Sirvi Märksõna "inglise keel" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 697

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
4. klassi inglise keele õpetajate arvamused juhitud kirjutamise kasutamise kohta ning kogemused selle kasutamisel
(Tartu Ülikool, 2025) Karja, Diana; Ruutmets, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
5-7-aastaste laste hinnangud inglise keele kui võõrkeele õppimisele Tartu näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Freimann, Karin; Ruutmets, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
6. klassi inglise keele õpetajate grammatika õpetamise praktika ja arvamused grammatika õpetamise kohta
(Tartu Ülikool, 2023) Kitsing, Helina; Ruutmets, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A collection of modern short stories
(Tartu Ülikool, 1973) Kriit, Amanda, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A Comparative Analysis of Vocabulary Learning Activities Used in Language Learning Applications Busuu and Speakly
(Tartu Ülikool, 2024) Karu, Laura Elisabeth; Zagura, Natalja, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Anglistika osakond
In recent years mobile language learning applications have grown in popularity and there are many different options on the market for language learners. This thesis aims to show the different vocabulary learning activities the mobile language learning applications Busuu and Speakly use to help their clients learn English vocabulary. This thesis consists of an introduction, a literature review, an analysis of Busuu and Speakly, and a conclusion. The literature review focuses on vocabulary learning by looking at relevant articles and studies and also gives an overview of the literature and previous studies done on language learning applications. The second part of the thesis provides a comparative analysis of the activities for vocabulary learning provided in the applications Speakly and Busuu. This is done by viewing all the vocabulary learning activities that are available for A1 and beginner-level learners.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A comparative study of the knowledge of the internet language among Russian- and Estonian-speaking secondary-school students
(Tartu Ülikool, 2018) Bondar, Viktoria; Veldi, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö eesmärk oli uurida ingliskeelse internetikeele oskust Eesti õpilaste seas ning võrrelda vene ning eesti keelt kõnelevate kümnenda klassi õpilaste internetikeele oskust. Magistritöö koosneb kolmest peatükist. Sissejuhatav teoreetiline osa käsitleb internetikeelt kui hiljuti väljakujunenud keelekuju, selle erinevaid valdkondi (need tuleks loetleda hea mõte!) ning iseloomulikke jooni. Teine peatükk annab ülevaate õpikutest, mis käsitlevad internetikeelt. Kokku vaadeldi 12 õpikut, nende hulgast ainult neli õpikut käsitlesid internetikeele teemat. Magistritöö kolmas peatükk on uurimuslik. Töö hüpoteesiks oli, et internetikeelt oskavad eesti keelt kõnelevad õpilased kasutada paremini kui vene keelt kõnelevad õpilased. Väidetavalt suudavad eesti keelt kõnelevad õpilased omandada inglise keelt paremini kui venekeelsed õpilased. Seega eeldab autor, et nad on aktiivsemad vastava keele rakendamises ka veebi vahendusel. Kokku vastas küsimustikule 111 õpilast. Nende seas oli 55 vene ning 56 eesti keelt kõnelevat õpilast. Küsimustiku esimene osa uuris, kui palju aega päevas veedavad õpilased suhtlemiseks internetis, mis sotsiaalvõrke nad kasutavad ning kas neil on inglise keelt kõnelevaid sõpru internetikeskkonnas. Selgus, et eesti keelt kõnelevad õpilased olid aktiivsemad inglise keeles suhtlejad internetis. Kõigil neil oli konto Facebookis. Samas aga ainult üle 60% vene keelt kõnelevatest õpilastest olid Facebooki kasutajad, kuna nende seas levib populaarne venekeelne interneti suhtlusvõrgustik VKontakte.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A comparison of students' English language learning motivation in a CLIL class and an EFL class
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2022) Krjazevskihh, Jelena; Orehhova, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A comparison of the descriptions of characters: Doyle’s A Study in Scarlet and its Estonian translation
(Tartu Ülikool, 2021) Sedrik, Erkki; Gielen, Katiliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Anglistika osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
From the perspective of the target culture a translator’s work on a novel could be regarded as impactful and often as crucial as one of the the original author. As characters form a part of a story world, it is important for the translator to stay as close to the source text as possible when describing them, because otherwise the original mental image created in the readers’ mind could change completely. The aim of this Bachelor’s thesis is to analyze the two main characters Sherlock Holmes and John H. Watson in Arthur Conan Doyle’s A Study in Scarlet(1887) and its translation Etüüd Punases(2003) by Agu Tann in order to see whether the way the characters are portrayed will affect their character descriptions in translation. I will utilize Edward Morgan Forster’s concept of flat and round characters for categorizing and comparing the characters in the original and in the translation.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A corpus based study of formulaic language use by native and non-native speakers
(Tartu Ülikool, 2020) Piiri, Andreas; Klavan, Jane, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond
Although language makes use of formulaic patterns, knowing and using these formulaic patterns of words can prove to be quite difficult for non-native speakers of English. Since knowledge on formulaic language can both improve learners’ comprehension and production of the language, it might be important for learners to familiarize themselves with these formulaic patterns. The aims of this thesis are to analyze whether or not non-native speakers use formulaic language more in their writing or in their speech as well as to compare the formulaic language use between native and non-native spoken language. Therefore a corpus-based analysis was conducted, which utilized the Tartu Corpus of Estonian Learner English (TCELE) for the written corpus, Loucain International Database of Spoken English Interlanguage (LINDSEI-EST) for the non-native spoken corpus, and Michigan Corpus of Academic Spoken English (MICASE) for the native spoken corpus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A corpus-based study of adjective intesification among native speakers and learners of English
(Tartu Ülikool, 2022) Savchenko, Denys; Klavan, Jane, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A Corpus–based study of amplifiers in Latvian EFL learners’ Writing
(Tartu Ülikool, 2025) Vīre, Madara; Torn-Leesik, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Anglistika osakond
The aim of this study is to examine the use of amplifiers in the writing of Latvian learners of English. The investigation is based on data from the LEFL (Latvian EFL Learner) corpus and the GiG (Growth in Grammar) corpus, allowing for a comparison between foreign–language (L2) and first–language (L1) English usage. The focus on amplifiers was motivated by a preliminary analysis, which revealed that adverbs of degree, more specifically amplifiers, produced the highest number of occurrences in the corpus. The most frequent amplifiers – really, very, and more – aligned with findings from previous studies, confirming their status as common modifiers. While adjectives were the most frequently modified items across both corpora, the native speaker data displayed a greater variety of modified words, whereas the learner corpus exhibited a broader range of amplifier. Furthermore, the study explored potential first–language (L1) influence on foreign–language (L2) usage; however, it was concluded that the dataset was too limited in size to draw definitive conclusions regarding this aspect. Keywords: adverbs of degree, amplifiers, corpus linguistics, Latvian EFL learners
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A corpus-based study of like in Estonian EFL learners’ speech
(Tartu Ülikool, 2021) Konso, Johanna; Klavan, Jane, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Anglistika osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Pragmatic markers (PMs) are an essential part of conversation. However, with PMs such as like appearing everywhere, they are stigmatised as being only used for hesitation and therefore being meaningless. While definitely an important function of like, the word has a multitude of other uses that are prominent in speech. This paper hopes to disprove the common belief that like is only used for hesitation, as well as determine how different is the use of like in speech between Estonian learners of English as a Foreign Language (EFL) and native speakers. In order to answer that question, a corpus-based study was carried out, using the Estonian subcorpus of the Louvain International Database of Spoken English Interlanguage (LINDSEI-EST) and Louvain Corpus of Native English Conversation (LOCNEC) respectively. While there have been theses written utilising the LINDSEI-EST corpus, PMs in Estonian EFL learners’ speech have received almost no attention so far.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A corpus-based study of the filler so in the speech of Estonian EFL learners
(Tartu Ülikool, 2024) Varula, Romi; Klavan, Jane, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Anglistika osakond
Discourse markers (DMs) in speech have been extensively researched, particularly since the late twentieth century, with growing focus on DMs in learner language in recent decades. However, filler words in learner language have not been as vastly researched and thus, this thesis at hand aims to address this gap by contributing to a few studies made in Estonia so far. The thesis focuses primarily on the use of the filler so in the speech of Estonian learners of English as a Foreign Language (EFL) and native English speakers utilizing the Estonian subcorpus of the Louvain International Database of Spoken English Interlanguage (LINDSEI-EST) and the Louvain Corpus of Native English Conversation (LOCNEC). Additionally, it aims to analyse whether so is used more as a filler, a conjunction or an adverb between the two groups. The introduction part of the thesis introduces the topic and corpora at hand, states the two research questions and gives an overview of all the sections of the thesis. The first part is concerned with previous studies conducted on both discourse markers and fillers in speech and how so functions as a filler, a conjunction and an adverb. The empirical section of the thesis gives an overview of the methodology, the corpora used in the study and analyses the use of so. The last part of the thesis discusses the findings based on the results gathered from the data. The conclusion answers the two research questions presented in the introduction and suggests possibilities for further research in similar field of study.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A corpus-based study of the polysemy of 'cheers' in American and British English
(Tartu Ülikool, 2018) Saar, Signe-Renate; Klavan, Jane, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond
Korpusepõhised uurimused on valdkond, mis annab hea ülevaate kindla valitud keele kindla keeleüksus(t)est. Käesoleva tööga püüan anda vaadet sõna cheers erinevatele kasutusvõimalustele Ameerika ja Briti inglise keeles. Mainitud sõna valisin sõna polüseemia tõttu. Polüseemia tähendab, et sõnal on mitu tähendust. Minule põhiliselt huvi pakkuv valdkond oli näha, kas ja milliseid erinevusi on sõnal inglise keele kahes põhivariandis. Näiteks soovisin ma teada saada, kas cheers’i kasutatakse tänuavaldusena rohkem Briti või Ameerika inglise keeles.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A creative project as a supportive tool and a way to develop English speaking skills in English foreign language classes
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2014) Traškova, Jelena; Raud, Niina, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž. Võõrkeelte lektoraat
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A first English book
(Tartu, 1939) Ripman, Walter; Silvet, Johannes, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A first English book
(Tartu : Eesti Kirjanduse Selts, 1927) Ripman, Walter; Clanmann, W. G.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A first English book
(Tartu, 1935) Ripman, Walter; Silvet, Johannes, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A glossary of Americanisms
(Tartu : Mattiesen, 1931) Mutschmann, Heinrich, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A handbook on business writing
(Tartu Ülikool, 1991) Veskis, Aire Mae