Sirvi Märksõna "intelligentsus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 28

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
6–7 aastaste laste liikumisaktiivsuse ja vaimse võimekuse vaheline seos üheteistkümne Tartu linna ja ühe Tartu maakonna lasteaia näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Köster, Mirjam; Vaiksaar Sille, juhendaja; Scults, Astra, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Acta et commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis) . B, Humaniora. XLVIII
(Tartu : K. Mattiesen, 1940) Tartu Ülikool; Tork, Juhan
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andekus kui hariduslik erivajadus: olukord Eesti üldhariduskoolides
(2007) Saul, Hillar; Sepp, Viire; Päiviste, Monika
Käesoleva, Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel TÜ Teaduskoolis läbi viidud uurimuse põhieesmärk oli kaardistada olukord töös andekate õpilastega Eesti üldhariduskoolides. Püüti välja selgitada, kuivõrd peetakse Eesti üldhariduskoolides andekust hariduslikuks erivajaduseks, kas, kuidas ja kui palju pööratakse tähelepanu andekate vajadustele ja nende diferentseeritud õpetamisele. Teine suurem eesmärk oli välja selgitada peamised kitsaskohad töös andekate õpilastega, et tulemuste kriitilise analüüsi põhjal leida võimalusi ja ettepanekuid olukorra parandamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eelkooliealiste laste kehalise ja vaimse võimekuse seos
(Tartu Ülikool, 2017) Malva, Sigrid; Vaiksaar, Sille, juhendaja; Scults, Astra, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ja Araabia Ühendemiraatide hariduse võrdlus rahvusvahelise õpilaste hindamise programmi 2015 põhjal
(Tartu Ülikool, 2017) Rohunurm, Lisette; Mikk, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti laste intelligents : (eksperimentaalne uurimus)
(Tartu, 1932) Kõiv, Voldemar
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Flynni efekti esinemine Eesti abiturientide seas Raveni testi põhjal
(Tartu Ülikool, 2013) Kõrgesaar, Merle; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Flynni efektiks (FE) nimetatakse intelligentsustestide skooride (IQ) keskmiste tõusu ajas. Viimase sajandi vältel kogu maailmas kogutud andmed on näidanud, et keskmiselt on sooritustase tõusnud 3 IQ punkti dekaadi kohta. Samas on avaldatud töid, mille kohaselt on osades riikides FE peatunud või isegi pöördunud. Käesolevas töös uuriti FE võimalikku esinemist Eesti abiturinetide näitel mittesõnalise üldvõimekuse Raveni SPM testiga ajavahemiku 2001-2012 jooksul. Kui varasemad tööd Eestis on pikema ajaperioodi ja teise testiga näidanud FE esinemist (Must et al., 2009), siis käesolevas töös ilmnes hoopis testisoorituses langustrend, kus tosina aastaga langes abiturientide keskmine testiskoor 0.56 standardhälvet (8.4 IQ punkti). Seejuures leiti eriti tugev langusefekt tütarlaste testiskoorides. Kuigi võimalikke tulemust mõjutavaid tegureid püüti kontrollida, ei ole siiski võimalik ammendavat vastust langustrendi põhjuste kohta käesoleva töö põhjal anda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Intelligence and socioeconomic success: A study of correlations, causes and consequences
(2015-08-10) Strenze, Tarmo
Intelligentsed inimesed on üldiselt edukamad kui vähem intelligentsed inimesed. Käesolev doktoritöö näitab, et intelligentsus aitab eriti tugevalt kaasa edukusele hariduse ja töö valdkonnas, mõnevõrra vähemal määral inimsuhete ja tervise valdkonnas. Intelligentsuse mõju tööalasele edukusele ei ole kõikides ühiskondades ühesugune. Näiteks USA-s on intelligentne olemisest rohkem kasu kui Skandinaaviamaades, Eesti asub kusagil nende vahepeal. Intelligentsuse mõju tööalasele edukusele on oluline teema mitte ainult inimeste jaoks isiklikult, vaid ka ühiskonna jaoks tervikuna, sest ühiskond mis laseb intelligentsetel inimestel end tööalaselt teostada, saab nende inimeste võimetest majanduslikku kasu. Ühiskonnad kus intelligentsed inimesed on edukad, kasvavad majanduslikus mõttes kiiremini, kui ühiskonnad mis intelligentsete inimeste edukust ei soodusta.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Intelligence, personality, and socioeconomic outcomes in Estonia
(2024-11-19) Anni, Kätlin; Mõttus, René, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Sotsiaalmajanduslikke tulemusi, nagu haridustase ja ametialane staatus, mõjutavad mitmesugused tegurid, sealhulgas psühholoogilised tunnused, näiteks vaimne võimekus ja isiksuseomadused. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli nende seoste uurimine Eestis, kasutades Wechsleri täiskasvanute intelligentsusskaala (WAIS-III) eestindamise projekti ja Geenivaramu Isiksuseuuringu andmeid. Doktoritöö esimeses pooles keskendusin intelligentsuse ja sotsiaalmajanduslike tulemuste vaheliste seoste uurimisele. Hindasime WAIS-III intelligentsustesti usaldusväärsust ja leidsime, et testiga hinnatav võimete struktuur on sarnane originaalversiooniga ja mujal riikides kohandatud versioonidega saadud tulemustele. Leiti ka, et vaimsete võimete struktuur võib haridustasemete lõikes erineda, mida peaks hindamistulemuste tõlgendamisel arvestama. Uurisime, kas haridust ja tööalast staatust ennustab rohkem inimese enda vaimne võimekus või vanemate haridus. Selgus, et mõlemad on olulised, kuid inimese intelligentsus oli parem ennustaja, vahendades osaliselt ka vanemate hariduse mõju. Samuti ilmnes, et sõnalisel võimekusel oli tugevam seos haridustaseme ja tööalase staatusega kui visuaal-ruumilisel võimekusel, töömälul või töötluskiirusel. Doktoritöö teises pooles keskendusin isiksuseomaduste ja ametite vaheliste seoste uurimisele. Leidsime, et ametid kirjeldasid 2–7% Suure Viisiku isiksuseomaduste erinevustest ja veelgi enam (kuni 12%) isiksust hindavate üksikküsimuste erinevustest. Ilmnes ka, et mida kõrgemad on ametite keskmised sooritusega seotud isiksuseomadused (eriti ekstravertsus ja meelekindlus), seda sarnasemad on konkreetset ametit pidavad inimesed selle isiksuseomaduse osas. Need tulemused võivad viidata sellele, et mõne ameti valimiseks või sellele valituks saamisel on teatud isiksuseomaduste tase vajalik või vahel võib amet ka inimeste isiksust veidi muuta. Töö käigus kaardistasime 263 ameti isiksuseprofiilid, mis üldiselt olid üsna ootuspärased ning seotud tööülesannete või töö eeldustega – näiteks loovatel ametitel ja teadustöötajatel oli kõrgem avatus, juhtivatel kohtadel ja pilootidel madalam neurootilisus. Kõikide ametite põhjalikud isiksuseprofiilid on avalikult kättesaadavad: https://apps.psych.ut.ee/JobProfiles/.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Intelligentsus akadeemilise edukuse ennustajana Eesti abiturientide näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Raudsepp, Merily; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti Eesti 12. klasside õpilaste (N=345) näitel, kui suure osa akadeemilisest edukusest on võimalik ära seletada intelligentsustesti tulemuse abil. Lisaks analüüsiti hoiakulisi ja keskkondlikke näitajaid ning isiksuseomaduste seoseid õpieduga. Psühhomeetriliselt hinnatud üldist vaimset võimekust mõõdeti Raveni Standardsete Progresseeruvate Maatriksitega ja akadeemilist edukust koolidelt saadud hinnetega. Intelligentsuse ja hinnete seose kontrollimiseks kaasati erinevaid enesekohaseid näitajaid, näiteks isiksuseomadused (NCS küsimustik; Terracciano jt., 2005), sotsiaal-majanduslik taust, koolihoiak, tervislik seisund ja vanemlik huvi. Töö tulemusena ilmnes üldise vaimse võimekuse ja kooliedukuse vahel oluline mõõdukas positiivne seos (r = .21, p < .001), kuid täiendava iseseisva panuse andis koolihinnete kujunemisele ka Meelekindlus (ß = .13, p < .001). Hoiakulistest ja keskkondlikest teguritest omas ainsana olulist iseseisvat panust hoiak kooli suhtes. Õppeainetest oli intelligentsusel kõige tugevam seos matemaatika hindega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kultuurilise intelligentsuse roll Ergo Insurance SE näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Vallades, Alla; Vadi, Maaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
L'application de la théorie des intelligences multiples dans l'enseignement du français langue étrangère
(Tartu Ülikool, 2013) Arula, Hedvy; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse filoloogia
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lugemisega seotud oskuste muutumine ja nende seos loetu mõistmisega 5-7 aastastel laste
(Tartu Ülikool, 2016) Ertel, Terje; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muusikaõpingute ja sporditreeningute mõju laste töömälule ja intelligentsusele
(Tartu Ülikool, 2015) Metshein, Triin; Luuk, Aavo, juhendaja; Raidvee, Aire, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemad longituuduurimused on näidanud, et muusikaõpingutel on positiivne mõju mitmetele muusikavälistele kognitiivsetele võimetele (nt Roden, Grube, Bongard, & Kreutz, 2014). Selleks, et leida, kas muusikaõpingud parandavad laste töömälu- ja intelligentsustestide tulemusi, viidi läbi korduvmõõtmistega kvaasieksperiment, milles testiti 1. klassi lapsi (n = 71, 6- kuni 8-aastased) õppeaasta alguses ja lõpus. Osad katseisikud tegelesid pilliõpingutega ning neid võrreldi sporditrennis käivate laste ja hobidega mitte tegelevate lastega. Muusikaõpingute ja aja koosmõju ei esinenud ühegi testi puhul, kuid leiti aja peamõju intelligentsustesti tulemustele. See on kooskõlas vaid nende eelnevate tulemustega, mille kohaselt ei avalda muusikaõpingud mõju laste visuaalse töömälu arengule. Meessoost katseisikute andmeid eraldi vaadates leiti oodatud grupi ja aja koosmõju intelligentsustesti tulemustele. Enamjaolt ei ole selle uurimuse tulemused kooskõlas varasemate leidudega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
NPSR1 A/T polümorfismi mõju Wisconsini kaardisorteerimisülesande sooritusele
(Tartu Ülikool, 2015) Nurga, Kai; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Wisconsini kaarditest on käitumuslik test, mida kasutatakse täidesaatvate funktsioonide hindamisel, impulsiivsus mõjutab testi sooritust. Neuropeptiid S (NPS) ja selle retseptor NPSR1 moodustavad transmittersüsteemi, mis moduleerib aktivatsiooni ning ärevust. Loomadel suureneb NPSi manustamise järel liikumisaktiivsus, mida saab tõlgendada impulsiivsuse väljendusena. Inimeste puhul võimendavad NPSR1 T-alleeli kandjatel impulsiivsust ning hüperaktiivsust stressirikkad elusündmused. Käesolevas töös uuriti NPSR1 A/T polümorfismi koosmõju stressirikaste elusündmuste ning sooga Wisconsini kaarditesti tulemustele. Kovariaatidena võeti arvesse eneseraporteeritud impulsiivsust ning vaimset võimekust, mida mõõdeti Raveni testi abil. Kasutati ELIKTU noorema kohordi andmeid aastast 2007, kui osalejad olid 18 aastased (n=417). Leiti, et TT genotüübiga poisid sooritavad kaarditesti A-alleeliga poistest halvemini (p<0,05), tüdrukute testitulemused ei sõltunud A/T polümorfismist. NPSR1 mõjutas testitulemusi rohkem stressirikkaid elusündmusi kogenud noorte puhul (p<0,05), TT genotüübiga isikud andsid kõige vähem õigeid vastuseid. Impulsiivsuse arvesse võtmine ei mõjutanud tulemusi, kuid Raveni testi skoorid seletasid ära NPSR1 ja soo koosmõju testitulemustele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Patterns of developing cultural intelligence of the prime ministers of newly independent Estonia
(Tartu Ülikool, 2016) Saks, Maarit; Vadi, Maaja, juhendaja; Peterson, Mark, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Premorbiidse võimekuse hindamismeetodi välja arendamine Eestis WAIS-III andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2022) Viiret, Aleksander; Anni, Kätlin, juhendaja; Sirts, Kairit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Psühholoogia keerukusest [Helisalvestis]
(2009) Allik, Jüri
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Relationships between extracurricular activities and development of cognitive abilities in Estonian primary school children
(Tartu Ülikool, 2017) Metshein, Triin; Raidvee, Aire, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Playing a musical instrument has been shown to be positively correlated with several cognitive abilities. In most of such research, authors have declared the need for conducting longitudinal research to better understand the mechanisms of the discovered correlations. The aim of this longitudinal natural experiment was to find out whether music training would accelerate the development of primary school children’s working memory and intelligence relative to other types of extracurricular activities. The results showed that music training may indeed facilitate the development of children’s general intelligence, but none of the hobby types studied here are related to the developmental speed of verbal or visual working memory. However, these results should be interpreted with caution due to several limits of the current data set which are discussed in detail. Future research should address this question with larger sample sizes and more elaborate materials and design.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sotsiaalse kognitsiooni faktor ja eestindatud WAIS-III intelligentsusskaala
(Tartu Ülikool, 2022) Vuks, Anu; Anni, Kätlin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut