Sirvi Märksõna "euroskeptitsism" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 25

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
An analysis of the effects of the financial crisis on the performance of eurosceptic parties in national elections
(Tartu Ülikool, 2016) Rätsep, Martin; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Brexiti mõju euroskeptitsismile Lõuna-Euroopas
(Tartu Ülikool, 2021) Põdra, Lenne Lotta; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Brexit ehk Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust lõi ühenduse jaoks täiesti uue pretsedendi, olles Euroopa Liidu ajaloos esimene liikmesriik, mis on Liidust lahkunud. Ühe suure jõu lahkumine võib teistele liikmesriikidele olla kas eeskujuks või hoiatuseks. Kindel on aga see, et tegu oli pika protsessiga, mille tulemust ei näinud keegi ette ning mille põhjused ei ole endiselt täiesti selged. Lõuna-Euroopa riigid on välja paistnud oma vähese Euroopa-vastasusega, seega tulevad töös vaatluse alla just viis Lõuna-Euroopa riiki, et näha, kas ja mil määral on Brexit mõjutanud nendes riikides range euroskeptitsismi esinemist ehk soovi Euroopa Liidust lahkuda. Itaalia, Kreeka, Hispaania, Portugali ja Küprose eurohoiakuid vaadeldakse perioodil 2012–2020 ning muutuste kaardistamiseks kasutatakse Eurobaromeetri andmeid, mille põhjal sooritatakse kvantitatiivne analüüs. Töö tulemusena selgus, et viiest riigist neljas oli pärast Brexitit range euroskeptitsism vähenevas trendis. Erandiks oli ainult Itaalia, kus oli skeptilisus avalikus arvamuses hoopis tõusuteel. Kuigi Brexit võis olla üheks eurohoiakute mõjutajaks, siis mängisid riikide jaoks olulist rolli ka erinevad kriisid, parteide ja eliidi hoiakud, majanduslikud faktorid, sotsiaalne tunnetus ja palju muud. Kuigi trendide muutusi saab kaardistada ja analüüsida aastate lõikes nii enne kui ka pärast Brexitit, siis on neid keeruline siduda just Brexitiga, sest tihti ei ole muutuste taga ainult üks põhjendus, vaid korraga mõjutavad olukorda mitu tegurit.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Comparative analysis of the discourse on Brexit in the context of Estonian and Russian language media
(Tartu Ülikool, 2017) Panov, Artur; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Constructing European Union in the alternative media channel of the Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Uued Uudised
(Tartu Ülikool, 2020) Kivipõld, Karin; Wierenga, Louis John, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This Master’s thesis studies the EU narratives in Estonian populist radical right (PRR) party’s alternative media channel Uued Uudised, which serves as an ideological platform where Estonian Conservative People’s party (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, EKRE) distributes news from their perspective. PRR movement is on the rise all over EU, but also in Western World in general. Their core ideology is combined with xenophobic nationalism – opposition to immigration, multiculturalism, political elite, while supporting authoritarianism claiming to represent the ‘pure’ ordinary citizens. Euroscepticism entered the agenda of Estonian discourse with the accession of EU in early 2000’s, however, became a prominent actor during the refugee crisis, that occurred shortly after EKRE’s electoral breakthrough in 2015 and has allowed EKRE to expand its discursive opportunities. However, Estonia was not hit by a wave of asylum seekers. EKRE’s successfully mobilized their electorate through socio-psychological strategies and playing on people’s feeling of security, comparing EU as the new oppressor after the collapse of Soviet Union. Strategical approaches, as relying on conspiracy theories, victim-attacker roles, attribution of blame and ability the push their favorable agenda to political discourse or public, highlight the PRR rhetoric as important tool implementing their nationalist imaginaries of less integrated EU and more sovereign Estonia. Based on this research is proposed a theory, that EKRE extensively uses specific EU narratives for scapegoating the EU through real and imagined fears and deepening the polarization of society in order to maintain their electorate. PRR rhetoric serves as a useful ‘toolbox’ of strategies for embedding these narratives.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Converging or diverging patterns of Euroscepticism among political parties in Croatia and Serbia
(Routledge, 2019) Petsinis, Vassilis
This article is a comparative study on the patterns of Euroscepticism encountered among the political parties of Croatia and Serbia. Primary attention is paid to the employment of Euroscepticism from within the halls of power by the ruling parties of Croatian Democratic Union/HDZ and the Serbian Progressive Party/SNS. Secondary attention is paid to the employment of Euroscepticism by smaller parties with a populist and/or a radical right-wing orientation. This article demonstrates that whereas Euroscepticism among Croatia’s political parties appears to be rather multifaceted (with a focus on domestic minority issues, gender-related themes, and economic anxieties), the Euroscepticism of Serbian political parties has become ‘single-issue’ with a major stress on geopolitics. Nevertheless, the governing apparatuses of Croatia and Serbia converge in their adaptive and pragmatic employment of Euroscepticism. This consists of the occasional employment of soft versions of revisionist Euroscepticism in Croatia and a gradualist Euroscepticism, which is contested by the rejectionist voices of the radical right, in Serbia. This phenomenon demarcates the tactical and situationally adaptive adjustments of HDZ and SNS from the more ideological and pervasive dominance of socially conservative agendas among ruling parties of the conservative right in the Visegrad Four states (e.g., FIDESZ and PiS).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti konservatiivsete erakondade euroskeptitsism 2019. ja 2023. aasta Riigikogu valimiste kontekstis: Ukraina sõjaga seotud muutused
(Tartu Ülikool, 2023) Põdra, Lenne Lotta; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
2022. aastal alguse saanud sõda Ukrainas on endaga kaasa toonud mitmeid tagajärgi ning mõjutanud nii Ukrainat kui ka teisi riike ja ühendusi laiemalt. Lisaks NATO-le on pidanud julgeoleku tagamisega hakkama tegelema ka Euroopa Liit. Muutunud olukorra valguses on kohane uurida, kuidas on sellest mõjutatud erakonnad ning nende Euroopa Liidu suunalised arvamused ja seisukohad. Magistritöö eesmärk on välja selgitada, kas ja mil määral on Venemaa algatatud Ukraina sõja puhkemise järgselt muutunud euroskeptilised hoiakud. Lisaks uuritakse, kas olemasolevate euroskeptitsismi dimensioonide kõrvale on tõusmas ka julgeolek. Töös uuritakse Eesti konservatiivseid parlamendierakondi ehk Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) ja Isamaa Erakonda. Saamaks ülevaadet muutustest ajas enne sõja algust ja sõja ajal on vaadeldavaks perioodiks valitud 2019. aasta ja 2023. aasta Riigikogu valimised ning andmetena on kasutatud valimisprogramme ja Eesti Rahvusringhäälingu debatisaateid „Valimisstuudio“. Töö tulemusena leidis autor, et euroskeptitsismi esines mõlemas vaadeldud erakonnas ning nii majanduslikku, kultuurilist kui ka poliitilist euroskeptitsismi. Erakondadest oli kriitilisem EKRE, mille puhul sai 2023. aasta valimistel täheldada poliitilise euroskeptitsismi suurenemist. Isamaa aastate võrdluses oma kriitilisust olulisel määral ei muutnud ning avaldas lisaks ka positiivseid seisukohti Euroopa Liidu suunal. Julgeolek teemana oli 2023. aasta valimiste kontekstis muutunud olulisemaks kui varem, aga euroskeptitsmi julgeoleku dimensiooni avaldumist töös ei avastatud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eurooptimismi ja euroskeptitsismi vastasseis Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis
(Tartu Ülikool, 2012-10-30) Heinsalu, Lauris; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Elections are the cornerstone of a democratic government and low turnout could be said to be damaging the legitimacy of it. It is therefore important to research the determinants of voting behaviour. Mapping the distribution of positive and negative attitudes toward further European integration can show if and how these attitudes affect turnout. The purpose of this paper is to map the distribution and prevalence of euro-sceptic and euro-optimistic attitudes among the voters and non-voters of the 2009 European parliament elections in order to compare the prevalence of these attitudes among the member states and regions of the European Union and assess the impact of attitudes among voters to turnout in the elections. And also to find out attitudes toward furthering integration differ among the different states and regions of the European Union. Analysis showed that Eurosceptic attitudes are more common that eurooptimistic attitudes in Austria, Estonia, Finland, Latvia and the United Kingdom. These attitudes were equally distributed in France, Hungary and Portugal. Positive attitudes toward European integration were more common than negative ones in all other states examined. Statistical analysis concluded that turnout in states, where eurooptimistic attitudes are more prevalent that Eurosceptic attitudes, does not differ from turnout in states where the distribution of attitudes is the other way around. Eastern Europe and Southern-Europe have the highest number of eurooptimistic respondents. In only two of the eight regions observed - Northern Europe and Finno- Ugric nations – were Eurosceptic attitudes more prevalent that optimistic ones.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eurosceptic narratives and disinformation in Estonia in the context of 2024 European Parliament elections
(Tartu Ülikool, 2025) Tärgla, Sheryl; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The European Parliament elections play a principal role in shaping the EU and its member states' politics as the event introduces new political actors and agendas, often bringing along domestic changes. This thesis investigates the evolution of Eurosceptic narratives in Estonian alternative media throughout 2024, with particular focus on the European Parliament (EP) elections and possible connections to political disinformation. Additionally, the year 2024 offered a variety of other events shaping the political information related to the EU, such as other relevant controversial Eurosceptic actors, including Viktor Orbán and Hungary, which appear in the narratives. While previous studies have emphasised Euroscepticism among Estonia’s Russian-speaking population, this research concentrates on Estonian-speaking (far-right and nationalist) alternative media platforms. Using narrative analysis, the study examines 108 narratives across six major alternative media sites to identify core Eurosceptic themes and assess the presence of disinformation. Seven dominant narrative categories were identified, the most prevalent being portrayals of the EU having authoritarian tendencies. Although only a few narratives were confirmed as disinformation, many were found to be misleading, highlighting the blurred line between propaganda and outright falsehoods. The results also indicate a growing resonance of Euroscepticism in Estonia, reflected in the country’s increasing support for Eurosceptic parties during the 2024 EP elections. While explicit election-related campaigning was limited, post-election developments—such as dissatisfaction with the new Commission and continued emphasis on issues like climate policy and migration—intensified Eurosceptic rhetoric. The study contributes to broader discussions on the regional variations of Eurosceptic discourse, the strategic use of disinformation in populist media, and the role of emotional appeals and historical sensitivities in shaping anti-EU sentiment in Eastern Europe.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroscepticism and EKRE: how nativism influences the Euroscepticism of Estonia’s largest populist radical right party
(Tartu Ülikool, 2019) Jarosak, Daniel Robert; Pääbo, Heiko, juhendaja; Mach, Zdzislaw, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The Conservative People’s Party of Estonia (EKRE) has rapidly grown in popularity over the course of seven years. After officially forming in 2013, the party won 8% of the seats in the Estonian Parliament in the 2015 elections. Then, in 2019, the party more than doubled this number when it won 19% of the seats in the parliament. The party has accomplished this impressive feat while advocating for the Estonian government to place a greater emphasis on sovreignity and traditional values. In addition to this emphasis on nativism, the party also promotes Eurosceptic language in both its policy goals and rhetoric. This thesis sets out to prove that, in the case of EKRE, this concern over cultural issues is related to the Eurosceptic nature of the party. By conducting interviews with party leaders, three categories of codes were created. Those categories are, Euroscepticism, nativism, and populism. From these codes, this thesis comes to the conclusion that EKRE is a hard-Eurosceptic party and its hard-Eurosceptic beliefs are fueled by nativism.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroskeptiliste fraktsioonide mõju Euroopa Parlamendis
(Tartu Ülikool, 2016) Mahov, Sten; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Euroskeptikuid on Euroopa Parlamenti (EP) valitud alatasa, kuid mitte kunagi varem ei ole nad valimistel võitnud nii palju kohti kui 2014. aasta kevadistel valimistel. Käesolevas magistritöös on vaatluse alla võetud parteimanifestide järgi end euroskeptikuteks kuulutanud fraktsioonide ning nendega samu vaateid jagavate fraktsioonitute liikmete hääletuskäitumine täiskogul uue parlamendi esimese tööaasta jooksul. Võrreldud on, kui palju erinevad fraktsioonid, rühmad eelnõude poolt ja vastu hääletavad ning milliste teemakomisjonide poolt euroskeptilised parlamendijõud on. Vaatlusperioodi ajal 16. juulist 2014 - 9. juulini 2015 leidis EP täiskogul aset 304 erinevate nimelist (roll call vote) komisjoni resolutsioonieelnõu hääletust. Töös kasutatavad uurimisandmed on saadud EP hääletusi jälgivast sõltumatult veebilehelt www.votewatch.eu, kus on välja toodud hääletustulemused nii fraktsioonide, rühmade kui iga parlamendiliikme kohta eraldi. Analüüsis on eraldi ning üldiselt välja toodud hääletustulemused nii nende eelnõude puhul, mille täiskogu vastu võttis kui ka tagasi lükkas. Analüüsist selgub, et kui panna ritta kõik 304 eelnõu hääletusel (vastuvõetud ning tagasi lükatud), ning jälgida hääletusi fraktsiooni- ning rühmapõhiselt, oleks hääletatud rohkem eelnõude vastu kui poolt. Täiskogu hääletas 287 eelnõu poolt, ning kui need ritta panna ja jälgida hääletusi fraktsiooni- ning rühmapõhiselt, näeb, et euroskeptikud hääletasid suurema osa täiskogu poolt heakskiidu saanud eelnõude vastu. Kui aga vaadata neid 17 eelnõu, mis täiskogu tagasi lükkas, näeb, et euroskeptikud hääletasid võrdselt eelnõusid poolt ning vastu. Kõige enam hääletasid täiskogu hääletustulemusega vastupidiselt Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa (EFDD) fraktsiooni liikmed, neile järgnesid fraktsioonitute euroskeptikute rühma saadikud (NI). Kõige enam hääletas täiskoguga sarnaselt Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon (GUE/NGL) ning ECR fraktsioon. 2015. aasta loodud uus fraktsioon Rahvaste ja Vabaduste Euroopa (ENF), mis osales 41 eelnõu hääletusel, hääletas võrdselt nii eelnõude poolt kui vastu. Nii nagu oli hääletusel palju eelnõusid, mille üle fraktsioonid ja rühmad erinevalt hääletasid, oli ka palju neid eelnõusid sisaldavaid teemakomisjone, mille poolt ning vastu hääletati. Näiteks hääletasid kõik vaatluse all olevad parlamendijõud suuresti siseturu ja tarbijakaitse ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjonide eelnõude poolt. Ühiseid eelnõusid sisaldavat teemakomisjoni, mille poolt euroskeptilised parlamendijõud ühiselt vastu hääletasid, ei olnud. Küll aga saab fraktsioonid ning grupid jagata kaheks liiniks: ECR - GUE/NGL ning EFDD - fraktsioonitud liikmed – (ENF). Just nende gruppide vahel oli kõige enam neid teemakomisjone, mida toetati või mitte. Ka nende gruppide siseselt oli erinevusi, mistõttu tulevad sealt välja need teemad, mis ühele või teisele fraktsioonile, rühmale meelepärased on.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroskeptilisuse tekkepõhjused Euroopa Liidus: Ungari ja Itaalia võrdluse näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Niitsoo, Iiris; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev bakalaureusetöö keskendus euroskeptiliste meeleolude tekke uurimisele Euroopa Liidus. Vaatluse alla võeti kaks Euroopa Liidu liikmesriiki, Ungari ja Itaalia. Töö eesmärgiks oli vastata küsimusele: „Mis on peamiseks euroskeptiliste hoiakute tekke põhjuseks Ungaris ja Itaalias?“ Valitud riikide puhul üritati tuvastada ühiseid tegureid, mis on viinud välja euroskeptiliste meeleoludeni avalikus arvamuses ja valitsustasandil. Riigid osutusid valituks põhjusel, et tegu on kahe Euroopa Liidu liikmesriigiga, kes erinevad üksteisest kultuuriliselt, majanduslikult ning ajaloolise tausta poolest, kuid nende ühiseks sõltuvaks muutujaks on euroskeptilisus. Uurimisküsimusest tulenevalt püstitati hüpotees, et Euroopat 2000. aastatel mõjutanud kriisid, eeskätt majandus- ja rändekriis, on toonud kaasa euroskeptiliste hoiakute tekke. Hüpoteesist tulenevalt kujunes uurimistöö sõltumatuks muutujaks majandus- ja rändekriis. Empiirilises analüüsis kasutati võrdlevat meetodit (Most Different Systems Design), et jõuda järeldusele hüpoteesi paikapidavuses. Empiirilises osa analüüsi tulemuseks selgus, et kriisidel on mõju euroskeptilise hoiakute tekkele, kuid tulemused erinevad riikides. Itaalia puhul mõjutas majanduskriis rohkem euroskeptiliste hoiakute teket kui rändekriis. Ungari puhul osutusid tulemused vastupidiseks, sest rändekriis avaldas suuremat mõju kui majanduskriis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
From Thatcher to May: framing the evolution of British Euroscepticism until Brexit
(Tartu Ülikool, 2017) Merila, Eliise; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
How have the Conservative and Unionist Party, Labour Party, Scottish National Party, and Liberal Democrats changed their general election manifestos from 2017 to 2019 because of Brexit?
(Tartu Ülikool, 2024) Järv, Annabret Helena; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This paper dives into the evolving political party manifestos in the United Kingdom (UK) during the general elections of 2017 to 2019 and draws linkages to the impact of the Brexit phenomenon on these manifestos. The study employs qualitative content discourse analysis methodology, examining the shifting approaches to Brexit as portrayed in the manifestos of major political parties: the Conservative Party, the Labour Party, the Scottish National Party (SNP), and the Liberal Democrats. The analysis examines the dynamics that are driving these changes and applies a lens of Euroscepticism to provide additional context. The research and analysis in the thesis contribute to an understanding of how Brexit influenced political discourse in the UK in 2017 and 2019 and look into the future of the UK’s politics - to 2024 and beyond.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kandidaatide positsioonid Euroopa Liidu suhtes Prantsusmaa 2012. ja 2017. aasta presidendivalimistel
(Tartu Ülikool, 2018) Meensalu, Anna-Riin; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida Prantsuse presidendikandidaatide positsioone Euroopa Liidu (EL) suhtes 2012. ja 2017. aasta presidendivalimiste näitel. Valimisi analüüsitakse nii eraldi kui ka võrdlevalt, et uurida, kas ja millises suunas on ELi puudutavad positsioonid muutunud valimiste lõikes. Mõlemate valimiste puhul analüüsitakse nende viie kandidaadi valimisprogramme, kes kogusid presidendivalimiste esimeses voorus enim hääli. Töö teises peatükis tutvustatakse pehme ja tugeva euroskeptitsismi käsitlust ning eurointegratsiooni puudutavate positsioonide tüpoloogiat, mis saavad töö analüütilise osa aluseks. Valimisprogrammide analüüsimisel kasutatakse nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset lähenemist. Kandidaadid liigitatakse nende vaadete alusel tüpoloogia kategooria(te)sse, mis esindavad nende positsiooni kõige paremini. Mõne kandidaadi positsiooni analüüsimisel rakendatakse ka pehme ja tugeva euroskeptitsismi käsitlust. Samuti analüüsitakse valimisprogrammide puhul ELi puudutavate positiivsete, neutraalsete ja negatiivsete väidete või ettepanekute arvu, et edastada programmide tonaalsust veelgi täpsemalt. Valimisprogrammide analüüsi tulemusel ilmnes, et nii 2012. kui ka 2017. aastal esindas üks kandidaat viiest eurointegratsiooni suhtes “maksimalistlikku” positsiooni, esitades ELile minimaalselt kriitikat. Samamoodi esindasid mõlemal aastal kaks kandidaati viiest eurointegratsiooni suhtes “tõrjuvat” positsiooni, olles tugevalt euroskeptilised. Ülejäänud kandidaadid jäid nende kahe positsiooni vahele, liigitudes kas “reformistlikusse” või “neutraalsesse” kategooriasse. Valimiste lõikes võis tuvastada mõningast kasvu euroskeptiliste hoiakute osas. Kahe kandidaadi puhul, kes kandideerisid 2017. aasta valimistel, võis täheldada märke pehmest euroskeptitsismist, mis on muutus võrreldes 2012. aastaga. Valimiste lõikes võis samuti märgata tugeva euroskeptitsismi süvenemist. Kui 2012. aastal taotles ainult üks kandidaat riigi EList väljumist, siis 2017. aastal tegid seda juba kaks kandidaati. Samuti toimus muutus retoorikas: kui 2012. aastal ei maininud ükski kandidaat referendumi korraldamist, et hääletada riigi ELi liikmelisuse üle, siis 2017. aasta valimistel käisid selle idee välja kaks kandidaati.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Poland and Hungary: a comparison of different varieties of Euroscepticism within the EU
(Tartu Ülikool, 2019) Ocheretyanyy, Ilya; McNamara, Eoin Micheál, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This Master’s thesis is focused on the topic of Euroscepticism and the different forms it can take. More specifically, the author analyses two selected case studies, countries which are considered Eurosceptic and having right-wing parties in power. Those members of the European Union are Hungary and Poland, with Fidesz and Law and Justice as the respective parties in government. The thesis provides a background on the study of Euroscepticism as a whole, while including the theoretical framework of the modern and post-modern systems, which is used to explain fundamental differences between the analyzed case studies and the system they find themselves in. The analysis itself is based on empirical observations which are used in order to break down Euroscepticism into different types according to the Vasilopoulou typology, which was used as the main theoretical framework. Both of the theoretical frameworks are critically analyzed during their application to the empirical data. The research shows that the frameworks can be used successfully to analyse the subject matter, however there are some things which those theories do not capture and that can be improved upon.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Popular subjectivity in Latvian politics: national identity, EU membership and the voice of 'the people'
(Tartu Ülikool, 2016) Arnicāne, Lelde; Morozov, Viatcheslav, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The thesis deals with the issue of popular political subjectivity in the context of attitudes towards the European Union. In it its focus is Latvia where the public is more distanced and skeptic towards the EU membership than the political class. I argue that in order to explain this difference it is necessary to examine the discursive situating of the main subject of democratic politics – ‘the people’. Drawing on post-foundationalist analysis I show that in Latvia ‘the people’ are cemented as the founding power but not constructed as an active subject of established power. This in turn blocks the constitutive role of politics as any articulation of identity is assigned to only the politicians not the people. The unattainable wish that require for politicians to create an ‘ideal state’ results in constant disappointment with the actual political process. The barring of ‘the people’ from politics consequently impacts the perception of the European Union in regard to which ‘the people’ are constructed to have no agency while suspicion towards the actions of the politicians remains strong. Based on post-structuralist research design, the argument is established by two-fold analysis: the first part genealogically discusses the conceptual history of the categories of ‘the people’ and ‘the state’ in Latvia, and the second part provides an empirical analysis of the contemporary public debate on the Latvia’s presidency in the EU Council. Thus, the implications of the discursive constellation of Latvian popular subjectivity that is mapped out in the genealogical part are explored in regard to the Latvia’s EU membership. The thesis gives an original standpoint to continuous debate about the EU’s democratic deficit by highlighting post-foundationalist interpretation of popular politics as well as sheds new light on significance of the categories of the ‘nation-state’ in national political processes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Populist foreign policy making by right-wing Eurosceptics in the European Parliament
(Tartu Ülikool, 2018) Siniloo, Gert; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Shift in the political focus of the United Kingdom Independence Party (UKIP) from 2010 to 2015
(Tartu Ülikool, 2016) Kutti, Martin; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Suurbritannia erakondade suhtumine Euroopa Liitu 1973-2011
(Tartu Ülikool, 2015) Korm, Janelle; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The Brexit effect: the UK citizens’ attitudes in the years following the referendum
(Tartu Ülikool, 2021) Churkina, Yelyzaveta; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
According to the rational choice theory, political parties seek to maximise their utility in gaining extensive support of the electorate. Hence, after the Brexit referendum 2016, the Conservative party was supposed to strategically encompass Eurosceptical policies - which correspond to the electorate’s demand - and secure its capacity to cope with the Brexit negotiations and delivering the withdrawal. In parallel, the Labour party was heavily criticised for the party leader’s vague position on the issue, insufficient and lacklustre work, and poor criticism of the Conservatives. Therefore, there is an assumption that the issue of Brexit caused aligning the two major political parties with the electorate in the context of the withdrawal. This Master’s thesis examines how the two major parties reacted to and aligned with the voters’ political demands to secure the state’s economy, control the influx of immigrants, and reform the UK-EU relations in light of Brexit. Three waves of European Social Survey data sets were selected, which made it possible to track how the two parties started encompassing the European issues in the context of the Brexit negotiations. In the logistic regression models built for 2012, 2016, and 2018, the increasing inter-parties gap, i.e. polarisation was revealed, concerning the key policy dimensions linked to the Brexit process. Over the timespan, the differentiation has become much clearer, meaning that the Conservative party - by securing its position as the party delivering Brexit - responded to the political requests of a concrete segment of the electorate demanding to “Get Brexit Done”. In opposite, the Labour party did attract voters (in the aftermath) with a lower level of economic satisfaction and rather positive attitudes towards immigrants and European integration.