhtlemiseks. Lisaks eelnimetatud olulistele allikatele lähtusid ajakirjanikud ka isiklikest kogemustest ja sisetundest. Küsitavusi tekitas seevastu lastekaitse kaasamine uurimisse. Peamiseks diskussioonipunktiks sai, kas jääda truuks eetikale või avalikkusele. Samuti, mil määral püüavad erinevad loos esinevad osapooled omada kontrolli ajakirjanike loo avaldamise üle ning kuivõrd peaksid professiooni esindajad soovidega arvestama. Bakalaureusetöö kinnitab tänaste uurivajakirjanike suutlikkust jääda truuks traditsioonilise ajakirjanduse väärtustele, sh kontrollida informatsiooni õigsust ning selle kasu ja kahju erinevatele osapooltele. Uudisväärtuslikkus kui selline on aga sõltuv kas ajakirjaniku personaalsetest, toimetusesisestest või eetikakoodeksile tuginevatest valikutest.
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Aquino Thomase Sententia libri Ethicorum ja kontemplatsioon
    (2004) Laanepere, Taavi; Lepajõe, Marju, 1962-, juhendaja
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Ärieetika tajumine Eesti erasektori juhtide seas aastatel 2011 - 2014
    (Tartu Ülikool, 2014) Tutskanjuk, Juri; Torokoff-Engelbrecht, Made, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
    Asendusemaduse olemus ja õiguslik regulatsioon
    (Tartu Ülikool, 2007) Orav, Ave; Nõmper, Ants, juhendaja
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Ashret ha-divrot le-bnei tsion
    (Varsha : Halter, 1899) Kotik, Yekhezkel
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Autonoomia ja informeeritud nõusolek arsti-patsiendi suhetes
    (2008) Kaasik M; Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Avgvstini Niphi Medicae Philosophi Svessani De Regnandi Peritia Ad Carolvm. VI. [i.e. V] Imper. Caesarem Semper Avgvstvm
    (Neapoli : in aedibus Dominae Catherinae de Siluestro, 1523) Nifo, Agostino
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Bahja ibn Paquda eetika antiiksel ja judaistlikul taustal
    (2006) Põldsam, Anu; Kasemaa, Kalle, juhendaja
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Can Autonomous Machines Make Ethical Decisions?
    (Tartu Ülikool, 2016) Tõnisson, René; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Käesolev bakalaureusetöö küsib, kas autonoomsed masinad suudavad teha eetilisi otsuseid. Autonoomse masina all mõeldakse siin selliseid masinad, mis on võimelised tegutsema ilma pideva inimese poolse juhtimiseta ning mida kontrollib tehisintellekt. Autor arutleb eeliste ja puuduste üle, mis on erinevatel eetilistel printsiipidel, mida masin saaks kasutada alusena oma otsuste tegemisel. Siia on kaasatud nii klassikalised eetikateooriad nagu näiteks utilitarism kui ka alternatiivsed lähenemised nagu juhtumipõhine masinõpe. Samuti leitakse, et valdkonnapõhise eetika masinasse juurutamine oleks kergem, kui püüd korraga arendada üldisel eetikal põhinevat masinat. Vaadeldakse ka üldist masinapoolse otsustusprotsessi olemust ning jõutakse järeldusele, et kuna masinal puudub teadvus, vaba tahe, kavatsuslikkus ja omakasupüüdlikkus, siis ei ole masinad võimelised tegema eetilisi otsuseid sel moel nagu inimene. Sellest hoolimata on masinad võimelised tegema otsuseid, mida saab pidada eetiliseks mingis kindlas situatsioonis, juhul kui neisse on implementeeritud sobiv eetiline printsiip ning masin suudab koguda adekvaatset infot end ümbritseva kohta.
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Can contempt serve as a morally appropriate form of self-defense against the damage wrought by superbia? A critical analysis of Macalester Bell's account of contempt
    (Tartu Ülikool, 2015) Meriste, Heidy; Sutrop, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    This thesis is focused on whether contempt could serve as a morally appropriate form of self-defense against superbia. My analysis is largely built on and developed in critical dialogue with a thesis put forward by Macalester Bell in her monograph “Hard feelings: the moral psychology of contempt” (2013). Bell is one of the few modern moral philosophers who have defended contempt as an emotion that has an important role to play in our moral lives. Even though contempt has often been rejected as a nasty and immoral emotion and it is not particularly difficult to come up with cases where contempt would indeed be unjustified, I find it hard to deny that there is a grain of truth in saying that the virtuous agent will love the good and hate the evil1. If we are to be consistent and wholeheartedly value morality, and we agree that emotions are important mediums through which we value things (as it is assumed by the current mainstream theories of emotion), then there seems to be a prima facie case for at least some hard feelings―understood as emotions that help us hold other people accountable for their wrongdoing, or, in case of superbia (which is more to do with character rather than some isolated acts of wrongdoing), their “badbeing” (Bell 2013: 39).
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,