Euroskeptilisuse tekkepõhjused Euroopa Liidus: Ungari ja Itaalia võrdluse näitel

Abstract

Käesolev bakalaureusetöö keskendus euroskeptiliste meeleolude tekke uurimisele Euroopa Liidus. Vaatluse alla võeti kaks Euroopa Liidu liikmesriiki, Ungari ja Itaalia. Töö eesmärgiks oli vastata küsimusele: „Mis on peamiseks euroskeptiliste hoiakute tekke põhjuseks Ungaris ja Itaalias?“ Valitud riikide puhul üritati tuvastada ühiseid tegureid, mis on viinud välja euroskeptiliste meeleoludeni avalikus arvamuses ja valitsustasandil. Riigid osutusid valituks põhjusel, et tegu on kahe Euroopa Liidu liikmesriigiga, kes erinevad üksteisest kultuuriliselt, majanduslikult ning ajaloolise tausta poolest, kuid nende ühiseks sõltuvaks muutujaks on euroskeptilisus. Uurimisküsimusest tulenevalt püstitati hüpotees, et Euroopat 2000. aastatel mõjutanud kriisid, eeskätt majandus- ja rändekriis, on toonud kaasa euroskeptiliste hoiakute tekke. Hüpoteesist tulenevalt kujunes uurimistöö sõltumatuks muutujaks majandus- ja rändekriis. Empiirilises analüüsis kasutati võrdlevat meetodit (Most Different Systems Design), et jõuda järeldusele hüpoteesi paikapidavuses. Empiirilises osa analüüsi tulemuseks selgus, et kriisidel on mõju euroskeptilise hoiakute tekkele, kuid tulemused erinevad riikides. Itaalia puhul mõjutas majanduskriis rohkem euroskeptiliste hoiakute teket kui rändekriis. Ungari puhul osutusid tulemused vastupidiseks, sest rändekriis avaldas suuremat mõju kui majanduskriis.