Sirvi Märksõna "grammatiline aeg" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 18 18

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aja kujutamine hispaaniakeelses narratiivis. Loomaailma konstrueerimine keele ajavormide kaudu
(2012-11-19) Lõbus, Triin
Ajalisus on üks narratiivi defineerivaid omadusi. Väitekiri käsitleb narratiivi aega keelelis-stilistilisest perspektiivist. Uuritakse sündmuste ajastruktuuri keelelist esitust hispaaniakeelses kirjanduslikus narratiivis verbi ajavormide abil. Ajavormide funktsioneerimist diskursuses on varem palju uuritud sellest perspektiivist, kuidas teksti interpreteerija tuvastab nende tähenduse põhjal sündmuste ajalise järjestuse. Siinse uurimuse eesmärk on vaadelda, kuidas hispaania keele ajavormid võimaldavad teatud ajalise konfiguratsiooniga sündmusi teksti tasandil erineval viisil esitada. Grammatilisi ajavorme käsitletakse niisiis kui vahendeid, mis pakuvad erinevaid valikuvõimalusi loomaailma ajastruktuuri kujutamiseks. Nende võimaluste kaudu saab kirjandusteose autor mõjutada lugeja kogemust. Võib öelda, et kogemuslikkuse vahendamine on narratiivis kesksel kohal tähenduse loomisel. Uurimuse teoreetiline raamistik põhineb deiktilise siirde teoorial, mis kirjeldab fiktsionaalse narratiivi loomist ja interpreteerimist kui kognitiivseid protsesse. Deiktilise siirde teooria lähtepunktiks on tees, et fiktsionaalse narratiivi deiktiline väli on struktureeritud teistel alustel kui vestluse puhul. Lugejal tekib illusioon, et ta kandub tekstis kujutatud maailma sisse, ning ta interpreteerib narratiivi, nagu kogeks ta kujutatud sündmusi sellest perspektiivist. Vastavalt deiktilise siirde teooriale tähendab see, et lugejad kannavad oma deiktilise keskme reaalse maailma situatsioonist üle teatud asukohta loomaailma sees. Teooria väidab, et fiktsionaalset narratiivi ei mõisteta autori-lugeja kommunikatsiooni mudeli raames. Lugejad võtavad fiktsionaalset keelt kui isetekkivat, mitte kui jutustajalt tulenevat. Deiktilise siirde teooria autorid on seisukohal, et kanoonilist fiktsionaalset narratiivi ei interpreteerita mitte jutustamise, vaid nägemise kognitiivse mudeli põhjal. Loomaailma sees asuvast punktist lähtuvalt on lugeja sündmustele tunnistajaks, nähes neid justkui toimuvat enda ümber. Selles raamistuses uuritakse väitekirjas, kuidas hispaania keele ajavorme kasutatakse kirjanduslikes narratiivsetes tekstides, et kujundada lugeja kogemust loo sündmustest. Ühe olulisema üldise tulemusena toob uurimus välja narratiivi ajalise konstrueerimise seose selle struktureerimisega vastavalt kas jutustamise või nägemise mudelile. Samuti analüüsitakse konkreetseid stilistilisi efekte, mis on saavutatavad erinevate ajavormide abil, ja ajavormide funktsioone teksti struktureerimisel. Lisaks hispaaniakeelsetele kirjandusteostele uuritakse narratiivi aja kujutamist hispaaniakeelse originaali ja eestikeelse tõlke võrdluses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Das Litauische Präteritum. Erster Teil, Zum litauischen Vokalismus / Oskar Wiedemann
(Strassburg : Trübner, 1889) Wiedemann, Oskar
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele ajasõnade omandamine
(2013-03-25) Parm, Sirli
Enamasti ollakse ühel meelel selles, et väikesed lapsed mõistavad ja väljendavad aega täiskasvanutest erinevalt. Põhilisemate kognitiivsete kategooriate – ruumi-, aja-, isiku- ja arvukategooria – omandamise arengut nii lingvistilisel kui ka mittelingvistilisel kontseptuaalsel tasandil on peetud väga oluliseks, kuna selles peegelduvad nii puhtkeeleline areng kui mõtlemise seaduspärad. Väitekirjas käsitletakse seda, kuidas eesti laps omandab ajakategooriat, eelkõige selle leksikaalseid väljendusvahendeid ehk ajasõnu. Töö üldine eesmärk on välja selgitada eesti keelelise ajasüsteemi arengu seaduspärad kuni 7-aastastel lastel. Väitekirjas otsitakse vastust põhiliselt kahele küsimusele: 1) millises järjekorras ilmuvad ajasõnad laste kõnesse ja milline on nende kasutus, 2) kas ajasõnad aitavad lastel grammatilist aega tajuda ja kasutada. Läbiviidud uurimus jaguneb kaheks: keeleomandamise varasel perioodil (kuni 3-aastaseni) ilmuvate ajasõnade uurimiseks on kasutatud korpusanalüüsi ja vanemate lastega (4–7-aastased) on läbi viidud psühholingvistiline eksperiment. Põhiliste tulemustena saab nimetada järgmist. (1) Leksikaalse aja omandamine algab samal ajal grammatilise ajakategooria omandamisega (enne lapse kaheaastaseks saamist). Esimesed ajasõnad on deiktikud, mis viitavad ajasuhetele lähtuvalt kõnehetkest. Leksikaalse aja väljendamine algab olevikukeskselt – kõigepealt ilmuvad olevikule osutavad ja olevikuaega täpsustavad ajasõnad. Seejärel sageneb nii mineviku väljendamine grammatiliste ja leksikaalsete vahenditega kui ka tuleviku väljendamine ajaadverbidega, sage on lapsekeeles on ajalisi järgnevussuhteid tähistavate sõnade kasutus. (2) Nelja-aastaselt ei ole eesti lapsed veel ajakategooriat täielikult omandanud, 4–7-aastaselt toimub ajakategooria aktiivne omandamine. Eksperimendi tulemused näitavad, et ajasõnad on oluline ajainfo grammatiliste ajavormide mõistmisel ja produtseerimisel. Ajalisele järgnevusele osutamisel on 4–7-aastaste laste jaoks küll ajasõnad enne, praegu, pärast selgemad kui komplekssema tähendusega ajasõnad juba, jälle, veel, kuid mõlemad sõnakomplektid aitavad verbiga väljendatud aega tajuda ja kasutada.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti keele aspekti väljendusvõimalusi vene keele taustal
(Tallinna Pedagoogikaülikool, 2004) Vaiss, Natalia; Metslang, Helle juhendaja; Tallinna Pedagoogikaülikool. Filosoofiateaduskond; Tallinna Pedagoogikaülikool. Eesti filoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele kindla kõneviisi mineviku ajavormid hiina emakeelega üliõpilaste kasutuses
(Tartu Ülikool, 2025) Zhang, Danni; Teral, Maarika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele mineviku ajavormid vene emakeelega üliõpilaste kasutuses
(2014-07-04) Maisla, Diana
Eesti keele üks rikkustest on ajasüsteem. Selles eristatakse kolme minevikuaega: lihtminevikku (käisin kinos), täisminevikku (olen käinud kinos) ja enneminevikku (olin käinud kinos). Lihtminevik on lihtne, sest selle väljendamiseks on vaja ainult ühte tegusõna, mis teatab midagi minevikus toimunud tegevuse kohta. Täis- ja enneminevik on keerulisemad, sest mõte, mida need väljendavad, ilmneb alles pikemas lauses või tekstis. Täisminevik väljendab näiteks kogemust (olen käinud kinos, aga mitte teatris) või siis tegevust, mida on tehtud pikka aega (olen käinud samas kinos juba mitu aastat). Täisminevikul on omadus väljendada lisaks minevikule ka olevikku: näitelausetes teatatakse, milline on olukord praegu. Enneminevikku aga läheb vaja siis, kus räägitakse kahest minevikus toimunud tegevusest (enne kui esimest korda teatrisse läksin, olin käinud ainult kinos). Enneminevik näitab, kumb tegevus toimus enne, kas kinos või teatris käimine. Selline minevike süsteem on keeruline vene emakeelega õppijale, sest vene keeles on ainult lihtminevik. Samas on neist, kes Eestis eesti keelt võõra keelena õpivad, kõige suurem hulk just vene emakeelega inimesi. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada eesti keele kui teise keele minevikuvormide omandamise seaduspärad. Vene üliõpilaste küsitlemisel, nende suuliste ja kirjalike tekstide uurimisel ning nende tehtud ülesannete võrdlemisel eestlaste tehtud ülesannetega tuli välja, et kogu materjalis oli vigase ajavormiga lausete arv väiksem kui õigesti moodustatud lausete arv. Kuid vigu analüüsides sai teada, et tihti eelistatakse lihtminevikku täisminevikule, täis- ja ennemineviku vahel vahet ei tehta ja umbisikulises tegumoes kasutatakse enneminevikku lihtmineviku asemel. Samuti ei osata kasutada mitmeid vihjeid, mis aitaksid otsustada, millist ajavormi lauses kasutada. Näiteks, kui lause koosneb kahest osast, siis koos olevikuga kasutatakse täisminevikku (olen juba söönud ja lähen nüüd magama) ja koos lihtminevikuga enneminevikku (enne kui magama läksin, olin kõhu täis söönud). Eriti keerulised on eitavad ja küsilaused, sest neist ainult pooltes oli kasutatud õiget mineviku liitaega. Töö pakub teavet ja konkreetseid näiteid, millele eesti keele ajavormide õpetamisel ja õppematerjalide koostamisel tähelepanu pöörata.
listelement.badge.access-status Embargo ,
El aspecto gramatical en la lengua española y estonia: la expresión de los aspectos imperfectivo y perfectivo del español en estonio
(Tartu Ülikool, 2013) Roasto, Riina; Lõbus, Triin, Juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Hispaania filoloogia
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
English tenses : a programmed course
(Tartu Ülikool, 1969) Liiv, Heino
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Future constructions with will, shall, and be going to in Terry Pratchett’s novel Guards! Guards! and their Estonian translations
(Tartu Ülikool, 2020) Polding, Anni; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond
This bachelor’s thesis analyses how future is expressed in English and Estonian. This analysis is based on comparing the English book Guards! Guards! by Terry Pratchett and its Estonian translation Vahid! Vahid!. The aim of this bachelor’s thesis is to find out how the meanings of the English verb constructions will, shall, and be going to are conveyed in the Estonian language.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Future time reference devices in Livonian in a Finnic context
(2015-10-12) Norvik, Miina
Siinne doktoritöö käsitleb tuleviku väljendamist eesti keelele lähedases sugulaskeeles liivi keeles. Põhjusel, et läänemeresoome keeltele on omane tuleviku väljendamine verbi olevikuvormi abil (nt liivi ma tī’eb ’ma teen’ võib tähistada ka tulevikulist tegevust), keskendutakse töös verbidele, mis on vähemalt osaliselt spetsialiseerunud tuleviku väljendusvahenditeks. Liivi keeles on põhitähelepanu all verb līdõ, mida on seostatud tuleviku väljendamise ning modaalsete tähendustega (kahtlus ja kohustus), kuid mille täpsemat tarvitust on varem vähe uuritud. Kuna nimetatud verbil on vasteid kõigis läänemeresoome keeltes (nt karjala lie(nöy), vadja leevvä, soome lienee ja lie), vaadeldakse liivi līdõ kasutust ka laiemal läänemeresoomelisel taustal. Kuigi doktoritöös analüüsitakse teisigi verbe, millel võib teatud kontekstis algne tähendus tagaplaanile jääda ning esiplaanile tõusta hoopis tulevikuline tõlgendus, on liivi keeles tuleviku väljendamine seostatav ennekõike siiski verbiga līdõ. Töös näidatakse, et līdõ on kohustuslik (i) koopulalauses, nt se līb sūr ’see on (tulevikus) suur’, ja (ii) täistuleviku tarindis, st ühendis mineviku kesksõnaga, nt līb tī’end ’on (tulevikus) teinud’. Sõltuvalt kontekstist on võimalik ka episteemiline tõlgendus, st kahtluse väljendamine olevikulise olukorra kohta (vastavalt ’see vist on suur’ ja ’vist on teinud’). Episteemilist tähendust võib tuleviku väljendusvahendite puhul keeltes sageli märgata (sh nt inglise will, saksa werden, vene bud- korral). Liivi keeles ega teistes läänemeresoome keeltes ei leidu siiski täieõiguslikku tuleviku abiverbi ehk verbi, mis esineks infinitiivitarindis ning oleks obligatoorne tulevikutõlgenduse korral (nt *ma līb tūlda/tu’lmõ asemel öeldakse ma tulāb ’ma tulen’, vrd inglise I will come). Kuna ennekõike just koopulalausete puhul võis märgata (tulevikus) ’olemise’ ning ’olema saamise’ põimumist, leiavad töös eraldi käsitlust ka muutust märkivad verbid. Liivi keeles eristuvad põhiliste muutust märkivate verbidena īedõ ’jääda’ ja sǭdõ ’saada’. Erinevalt ülejäänud läänemeresoome keelealast osutub üldiseks ning rahvakeelseimaks īedõ, mis väljendab nii ’jäämist’ kui ka ’saamist’.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Komi verbi лоны ’olema (tulevikus)’ varieerumine oleviku- ja tulevikuvormis ainsuse 3. isikus
(Tartu Ülikool, 2024) Pihlik, Laura; Kuznetsov, Nikolai, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Les différences entre les équivalents estoniens du futur simple et du futur proche dans un corpus de traduction
(Tartu Ülikool, 2013) Kaljumäe, Kreete; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse filoloogia
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mineviku ja tuleviku ajavormid eesti ja vene keeles ning eesti ajavormid vene üliõpilaste keelekasutuses
(Tartu Ülikool, 2016) Topkina, Anastasia; Pool, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mineviku liitajavormide tõlkimine ungari keelde ilukirjandustekstide näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Rünkla, Mihkel; Tóth, Krisztina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The 2nd past in the Permic languages: form, function and a comparative analysis from a typological perspective
(2004) Siegl, Florian; Viitso, Tiit-Rein, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The use of the Past Simple and the Present Perfect tenses in British and American English on the basis of electronic print media
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2013) Burkova, Aleksandra; Orehhova, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž. Võõrkeelte lektoraat
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
tulla-futuurum soome ja eesti ajalehe- ja foorumikeeles
(Tartu Ülikool, 2015) Tomingas, Marili; Jokela, Hanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
О роли грамматики в переводе (на материале временных форм глагола в русском и эстонском языках)
(2015-08-11) Kupp-Sazonov, Sirje
Ilukirjanduslikke tekste iseloomustab sageli ajaline mitmeplaanilisus. Kuigi aja semantika ilmneb erinevatel keele tasanditel, nii leksikaalsel, kui ka süntaktilisel, siis esmasteks temporaalsuse väljendusvahenditeks peetakse ikkagi ajavorme. Kuna erinevate keelte ajavormide süsteemid reeglina ei kattu, võib tõlkijal olla raskusi originaalteksti aegade edasiandmisega tõlkes. Vene ja eesti keele ajavormide süsteemid ei ole samuti identsed, nii näiteks puudub eesti keeles morfoloogiline tulevikuvorm, kuid minevikulist tegevust saab väljendada kolme erineva vormiga (liht-, täis- ja enneminevik). Arusaadavalt on suurem osa erinevusi originaali ja tõlke ajavormide vahel tuvastatavad vaid kahe teksti võrdlemisel. Objektiivsetel põhjustel (originaali keele mittemõistmine, huvipuudus võrdlemise vastu jne) suurem osa lugejaid kahte teksti kõrvutama loomulikult ei hakka. Samas ei tähenda asjaolu, et lugejad enamasti ei hakka tekstide võrdlemise teel tõlke adekvaatsuse üle otsustama, seda, et tõlkija ei peaks püüdlema tõlke täpsuse poole. Täpsus ei puuduta aga vaid leksikat, milles, nagu arvatakse, väljendub peamine osa tähendusi, vaid ka grammatikat, kus, nagu tõestab see uurimus, ilmnevad originaalteksti autori kavatsused sama selgelt. Uurimuse eesmärk on selgitada välja grammatilise semantika roll verbi ajavormide tõlkimisel ilukirjanduslikes tekstides vene keelest eesti keelde. Eesmärgi saavutamiseks tuleb lahendada kaks peamist ülesannet. Esiteks selgitada välja see, kui oluline on, mil määral üritab tõlkija anda edasi originaali aja semantikat, millised on paratamatud semantilised kaotused ning millised kaotused tulenevad sellest, et autori kavatsusi pole piisaval määral arvesse võetud või originaali ei ole täielikult mõistetud (eriti puudutab see ajavormi kasutamist sellele mitteomases kontekstis e metafoorkasutust). Teiseks püüab töö autor täpsustada eesti keele ajavormide kasutamisviise, kuna ajavormide metafoorkasutus ei ole eesti keele grammatikas siiani veel piisavalt tähelepanu pälvinud. Analüüsitavaks materjaliks on valitud eri perioodide (19., 20. ja 21. saj) venekeelne ilukirjandus ja selle tõlked eesti keelde. Siinse uurimuse seisukohast on oluline, et lähtutakse mitte verbivormist endast, vaid aluseks võetakse konkreetne ajaline ala ning sellest lähtuvalt on eri ajavorme grupeeritud ja analüüsitud, kuna tõlke seisukohast on oluline just semantika ning mitte vorm ise.