Sirvi Märksõna "isiksuseomadused" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 137

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1-3 aastaste laste sotsiaalsete oskuste ja isiksuseomaduste seos lapse kohanemisega lasteasutuses
(Tartu Ülikool, 2016) Kalm, Merli; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
5-6-aastaste laste arvamus lasteaiaõpetaja isikuomadustest ja tööst
(Tartu Ülikool, 2022) Ansip, Kristiina; Leola, Heily, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
6.-8. klassi õpilaste hinnangud autonoomsust toetava ja kontrolliva käsitööõpetaja käitumise tajumise kohta Tartumaa koolide näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Šanin, Lily; Vaas, Irja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
7-10 aastastele lastele mõeldud isiksusetesti PPTQ-C kohandamine eesti keelde
(Tartu Ülikool, 2020) Allvee, Anna Helena Ursula; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Kangro, Eva Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Laste isiksuseomaduste teadmine aitab olla nende arengule toeks. PPTQ-C test pakub alternatiivi varasematele algklasside lastele mõeldud isiksustestidele, vaadeldes isiksusomadusi Suurest Viisikust tulenevate omaduste alusel. Käesolev töö on esimene samm antud testi eestindamisel. Eesti keelde tõlgitud testi valiidsust kontrolliti 120-lapselise (vanuses 7-10) valimi alusel. Madal alaskaalade sisereliaablus ja kehv faktorstruktuur viitavad aga sellele, et test tuleb suuresti ümber sõnastada. Sellegipoolest on näha, et testil on potentsiaali olla kasulik tööriist 7-10 aastaste lastega tegelevatele spetsialistidele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Afekti intensiivsus: struktuur ja seosed isiksuseomadustega
(2004) Truus, Silja; Kallasmaa, Talvi, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktsentueeritus õigusliku sotsialiseerimise võimaliku mõjurina ja perekonna roll aktsentueeritud isiksuse õiguslikus sotsialiseerimises
(Tartu Ülikool, 2015) Tamm, Marleen; Kaugia, Silvia, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Võrdleva õigusteaduse õppetool
listelement.badge.access-status Embargo ,
Alaealise isikut iseloomustavate asjaolude selgitamine mõjutusvahendi kohaldamiseks
(Tartu Ülikool, 1997) Mets, Helle; Saarsoo, Heldur, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andekus kui hariduslik erivajadus: olukord Eesti üldhariduskoolides
(2007) Saul, Hillar; Sepp, Viire; Päiviste, Monika
Käesoleva, Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel TÜ Teaduskoolis läbi viidud uurimuse põhieesmärk oli kaardistada olukord töös andekate õpilastega Eesti üldhariduskoolides. Püüti välja selgitada, kuivõrd peetakse Eesti üldhariduskoolides andekust hariduslikuks erivajaduseks, kas, kuidas ja kui palju pööratakse tähelepanu andekate vajadustele ja nende diferentseeritud õpetamisele. Teine suurem eesmärk oli välja selgitada peamised kitsaskohad töös andekate õpilastega, et tulemuste kriitilise analüüsi põhjal leida võimalusi ja ettepanekuid olukorra parandamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andmed ... iseloomu kohta : vaatlusvihk
(Narva : Narva Kirjastusühisus, 1930) Kuks, August, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Association between personality traits, clinical characteristics and pharmacological treatment response in panic disorder
(2019-07-04) Võhma, Ülle; Maron, Eduard, juhendaja; Aluoja, Anu, juhendaja; Tõru, Innar, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Missugused isiksusejooned iseloomustavad paanikahäirega (PH) patsienti? Millise mõõdikuga võiks selliste patsientide isiksuseomadusi mõõta? Need küsimused viisid meid põhiküsimuseni – kuidas on seotud isiksusejooned ja paanikahäire farmakoloogiline ravi? Kasutasime isiksuse hindamiseks Rootsi ülikoolide isiksuseskaalat (SSP), mis toetuvad kolmele tegurile: neurootilisus, ekstravertsus ja agressiivsus. Kontrollisime SSP eestikeelse variandi usaldusväärsust ja kehtivust ning hindasime PH-patsientide ja tervete inimeste isiksusejoonte erinevusi. Leidsime, et SSP kolmefaktoriline struktuur (neurootilisus, agressiivsus ja ekstravertsus) oli sarnane Rootsis saadud tulemustega. Teiseks vaatlesime PH-patsientide ja tervete inimeste isiksuseomadusi. Leidsime, et SSP faktorid neurootilisus ja agressiivsus, samuti somaatilise ärevuse alaskaala väärtused olid PH grupis oluliselt kõrgemad. Uuringus leidsime isiksusejooni kirjeldava SSP kõigi alaskaalade väärtuste langemise 12-nädalase farmakoloogilise ravi järel. Ükski SSP alaskaalade algväärtusest ei olnud statistiliselt oluliselt seotud ravivastusega. Ainult kõrgem impulsiivsus uuringu alguses oli lähedal olulisele tasemele ennustamaks halvemat ravitulemust. Järeldasime, et SSP eestikeelne versioon näitab aktsepteeritavaid psühhomeetrilisi omadusi. PH-patsientidel on mittekohaneva isiksuse jooni. Isiksusejoonte kõrvalekalle väljendub rohkem kaasuva meeleoluhäirega paanikahäirega patsientidel. Kuigi PH-patsientide isiksus näitas 12-nädalase farmakoloogilise ravi järel kindlat suunda normaliseerumisele, ei leidnud me SSP-ga mõõdetavate isiksusejoonte olulist seost ravitulemusega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Demograafiliste muutujate mõju isiksuse seadumuste sotsiaalsele soovitavusele
(Tartu Ülikool, 2012-03-15) Tuppits, Deivi; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The primary goal of the current study was to investigate the possible correlations between demographic factors and social desirability ratings of personality traits. To assess the ratings of social desirability the Estonian adaptation of NEO-PI-3 – the standard questionnaire of the Five-Factor Model (FFM) – was used with social desirability instructions. Informant ratings were compared with self-descriptions given by 1731 genedonors who had rated social desirability of personality traits using NEOPI- 3. Results show that the factor stucture of social desiarability ratings is similar to the factor structure of self-descriptions. The most significant demographical factor was sex, where differences in ratings emerged in warmth, greagariousness, positive emotions, openness to feelings, trust, altruism and tender-mindedness. Positive correlations with social desirability ratings were also found with other assessed factors: age with the subscales of excitement seeking and trust, academical status with excitement seeking and achievement striving, and birthplace with trust and order. Keywords: Social desirability, Demographic factors, Self-descriptions
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depression in the population: assessment, prevalence and relationships with socio-demographic factors and cognitive aspect of social adjustment
(Tartu : Tartu University Press, 2002) Aluoja, Anu
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depression- and anxiety-related gene variants: effects on personality traits and health-related behaviour
(2015-01-16) Lehto, Kelli
Varasemate uuringute põhjal on teada, et mõned isiksuseomadused suurendavad depressiooni tekkimise riski. Nii isiksuseomadustel kui ka depressioonil on aga tugev pärilik taust ja osa geneetilisest alusest arvatakse neil olevat ühine. Kummagi fenotüübi geneetilist ülesehitust ei ole veel suudetud tuvastada. Käesoleva väitekirja eesmärgiks oli uurida suurel rahvastiku suhtes representatiivsel valimil, kuidas on seotud neurotransmissiooni mõjustavad depressiooni kandidaatgeenide variandid 5-HTTLPR, BDNF Val66Met, COMT Val158Met ja TPH2 G-703T isiksuseomadustega. Lisaks uurisime ka geenidevahelisi interaktsioone, vanuse ja soo mõju ning seoseid teiste tervise ja heaolu teguritega. Leidsime, et kõik nimetatud kandidaatgeenid tõepoolest mõjutavad isiksuseomadusi rahvastikus. COMT genotüüp avaldab mõju Neurootilisusele, ehk kalduvusele liigselt muretseda ja ärevust tunda. BDNF ja TPH2 mõjutavad aga Meelekindlust, inimese kalduvust olla kohusetundlik, täpne ja distsipliineeritud. Ilmnes ka 5-HTTLPR polümorfismi moduleeriv roll genotüübi ja Meelekindluse seostes. Samuti leidsime, et nii TPH2 kui COMT genotüüpide mõju Neurootilisusele oli sõltuv uuritavate vanusest. Kuigi me ei leidnud nimetatud geenivariantide seoseid ärevus- ja meeleoluhäiretega, peegeldub mõju isiksusele ka teistes inimese tervise ja heaoluga seotud tegurites. Näiteks BDNF polümorfism avaldab mõju söömishäirete sümptomaatika tekkimisel ning COMT mõjutab depressiivsuse taset, haridusteed ja hinnanguid sotsiaalmajanduslikule staatusele. Käitumisgeneetika valdkonna ummikseis isiksuseomaduste geneetiliste aluste tuvastamisel viitab erinevatele moduleerivatele mõjuteguritele geeniefektide avaldumisel. Väitekirjas käsitletud suure rahvastikupõhise uuringu tulemuste põhjal rõhutame soo, vanuse ja geenidevahelise interaktsiooni arvestamise olulisust genotüüpide mõju uurimisel väga mitmetahulistele fenotüüpidele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digital communication technologies and mental health: an interplay between usage types and user characteristics
(2023-03-01) Gugushvili, Nino; Verduyn, Philippe, juhendaja; Ruiter, Robert A. C., juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Maastricht University
Nutitelefonide ja sotsiaalmeedia suhtlusvõrgustike (SM) levikuga on nii akadeemilistes ringkondades kui ka väljaspool kaasnenud mure, et need digitaalsed kommunikatsioonitehnoloogiad võivad negatiivselt mõjutada kasutajate vaimset tervist. Sel põhjusel on viimase kahe aastakümne jooksul tehtud palju uuringuid mõistmaks kuidas need digitaalsed kommunikatsioonitehnoloogiad mõjutavad kasutajate vaimset tervist. Varasemad uuringud on keskendunud peamiselt üldisele ajale, mille inimesed veedavad nutitelefone ja SM-e kasutades. Need uuringud on andnud erinevaid tulemusi ja meta-analüüsid on näidanud, et keskmiselt on nutitelefoni ja SM-i kasutamise mõju vaimsele tervisele negatiivne, kuid väike. Kuid üldisele kasutusajale keskendumine ei võta arvesse (1) kasutustüüpe, (2) kasutaja omadusi ja (3) erinevust digitaalsete kommunikatsioonitehnoloogiate mitte-probleemse ja probleemse kasutamise vahel ega ka seda kuidas need kolm aspekti koos toimivad kasutajate vaimsele tervisele. Käesolev väitekiri käsitleb neid kolme peamist piirangut ja suurendab meie arusaamist sellest olulisest küsimusest. Esiteks näitab doktoritöö, et erinevad SM-i (nt aktiivne versus passiivne) ja nutitelefonide (nt sotsiaalne versus mittesotsiaalne) kasutustüübid on vaimse tervisega erinevalt seotud. Teiseks näitab töö, et need seosed erinevad kasutajate lõikes süstemaatiliselt ja tuvastab samuti nende seoste juures olulist rolli mängivad ohutegurid (nt neurootilisus). Kolmandaks selgitab doktoritöö ka otsesed ja kaudsed seosed nende ohutegurite, digitaalsete kommunikatsioonitehnoloogiate probleemse kasutamise ja vaimse tervise näitajate vahel. Kokkuvõttes näitab käesolev doktoritöö, et digitaalsete kommunikatsioonitehnoloogiate mõju vaimsele tervisele on keeruline ja sõltub digitaalsete kommunikatsioonitehnoloogiate kasutusviiside ja kasutajate omaduste vastastikusest interaktsioonist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kooliõpilaste eluga rahulolu ennustavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2012) Pillmann, Birgit; Pullmann, Helle, juhendaja; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti kooliõpilaste üldist eluga rahulolu ennustavad tegurid. Uurimusse kaasati näitajad erinevate gruppidena: isiksuseomadused, enesekohased hoiakud, soorituslikud näitajad (üldine vaimne võimekus ja õpiedukus) ning sotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid. Valimi moodustasid algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi õpilased (N = 205). Tulemustest selgus, et koolinoorte eluga rahulolu tase ei sõltu nende soost ega vanusest. Erinevad regressioonmudelid kinnitasid, et olulise iseseisva panuse õpilaste üldiseks rahuloluks annavad nii isiksuse seadumused, minapilt, akadeemiline edukus kui keskkondlikud tegurid, seletades kokku 59% üldise eluga rahulolu variatiivsusest. Täpsemalt osutusid uuringusse kaasatud näitajatest eluga rahulolu olulisteks ennustajateks subjektiivne hinnang oma kodustele elamistingimustele, üldine enesehinnang, avatus ja neurootilisus, õppeedukus koolis ning subjektiivne hinnang oma välimusele. Abstract
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti lasteaiaõpetajate isiksusejooned
(Tartu Ülikool, 2014) Lauer, Eda; Treial, Kristiina, juhendaja; Mõttus, René, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestis võimul olevate inimeste isikuomadused ja nende kattuvus üldpopulatsiooni isikuomadustega
(Tartu Ülikool, 2018) Kröönström, Carola-Kristiina; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli kindlaks teha, milliste isikuomadustega on Eestis võimul olevad inimesed ning uurida tulemuste seost üldpopulatsiooni isikuomadustega. Tuginedes teoreetilisele raamistulikule, on töös püsititatud kolm hüpoteesi. Esimese hüpoteesiga eeldas autor, et Eestis võimul olevate inimeste seas on võrreldes üldpopulatsiooniga vähem neurootilisi inimesi ning see on statistiliselt oluline. Andmete analüüsist selgus, et Eestis võimul olevate inimeste neurootilisuse keskmine skoor on küll madalam kui üldpopulatsiooni neurootilisuse keskmine skoor, ent nende vaheline seos ei olnud statistiliselt oluline. Selle tõttu ei leidnud töös püstitatud esimene hüpotees kinnitust. Töös püstitatud teise hüpoteesi järgi on Eestis võimul olevate inimeste seas võrreldes üldpopulatsiooniga rohkem ekstraverte ning see seos on statistiliselt oluline. Andmete analüüsist selgus, et võimul olevate inimeste ekstravertsuse keskmine skoor on kõrgem kui üldpopulatsiooni ekstravertsuse keskmine skoor ning see seos oli ka statistiliselt oluline. Sellega autor kinnitas töös püstitatud teise hüpoteesi. Kolmanda hüpoteesiga eeldas autor, et Eestis võimul olevate inimeste seas on võrreldes üldpopulatsiooniga rohkem meelekindlaid inimesi ning see on statistiliselt oluline. Andmete analüüsist selgus, et võimul olevate inimeste meelekindluse keskmine tulemus on kõrgem üldpopulatsiooni meelekindluse keskmisest skoorist, kuid see seos ei ole statistiliselt oluline. Sellega lükkas autor ümber töös püstitatud kolmanda hüpoteesi. Autor leidis veel, et tunnuse “avatud kogemustele” keskmine tulemus riigikogu liikmete seas on kõrgem kui üldpopulatsiooni seas ning see seos on statistiliselt oluline. Käesoleva bakalaureusetööga on kinnitatud kaks seost, mis on statistiliselt olulised: (1) Eestis võimul olevate inimeste seas on rohkem ekstraverte kui üldpopulatsiooni seas, (2) Eestis võimul olevate inimeste seas on rohkem kogemustele avatud inimesi kui üldpopulatsiooni seas. Selleks, et teha kindlaks, kas võimul olevate inimeste ja üldpopulatsiooni seas esineb ka statistiliselt oluline seos tunnuste meelekindlus, neurootilisus ja sotsiaalsus vahel, pakub autor välja uuringut korrata, kogudses võimul olevate inimeste seast suurem juhuvalim. Võimul olevate inimeste skoorid ja üldpopulatsiooni skoorid ei pruugigi nende kolme tunnuse osas oluliselt erineda, toetades teooreetilisi käsitlusi, mille järgi võimukandjad peegeldavad ühiskonna heterogeensust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elukäigu strateegia ja isiksuseomaduste seosed interpersonaalse agressiivsusega
(Tartu Ülikool, 2012) Leppik, Aet; Aavik, Toivo, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuritakse elukäigu teooriast lähtuva K-faktori seoseid isiksuseomaduste (Suur Viisik baasil) ja interpersonaalse agressiivsusega. Lähtusime hüpoteesist, et K-faktor ja isiksuseomadused on omavahel seotud ning ennustavad mõlemad agressiivset käitumist ning naiste puhul väljendub agressiivne käitumine sugudesiseses konkurentsis. Seminaritöö tulemused põhinevad 103-l 18-24 aastase isiku andmetel. Osalejad täitsid enesekohaseid küsimustikke, mis käsitlesid suhteid lähedastega, käitumist erinevates situatsioonides ning hoiakuid agressiivse käitumise suhtes. Tulemustest ilmnes, et K-faktor ja isiksuseomadused on omavahel seotud naiste puhul. Leiti ka, et naiste puhul on agressiivsus seotud sugudesisese konkurentsiga. Ilmnes, et K-faktor ei ennusta agressiivsust, küll aga ennustavad agressiivset käitumist isiksuseomadustest naiste puhul madal sotsiaalsus ning meestel madal meelekindlus ja kõrge neurootilisus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elukäigustrateegia, isiksuseomaduste ning religioossuse vahelised seosed altruismiga
(Tartu Ülikool, 2013) Reimets, Kristi; Aavik, Toivo, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud seminaritöö on osa seminaritööde hulgast, milles vaadeldi elukäigustrateegiat kirjeldava K-faktori, selle erinevate alamkomponentide seoseid muude psühholoogiliste näitajatega. Kokku osales seminaritööde küsimustike täitmises 103 18-24 aastast isikut. Kfaktori mõõtmiseks kasutati Eestis esmakordselt Arizona Life History Battery küsimustikku, mis tõlgiti seminaritööde kirjutajate poolt. Antud töös uuriti religioossuse suhet K-faktorisse, mille tulemusena selgus, et arvestades Eesti üldist madalat religioossust on see seos Eestis tunduvalt madalam, kui Arizona projektis. Lisaks uuriti antud seminaritöö käigus altruismi, Kfaktori, „Suure Viisiku“ isiksuseomaduste ja sotsiaalse võrdluse skaala vahelisi seoseid. Tulemusena selgus, et K-faktor on seotud isiksuseomadustega ning sotsiaalse võrdluse skaala ei ole seotud K-faktori ega ka isiksuseomadustega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elukäiguteooria ja isiksusjoonte vahelised seosed
(Tartu Ülikool, 2013) Kuhlbach, Hannes; Aavik, Toivo, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärgiks oli hinnata evolutsioonilise psühholoogia metateooriana tuntud elukäiguteoorias (Life History Theory) käsitletud elukäigustrateegiate ja isiksusjoonte vahelisi seoseid ning soolisi erinevusi. Teoreetilises osas antakse ülevaade empiirilises uurimuses vaadeldavatest konstruktidest, keskenduses isiksusjoonte ja elukäigustrateegiate ning samuti psühhootiliste kalduvuste omavahelistele seostele. Uurimuses osales 102 inimest; 83 naist ja 19 meest. Vastajate keskmine vanus oli 21,6 aastat. Tulemustest ilmnes ekstravertsuse ja meelekindluse seos K-faktori skooriga, mis mõõdab elukäigustrateegiat; neurootilisuse seos ei leidnud usaldusväärset tõestamist. Psühhopaatiliste kalduvuste mõju K-faktorile negatiivse suunaga leidis tõestamist. Meeste ja naiste vaheline erinevus K-faktori ja psühhootilisuse osas ei leidnud kinnitust.