Sirvi Märksõna "kasutajasõbralikkus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 29

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkoholi väljapanek kauplustes tulenevalt kasutusmugavuse põhimõtetest
(Tartu Ülikool, 2021) Tennosaar, Criselle; Kuusik, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of a web application for books exchange
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2023) Koževnikova, Darja; Sääsk, Andre, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digital democracy in Europe: service design facilitating e-participation platforms
(Tartu Ülikool, 2024) Sheremet, Yuliia; Khutkyy, Dmytro, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This study investigates the impact of service design on citizen engagement in e-participation platforms within the context of digital democracy in Europe. With technological advancements significantly altering political processes and democratic engagement, this thesis explores how service design can facilitate citizen participation on digital platforms. The research encompasses a comparative analysis of eight e-participation platforms across Estonia, Latvia, Ukraine, Iceland, France, Scotland, and Ireland. Using a mixed-methods approach, including manual qualitative platform analysis, reports review, and expert surveys, the study identifies key factors in service design influencing user engagement and satisfaction. Findings highlight the importance of user-friendly interfaces, accessibility features, and robust feedback mechanisms in enhancing platform effectiveness. The study provides recommendations for optimizing service design to improve citizen engagement and support democratic processes, ultimately contributing to the development of more effective e-participation platforms in Europe.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dokumentide avalikustamine Võru maakonna kohalikes omavalitsustes
(Tartu Ülikool, 2014) Tiks, Mairi; Baumann, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-poe kasutajamugavuse parendamise võimalused Beebile.ee näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Kaur, Kertu; Mehine, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti raamatukogudes kasutatavad infosüsteemid, nende vahetamine ja sellega kaasnevad probleemid
(Tartu Ülikool, 2016) Truija, Maret; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida Eesti raamatukogudes kasutusel olevaid infosüsteeme, nende vahetamist ja vahetamisega kaasnevaid probleeme. Selleks, et leida vastused uurimustöös seatud eesmärkidele ning püstitatud hüpoteesidele teostasin ankeetküsitluse. Läbiviidud ankeetküsitluse tulemustest selgus, et raamatukogutöötajad kasutavad infosüsteeme igapäevaselt ning kasutusel olev infosüsteem vastab täiesti nende vajadustele. Samuti selgus, et praegune infosüsteem on olnud peaaegu pooltel vastajatest kasutusel üle 10 aasta ning võttes arvesse ankeetküsitlusele vastajate kommentaare nähtub, et kasutusel olevaid infosüsteeme uuendatakse ja täiustatakse jooksvalt ning vahetamine ei ole prioriteetne. Kõige enam jagus vastajatelt kiitust ning tänusõnu infosüsteemile RIKS, kus paljudel kordadel oli esile toodud sealne töötaja ning kasutajatugi Meelis Lilbok. Uurimustööst selgus, et infosüsteemide vahetusel mõjutavad valikut kõige enam kasutajatugi ning teiste raamatukogude kogemus, need väited kinnitasid uurimustöös püstitatud hüpoteesi. Uurimustööst selgus, et uuele infosüsteemile üleminekul on peamisteks põhjusteks varasema süsteemi sobimatu funktsionaalsus ja töötajate pettumus vana süsteemi uues versioonis. Ollakse arvamusel, et raamatukogunduslikud infosüsteemid on liiga laialivalguvad ja otsingu sooritamine süsteemis on ülemäära keeruline. Oluliseks peetakse süsteemi loogilist ja lihtsat ülesehitust ning seda ka lugeja seisukohast. Vastajatest paljud avaldasid arvamust ja soovi, et Eestis võiks olla üks ühtne infosüsteem, kas kõigile või siis vähemalt sama tüüpi raamatukogudele. Selline muudatus lihtsustaks tarkvara tootjatel ja arendajatel infosüsteemide edendamist ning probleemide lahendamist. Läbiviidud uuringust selgus, et töötajad peavad enda kaasamist uue infosüsteemi valikul väga oluliseks ning soovitakse, et arvestataks nende ettepanekute ja arvamustega. Vastustele lisatud kommentaaridest selgus, et infosüsteemi RIKS puhul on kasutajate soove programmi muutmisel võetud arvesse, kuid URRAMi puhul võtab ettepanekutele ja muudatustele reageerimine kauem aega. On ju raamatukogutöötajad infosüsteemide igapäevased kasutajad ning nende kogemuste pagasit ja teadmisi raamatukogunduslikest infosüsteemidest saaks koostöös tarkvara arendajatega oskuslikult ära kasutada. Uurimustööst selgus, et infosüsteemide vahetusel võivad osutuda suurimateks takistusteks tehnilised tõrked, millest peamiseks peetakse operatsioonisüsteemi ühildamatust ning teisena toodi välja süsteemi teatavad funktsionaalsused. Raamatukogudes, kus infosüsteem on juba vahetatud, tuleb samuti ette kõige rohkem tehnilisi probleeme ning need takistavad raamatukogutöötajate igapäevast tööd. Saab väita, et kinnitust leidis ka uurimustöös püstitatud kolmas hüpotees. Loomulikult tuleb arvestada töötades arvuti ja infosüsteemidega, et tehnilist laadi tõrked ja probleemid on vältimatud ning probleemide lahenduseks on kiire ning kompententne kasutajatugi, mis annab jällegi tõestuse inimfaktori väga tähtsale rollile tehnoloogia ajastul. Valitud meetodit ankeetküsitluse näol saab pidada lõputöö eesmärkide ja hüpoteeside väljaselgitamiseks sobivaks, kuna saadud vastuste ja lisatud kommentaaride alusel läbiviidud analüüs, andis tulemuse nii püstitatud eesmärkidele, kui ka hüpoteesidele. Lõputöö autorina leian, et käesolevat uuringuteemat, raamatukogunduslike infosüsteemide vahetamise ja sellega kaasnevate probleemide kohta, võiks uurida täpsemalt, lähtudes küsitluse koostamisel konkreetsest infosüsteemist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
eKooli kasutuspraktikad: koolijuhtide, õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate vaatenurk
(Tartu Ülikool, 2008) Puskar, Brit; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
HPV kodutesti kasutajakogemus ja naiste hoiakud kodutestimise suhtes pilootuuringus 2021
(Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2024) Põldmaa, Kairi; Hallik, Reeli, juhendaja; Veerus, Piret, juhendaja; Innos, Kaire, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Info- ja dokumendihaldustarkvara WebDesktopi kasutatavuse testimine
(Tartu Ülikool, 2018) Palgi, Piret; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö eesmärgiks oli kaardistada WebDesktopi tarkvara praeguse disainilahenduse kasutatavuse probleemid ning ühtlasi testida uue disainilahenduse kasutatavust. Eesmärgi saavutamiseks püsitasin järgmised uurimisküsimused: ● Millised kasutatavuse probleemid on info- ja dokumendihaldussüsteemi WebDesktop praeguses lahenduses? ● Millised kasutatavuse probleemid on info- ja dokumendihaldussüsteemi WebDesktopi uue disainilahenduse esimestes prototüüpides? Praeguse disainilahenduse probleemide väljaselgitamiseks viisin läbi poolstruktureeritud individuaalsed intervjuud. Intervjueeritavatele oli meenutamisel abiks võimalus kasutada praegust süsteemi. Uue disainilahenduse kasutatavuse testimiseks palusin kasutajatel testida prototüüpe, lahendades ettemääratud ülesandeid ning jagades valjult oma mõtteid. Ülesannete sooritused jäädvustasin kasutaja ekraanivaate ning heli salvestamise teel, et tulemuste analüüsimisel oleks võimalik nende juurde tagasi pöörduda ja tutvustada probleeme disainimeeskonna teistele liikmetele. Valitud meetodeid eelistasin nende suhteliselt madala aja-, raha- ning inimressursikulu tõttu, mis loodetavasti innustab leidma rakendust ka WebDesktopi edaspidistes arendusprojektides. Metoodika peamiseks nõrgaks kohaks pean tagasiside subjektiivsust: uuringus sai kõlada ainult väheste valitud kasutajate hääl. Praeguse disainilahenduse probleemide analüüsimisest selgus, et üldjoontes ollakse praeguse süsteemiga ära harjunud ning rahul. Kõige rohkem mainitud probleemiks oli otsingu, lisamise ning haldamise rippmenüüde ebamugav kasutatavus, millega peamiselt on hädas need kasutajad, kes kasutavad süsteemi vähem. Mitmed väljatoodud kasutusprobleemid olid seotud puuduliku ja ajale jalgu jäänud administreerimistegevustega, mis põhjustab kasutajatele asjatut kasutuskeerukust. Siin on kindlasti võimalik abiks olla WebDesktopi kasutajatoel, kes nõustab asutuste administraatoreid. Uue disainilahenduse prototüüpide testimisel praeguste kasutajatega panin tähele, et praegune otsingu, lisamise ning haldamise menüüde probleemsus võib olla üle kandunud ka uuele lahendusele ning sellega peaks disainer veel tegelema. Hea meel on, et kasutajad peegeldasid oma tagasisidega WebDesktopi uue disainilahenduse taotlusi, milleks on kaasaegsem välimus, puhtus (ebavajalike funktsionaalsuste eemaldamine või peitmine) ning tuttavlik lähenemine, kus eeskuju on võetud laialt levinud infosüsteemidest. Palusin kasutajatel hinnata teatud süsteemitegevuste kasutuslihtsust, millest järeldus, et kaks testitud süsteemitegevust olid kasutajate jaoks pigem lihtsad ning kolm ülesannet väga lihtsad. Kõige keerukamaks kujunes dokumendiseoste uue kuvamisloogika mõistmine, kuid nagu mitmed kasutajad ka arvasid, siis tuleb muudatusest lihtsalt teadlik olla ning siis õpitakse seda kasutama. Järelduste ning diskussiooni peatükis tegin kokkuvõtte praeguse ning uue disainilahenduse peamistest probleemidest koos kasutajate ja minupoolsete ettepanekutega. Seejärel arutlesin WebDesktopi kasutatavuse testimiseks rakendatud metoodika sobivuse üle, mida edaspidi võiks teisiti teha ning millised jätku-uuringud oleksid tulevikuperspektiivis asjakohased WebDesktopi uue disainilahenduse võimalikult edukaks implementeerimiseks (veebiküsitlus võimalikult paljude kasutajate hulgas, juurdepääsetavuse uuring, kaaluda administreerimise lihtsustamist).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Integreeritud meetoditega veebisaidi kasutajasõbralikkuse hindamise tööriista loomine
(Tartu Ülikool, 2016) Sokk, Lauri; Mehine, Tanel, juhendaja; Pentus, Kristian, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Integreeritud raamatukogusüsteemi Millennium avaliku kataloogi kasutajasõbralikkus : lõputöö
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Ristissaar, Maie
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kasutajakogemust mõjutavad komponendid dokumendihaldussüsteemi PINAL näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Paldis, Keidi; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kasutajate hoiakud, vajadused ja ootused institutsionaalse repositooriumi funktsionaalsusele (TÜ digitaalarhiivi DSpace-is näitel)
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Sipria-Mironov, Elena; Einasto, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Infohariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Info- ja dokumendihalduse eriala
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kasutusmugavus e-poe edukuse määrajana
(Tartu Ülikool, 2017) Maiste, Mikk; Mehine, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
KIS2 kasutajatel juurutamisjärgselt tekkinud barjäärid Viru ja Pärnu maakohtute näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Romantšuk, Eleri; Kanger, Laur, juhendaja; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö eesmärgiks oli uurida KIS2 kasutajatel juurutamisjärgselt tekkinud ootamatuid barjääre. Töö sihiks oli teada saada, millised ootamatud barjäärid tekkisid KIS2 kasutajatel juurutusjärgse kasutamise käigus. Uuringu teostamiseks kasutati kvalitatiivse meetodina semistruktureeritud intervjuusid. Intervjueeriti KIS2 süsteemisisestest kasutajatest kohtuistungisekretäre, kuna nemad on süsteemi ühed põhikasutajad. Kokku viidi läbi 11 intervjuud, mis toimusid silmast-silma kohtumistel erinevates Viru ja Pärnu Maakohtute kohtumajades. Analüüsi tulemusena selgus, et kõikidel kasutajatel on esinenud rohkemal või vähemal määral ootamatuid barjääre KIS2 juurutusjärgse kasutamise käigus. Ootamatud tagajärjed, mis selgusid analüüsi käigus, olid seotud nii kasutajatega kui ka tehniliste aspektidega. Uuringu käigus analüüsiti uue lisatöö kaasnemist, töökorralduslikke küsimusi, paberipüsivust, emotsioone, kasutusmugavust, kommunikatsiooni, loogilisust, vigu, testimisprobleeme, ajakulu, pidevaid uuendusi ja parandusi ning sõltuvust tehnoloogiast. Enim mainiti negatiivse poole pealt süsteemi aeglust, veateateid ja probleemide esinemisi töö tegemise käigus ning ajakulu. Positiivse poole pealt toodi välja neid jooni, mis lihtsustavad igapäevaseid tööülesandeid, näiteks dokumentide edastamine KIS2 kaudu, Rahvastikuregistri liidese seotus infosüsteemiga ning kohtuistungite loomine ja kutsete edastamine KIS2 kaudu. Toodi välja küll, et KIS2-l on võrreldes KIS1-ga mitmeid lisafunktsioone, kuid osa vastajaid tõid välja ka selle et osad funktsioonid ei tööta aeg-ajalt ja mõni ei tööta väidetavalt üldse. Samuti mainisid kõik vastajad, et KIS2-te ei saa pidada valmis infosüsteemiks, kuna seal esinevad endiselt vead ja probleemid ning seda täiendatakse ja parandatakse pidevalt. Tulevikus soovitaksin uurida näiteks tavakasutajaid, kes saavad e-toimiku kaudu kohtudokumente KIS2-te saata ja sealt vastu võtta. Samuti võiks uurida infosüsteemi juurutajaid või KIS2-e teisi kasutajagruppe, näiteks kantseleitöötajaid, kuna neil on ka palju erinevaid ülesandeid KIS2-s, näiteks sissetuleva- ja väljamineva postiga tegelemine või kohtunikke, sest nende hulgas on suur osa neid, kes süsteemi ei kasuta (seda toodi välja ka intervjuude käigus, et kohtunikud ei kasuta süsteemi).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kohalike omavalitsuste mobiilsete veebide kasutatavus Tallinna linna näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Pihlak, Liisa; Sepp, Aivi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Infohariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Info- ja dokumendihalduse eriala
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Majutusettevõtte kodulehe arendamine Hedon Spa & Hotel näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2015) Miil, Angelika; Juust, Liis, juhendaja; Elmeste, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Majutusettevõtte kodulehe arendamine hotell Barbara Garni näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2016) Puusepp, Krista; Viin, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Mobiilse kodulehe arendamine hotell Telegraaf näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2013) Sooba, Kerstin; Juust, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Patsiendiportaali kasutatavuse uuring eakate näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Kungla, Marit; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Patsiendiportaal on avalik e-teenus, mille kasutatavust on uuritud, aga mitte sihtgrupi järgi. Lõputöö raames andsin ülevaate antud uurimuse jaoks relevantsetest varasematest uuringutest ning teoreetilistest lähtekohtadest. Seejärel kirjeldasin enda valitud uurimismeetodit ning põhjendasin oma eelistust, lisaks tutvustasin valimit ning selle koostamise põhimõtteid ning andsin ülevaate katsete ja intervjuude käigust. Töös uurisin valjult mõtlemise tehnikat kasutades Patsiendiportaali kasutatavust 65+ vanuste kasutajate näitel. Töö eesmärk oli kvalitatiivselt uurida eakate hinnangut Patsiendiportaali kasutatavusele ning mil määral mõjutasid arvuti kasutamise oskused eaka hinnangut e-teenuse kasutatavusele, samas analüüsiti ka valitud meetodi sobivust teema uurimisel. Lõputöös hindasin ka katseisikute arvuti kasutamise baasoskuseid ning katseisikud andsid hinnangu portaalis esitatud andmete terviklikkusele. Valimisse kuulus viis erineva arvuti kasutamise kogemustega eakat. Uurimise raames viidi läbi viis katset ja kaks grupiintervjuud. Need viidi läbi esimese ja neljanda katseisiku kodudes ning selleks kasutati uurija arvutit. Katset sooritades ei viibinud teised katseisikud ruumis, ülesanne sooritati individuaalselt. Hästi õnnestus katseisikutel epikriisi ja uuringute vastuste vaatamine, veel tuldi toime tahteavalduse esitamise koha leidmise ja portaalist välja logimisega. Parimate arvuti kasutamise baasoskustega oli teine katseisik ning kõige nõrgemate oskustega esimene katseisik. Uurimusest selgus, et arvuti kasutamise baasoskused ei mõjutanud oluliselt hinnangut portaali kasutatavusele. Portaali kasutamisel tekkis katseisikutel mitmeid probleeme. Ei mõistetud nupu nimetusi, need ei andnud eakale piisavalt teavet funktsiooni kohta. Portaali kujundus ei ole järjepidev ning eakas ei saanud aru, kuhu vajutama peab. Portaalis tagasi liikumine on raskendatud, kuna navigeerimise nupurida ei ole nähtav. Kinnituste ja hoiatuste puudumine paneb kasutaja oma tegevuses kahtlema. Tulemuste analüüsimise järel võib öelda, et katseisikutel puudub motivatsioon portaali kasutamiseks. Ilmnes ka uusi aspekte, mida varasemates uuringutes välja ei ole tulnud. Katseisikud ei mõistnud, mis on logiraamat ega saanud aru esindaja määramise funktsioonist, ehk meditsiiniterminite asemel esines probleeme IKT sõnavara mõistmisel. Otsingu teostamine osutus keeruliseks ülesandeks, tuleb nentida, et varasem portaali kasutamise kogemus ei avaldanud positiivset mõju portaali kasutatavuse hinnangule. Kokkuvõtvalt võib öelda, et eakad hindasid portaali raskesti kasutatavaks ning seda hinnangut toetasid ka katse tulemused, kust ilmnes, et katseisikud said põhifunktsioonide kasutamisega hakkama, aga see nõudis neilt suurt pingutust ja neil ei ole piisavalt huvi portaali kasutamise vastu. Enda hinnangul kasutab ainult üks katseisik viiest portaali tõenäoliselt uuesti. Saadud tulemus ei ole kindlasti kooskõlas „Aktiivselt vananemise arengukava“ eesmärkidega, mille väljatöötamisega alustati juba kuue aasta eest. Minu uurimusest saadud tulemuste põhjal võib öelda, et selle arengukava peaeesmärk (et vanus ei piiraks kodanikku olemast täisväärtuslik infoühiskonna liige) ei ole Patsiendiportaali puhul täidetud. Ei saa öelda, et tegu oleks mugava e-teenusega, mis on suunatud rahvale (sh eakatele) ning peab olema kergesti kättesaadav ja kasutatav. Viie katseisiku puhul ei saa muidugi teha statistilisi üldistusi, kuid meelevaldselt võib öelda, et isegi, kui üks isik viiest tulevikus Patsiendiportaali veel kasutab, ei saa seda nimetada heaks tulemuseks e-teenuse loomiseks ja hooldamiseks kulunud raha efektiivsuse hindamisel.