Sirvi Märksõna "interpretatsioon" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 99

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ahistava jälitamise süüteokoosseisu tõlgendamine ja kohtupraktika analüüs
(Tartu Ülikool, 2019) Lee, Kristjan; Kruusement, Anne, juhendaja; Sootak, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aira Kaalust Mari Saadini. Nõukogude eesti naisarenguromaan ja selle lugemisviisid
(2018-07-09) Ross, Johanna; Merilai, Arne, juhendaja; Olesk, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirjas vaadeldakse nõukogude eesti naisautorite teoseid, mida võib näha kui naisarenguromaane – romaane sellest, kuidas noorepoolne naistegelane elus oma kohta otsib, püüab jõuda selgusele oma tahtmistes ning lepitada neid sotsiaalsete ootustega. Nõukogude perioodi puhul on huvitav ennekõike see, kuidas kujutatakse naistegelase isiklikku ja ühiskondlikku arengut tingimustes, kus totalitaarne riigikord propageerib ülalt alla „naisemantsipatsiooni“ ideed, kuid praktika on märksa mitmekihilisem. Selle uurimiseks visandatakse väitekirjas kaks viisi neid romaane lugeda: esiteks tavapärase nõukogude eesti kirjandusloo osana, mispuhul on eelduseks, et (hea) kirjandus tõstab mässu valitseva korra ja nõukogude kirjandusideoloogia vastu; teiseks feministlike lugudena naiste ühiskondlikust eneseteostusest. Võiks arvata, et need kaks lugemisviisi on 180-kraadises vastuolus – naise „ühiskondlikuks saamine“ on igav ja võimutruu süžee, mida pole võimalik võtta tõsiseltvõetava arenguloona. Materjalist selgub aga, et nii lihtne on asi harva. Kommunismi rajale pöörduv kangelanna võib meenutada pahelist filmidiivat; tööelus pettuv ja tuumikperekonda ihaldav noor naine võib mõjuda väga nõukogulikuna. Lähema analüüsi all on peamiselt 1960. aastatest pärit sõjaromaanid Luise Vaherilt, Lilli Prometilt ja Aimée Beekmanilt ning peamiselt 1970. aastatest pärit nn abieluromaanid Veera Saarelt, Aimée Beekmanilt, Aino Pervikult ja teistelt. Üldise tendentsina joonistub välja, et naisautorite sõjaromaanides esindavad n-ö naiselikud argitoimetused isiklikku ja tsiviilelu, mis mängitakse välja vastandina avalikule, maskuliinsele, heroilisele sõjanarratiivile. Seevastu abieluromaanides kipub isegi intiimsfääri kujutamine ümber tõlgenduma avalik-ühiskondlikuks, lausa sotsioloogiliseks kommentaariks. Eelloona tutvustatakse kaht Aira Kaalu 1950. aastatel ilmunud pikemat proosateost, järelloona kaht Mari Saadi 1980.–1990. aastate romaani.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduslik faktiloome erinevates ühiskondlikes tingimustes
(2012-11-12) Treufeldt, Indrek
Väitekirjas on vaatluse all ajakirjanduslik faktiloome eri ajastute ajakirjanduslikes tekstides. See mõiste hõlmab ühelt poolt tegelikkuse esitamist. Kuid teisalt ka nende tekstide seotust avalikkusega, mida need kõnetavad, samuti ka mitmesuguseid institutsionaalse kontrolli mehhanisme. Analüüs lähtub hüpoteesist, et ajakirjanduslikku faktiloomet iseloomustavad universaalsed, mistahes ühiskondlikes oludes püsivad sotsiopragmaatilised dimensioonid ehk modaalsused. Väitekirja empiiriline osa hõlmab kolme erinevat ühiskonda: autoritaarset, totalitaarset ning demokraatlikku. Võrdluses saab selgitada faktiloome ajaloolisi ja universaalseid jooni. Töös võrreldakse lähemalt Eesti ajakirjanduse faktiloomet Soomega. Detailsemalt on vaatluse all Eesti ajakirjanduse tekstid ning Soome ringhäälingu eestikeelsed saated perioodist 1939–1940. Samuti uuritakse lähemalt Eesti Televisiooni esimesi eetritekste (sealhulgas soomekeelseid eetritekste) perioodist 1955–1958 ning ka nüüdisaegseid Euroopa Liitu käsitlevaid erikeelseid ajakirjandustekste. Sõjaeelsete ajakirjandustekstide analüüs näitab, kuidas Eesti 1939. aastal sattus maailmasõja puhkedes infosõtta ja ajakirjandus minetas võime adekvaatselt kajastada tegelikkust. Teisalt selgub, et Nõukogude Eestis sai televisioonist oluline avaliku kommunikatsiooni kanal, mida keskvõim täiel määral kontrollida ei suutnud. Kokkuvõtteks võib nentida, et ajakirjanduslik faktiloome teostub alati avatud süsteemis. Avatuse tagavad selle süsteemi eri elemendid. võim, avalikkus ja ajakirjandus. Eri ühiskondades varieeruvad üksnes ajakirjanduse institutsionaalsed kontrollimehhanismid, mitte aga tegelikkuse reflektsioon ja tõlgendamine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Akta dig för piraterna! : karaktärsanalys baserad på Frida Nilssons bok Ishavspirater
(Tartu Ülikool, 2024) Tammemägi, Kersti; Kostina, Antonina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alternatiivsete tõlgenduste sisu, hulga ja usutavuse seosed ümberhindamise edukusega
(2022) Heinvere, Anastassia; Uusberg, Andero; Uusberg, Helen; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andres Allani ja Eha Lättemäe müstiline luule
(Tartu Ülikool, 2025) Piho, Paul-Hendrik; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös analüüsitakse Andres Allani luulekogu „Urjamised" ja Eha Lättemäe luulekogu „Nõnda ma lähen", seades esiplaanile müstilisi aspekte. Esimene peatükk kujutab endast põgusat sissevaadet müstilisse kogemusse, antakse ülevaade müstilise keele olemusest ning pakutakse müstilise luule mõistmiseks konteksti. Teises peatükis analüüsitakse ja võrreldakse luulekogudes müstilisuse väljendamist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aquino Thomase Sententia libri Ethicorum ja kontemplatsioon
(2004) Laanepere, Taavi; Lepajõe, Marju, 1962-, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aspasija un muhsu kritika
(Leepajâ : Leepajas Latweeschu Grahmatu Isdeweju Beedribas apgahdibâ, 1897) Goldmanis, Kr.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Audomari Talæi in Lucullum Ciceronis Commentarii, Ad Carolvm Lotharingvm Cardinalem Guïsianum. Cum indice eorum quæ in his continentur
(Parisiis : Ex officina Ludouici Grandini, è regione gymnasii Rhemensis, 1550) Talon, Omer
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ausgraben und Erinnern. Denkbilder des Erinnerns und der moralischen Zeugenschaft im Werk von Ene Mihkelson und Christa Wolf
(2014-11-20) Sakova-Merivee, Aija
Käesolev uurimus „Väljakaevamine ja mäletamine. Mälutöö ja moraalse tunnistamise mõttepildid Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanides“ mõtestab ja avab Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanide filosoofilist potentsiaali. Eesti kirjandusuurija Jaak Tomberg on oma 2009. aastal kaitstud doktoriväitekirjas juhtinud tähelepanu kirjanduse lepitavale otstarbele ehk sellele, et ilukirjandusel on võime meenutada mineviku luhtunud võimalikkuseid (unustatud tegutsemissuutmatusi) ning neid kirjaliku meenutamise läbi lunastada. Teisisõnu on kirjandusel võime mudeldada mineviku ja tänapäeva vahelisi seoseid filosoofilisel tasandil selliselt, et see aitab nii meenutajal kui ka potentsiaalsel lugejal minevikus toime pandud ebaõiglust ja vägivalda, aga ka mõtestamata jäänud valu ning kaotust hoomatavamaks muuta. Selline mälutöö filosoofiline mõtestamine on äärmiselt vajalik, sest minevikuga tegelemine, olgu tegemist iseenda, oma vanemate või kogu rahva minevikuga, võib osutuda väga keeruliseks ettevõtmiseks mitte ainult praktiliste tõrgete, vaid eeskätt just moraalsete küsimuste tõttu. Walter Benjaminile, Avishai Margalitile, Giorgio Agambenile jt toetudes uuribki käesolev väitekiri mäletamise ja mälutööga seotud filosoofilisi mõttepilte Ene Mihkelsoni romaanides „Ahasveeruse uni“ (2001) ja „Katkuhaud“ (2007) ning Christa Wolfi teostes „Lapsepõlvelõimed“ (Kindheitsmuster, 1976; ek 1982) ja „Inglite linn ehk The Overcoat of Dr. Freud“ (Stadt der Engel oder The Overcoat of Dr. Freud, 2010). Teisisõnu seda, milliseid kirjanduslikke võtteid ja kujundeid saab ilukirjanduslik tekst rakendada mineviku läbitöötamise ja mälestuste nö väljakaevamise protsessi kujutamiseks ja kirjeldamiseks. Samuti on vaatluse all jutustava hääle mälutöö ja kirjutamise ajendid ning see, kas ja millistel tingimustel on võimalik rääkida moraalsest tunnistamisest ilukirjanduses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Berkeley, mysteries, and meaning: a critique of the non-cognitivist interpretation
(Tartu : Tartu University Press, 2002) Jakapi, Roomet
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Commentationum in prologum evangelii secundum Joannem particula I.: continens brevem totius prologi conspectum et primi versus interpretationem
(Dorpati : typis J. C. Schuenmanni viduae, 1843) Harnack, Theodosius
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Der Abgrund in zeitgenössischer deutschsprachiger Popmusik
(Tartu Ülikool, 2024) Ojala, Kirke; Pajević, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Germanistika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Der verlorene Sohn : Fünf Betrachtungen über Lucas 15, 11 - 32 (zum Besten einiger armen Kinder)
(Reval : F. J. Koppelson, 1842) Huhn, August Ferdinand
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Developing and applying bioinformatics tools for gene expression data interpretation
(2021-05-19) Kolberg, Liis; Peterson, Hedi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäeva tehnoloogiad võimaldavad teadlastel korraga mõõta kõikide geenide avaldumise ehk ekspressiooni tasemeid erinevates tingimustes ja inimgruppides. Näiteks mõõdetakse geenide ekspressiooni kasvaja diagnoosiga inimeste vähi- ja normaalses koes. Tulemuseks on mahukad andmestikud kümnete tuhandete geenide ekspressioonitasemetega, kust otsitakse sarnase profiiliga geene, mis võivad olla kaasatud teatud vähitüübi avaldumisse. Selleks kasutatakse erinevaid andmekaeve meetodeid ning statistilisi teste, mis leiavad sarnaselt käituvate geenide grupid. Nende geenigruppide paremaks mõistmiseks koondatakse nende kohta teada olev info ja tuvastatakse sealt ühised kirjeldused. Nii võib leida varem vähem uuritud geenidele uusi funktsioone või uuritava haigusega seotud uusi geene. Sellise analüüsi raames on vaja rakendada mitmeid meetodeid ja teha suurel hulgal statistilisi teste, mille läbi viimiseks loovad bioinformaatikud erinevaid tööriistu. Käesolevas doktoritöös arendasime kahte tööriista, g:Profiler ja funcExplorer, mis aitavad geeniekspressiooni andmeid lihtsalt interpreteerida. g:Profiler leiab geeninimekirjade kirjeldustest olulise ühisosa, funcExplorer grupeerib sarnase profiiliga geenid, võttes arvesse ka g:Profileri leitud kirjeldusi. Muuhulgas esitavad antud tööriistad tulemusi jooniste abil ja interaktiivselt, võimaldades kiirelt hoomata andmete sisu ning jagada saadud tulemusi teistega. Töö teises osas uurisime geenide ekspressiooni mõjutavaid geneetilisi variante. Selleks leidsime funcExploreriga esmalt sarnase ekspressiooniga geenigrupid. Seejärel tuvastasime geneetilised variandid, mis mõjutavad nende geenide avaldumise taset. Lõpuks kasutasime g:Profilerit, et tõlgendada saadud gruppe ja seeläbi ka neid mõjutavaid geneetilisi variante. Tehtud analüüsi käigus leidsime uue seose, mille oluliseks osaks on ekspressiooni mõõtmise aeg ja tingimused ning kinnitasime mitmeid varasemalt leitud tugevaid seoseid geneetiliste variantide ja geeniekspressiooni vahel.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Die ethischen Forderungen der Bergpredigt und die Politik = Mäejutluse eetilised nõudmised ja poliitika
(Tartu, 1923) Ederma, Bruno
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Gegenstände der "Heimat" : am Beispiel von Stanišić's "Herkunft" und Ohde's "Streulicht"
(Tartu Ülikool, 2024) Kõiv, Karin; Liira, Hella, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Germanistika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Medea des Euripides im Lichte biologischer Forschung
(Leipzig : Georgi, 1899) Rauber, August
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dyas Eclogarum Qvadragesimalium / quam praeside M. Davide Caspari ... publicae ventilationi subjicit Gothardus Benzien Rigensis. In Gymnasio Rigensi Horis solitis Ad diem XII. April. M DC LXXXVIII.
(Rigae : Literis Georgii Matth. Nölleri, 1688) Caspari, David
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eakate vastu suunatud vägivald politseinike tõlgendustes Lõuna Prefektuuri näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Sööl, Greten; Sirotkina, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö „Eakate vastu suunatud vägivald politseinike tõlgendustes Lõuna prefektuuri näitel“ teema on aktuaalne, kuna Eestis pööratakse politseitöös varasemast enam tähelepanu vägivalla ennetamisele ja tõkestamisele. Seni ei ole uuritud politseinike kogemusi ja tõlgendusi antud teema valguses, kuid kuna politseinike roll probleemide lahendamisel on märkimisväärne, on oluline teada, kuidas suhtuvad politseinikud eakate vastu suunatud vägivalda. Magistritöö käsitles Lõuna prefektuuri politseitöö praktikat eakatevastase vägivalla osas nii politseinike endi ütluste, kui ka ühe Lõuna prefektuuriga vägivalla kuritegude alal kokku puutuva prokuröri kogemuste läbi. Töös analüüsiti teadlikust, probleeme, koostöövõimalusi, kogemusi ja spetsialistide ettepanekuid töökorralduse tõhustamiseks. Tööst võib järeldada, et politsei puutub eakate vastu suunatud vägivallajuhtumitega igapäevaselt kokku ning kuigi spetsialistid ei ole varem mõelnud vägivalla tähendusele, on neil olemas nii teadmised kui kogemused tundmaks ära vaimset- ja füüsilist vägivalda. Ilmnes, et piirkonnapolitseinike koostöö sotsiaaltöötajatega on väga tihe, tunti puudust informatsioonist, mis jääb sageli politseinike või sotsiaaltöötajate andmebaasi. Politseil on valmisolek koostööks ning enda rollina nähakse turvalisuse tagamist ja informatsiooni edastamist sotsiaaltöötajatele. Sooviti võimalust keerulisemate juhtumite korral kaasata sotsiaal- ja ohvriabitöötajad juba reaalsele sündmuskohale. Kõlama jäi, et eakad on võrdsed teiste sihtgruppidega ning ei tohiks kannatada ega abist kõrvale jääda. Tähtsustati usaldusliku suhte tekkimist kannatanuga. Tööst selgus, et politsei kokkupuude eaka vägivallaohvriga on tavaliselt pinnapealne ning kokkupuude lühiajaline. Põhilise probleemina toodi välja ohvri soovimatus juhtumist raporteerida ning raporteeritud juhtumite puhul olukorrast adekvaatse ülevaate saamise keerukus. Vägivallavormidest tunti ära nii vaimne- kui füüsiline vägivald ning kaudselt viidati ka majanduslikule vägivallale, mille osas oleks vajalik spetsialistide teadlikkust tõsta. Seega spetsialistid võiksid olla teadlikumad majanduslikust vägivallast kui eraldi seisvast vägivallavormist ning selle tagajärgedest ja mõjust eakale inimesele. Eakate vastu suunatud vägivallajuhtumite ennetamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks toodi esile lisaressursi ja –koolituste vajadus antud valdkonnas. Tõdeti, et spetsialistidel ei ole sageli piisavalt aega süvendatult ohvriga tegelemiseks, tema julgustamiseks erinevate instantside poole pöördumisel ning ennetustööga antud valdkonnas. Uurimust läbi viies leidsin sarnaselt spetsialistidega, et suuremat tähelepanu vajab spetsialistide koolitamine seoses eakate vastu suunatud vägivallaga. Ehkki spetsialistid puutuvad eelpool nimetatud vägivallavormiga praktikas kokku, ei teadvustata oma igapäevatöös eakate ohvrikäitumise eripärasid. Samuti usun, et vajalik oleks teha teavitustööd eakate seas, et julgustada neid politsei poole pöörduma ning tutvustama neile erinevaid vägivallavorme, aitamaks neil identifitseerida olukordasid, kus nad on ohvriks langenud. Kindlasti nõustun spetsialistidega ka ressursivajaduse osas. Politseinikel ei ole sündmuskohal piisavalt aega probleemiga süvitsi tegelemiseks, ohvriga suhtlemiseks ning usaldusliku suhte loomiseks, kuna ootamas on juba järgmine väljakutse. Samuti on raske leida aega ennetustöö tegemiseks ning infovahetuseks sotsiaaltöötajatega. Tehtud uurimusele toetudes usun, et Politsei- ja Piirivalveamet on väga koostööaldis ja õppimisele ning arenemisele suunatud organisatsioon, kus antud valdkonna osas nähakse küll arenguruumi, kuid asutusel on valmisolek probleemiga tegelemiseks.