Sirvi Märksõna "kaugseire" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 45

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Advancing urban and agricultural monitoring using Sentinel-1 synthetic aperture radar data
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-03) Koppel, Kalev; Oja, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus ja täppisteaduste valdkond
Väitekiri keskendub Euroopa Kosmoseagentuuri Sentinel-1 tehisava-radari (SAR) andmete kasutamisele hoonestuse ja rohumaade kaugseires. Radaripiltide eeliseks võrreldes optiliste satelliidipiltidega on sõltumatus pilvkattest ja päikesekiirgusest. Niisiis pakuvad nad pidevat ja tihedat andmestikku nutikate seirelahenduste loomiseks, et säästa suures mahus nt linnaplaneerijate või PRIA inspektorite tööaega. Hoonete tuvastamiseks radaripiltidelt pakkusime välja uue meetodi ning võrdlesime selle tulemusi juba varem kasutatud meetoditega. Uurimisaladena valisin välja Tallinna ja Ida-Virumaa. Tulemused olid lootustandvad – tihedama hoonestusega piirkondades oli uus meetod täpseim, kuid jäi pisut alla hõredama hoonestusega aladel. Järgmiseks huvitas mind, kuidas mõjutavad hoonete omadused, nagu kõrgus, materjal, orientatsioon ja kuju, radarisignaali tagasipeegeldust. Kinnitust leidsid mitmed nii talupojatarkusest kui ka füüsikateooriast lähtuvad seaduspärasused. Eks suuremad ja kõrgemad asjad ole ka radarile paremini näha ning metall särab paremini kui puit. Aga kui hoone on „vale“ nurga all, võib ta radari jaoks hoopis nähtamatuks muutuda. Lõpuks uurisin, kuidas on võimalik kosmose-radariga tuvastada põllutöid. Nimelt tuleb PRIA toetusi saavatel põllumeestel rohumaid kindlal ajal niita ning PRIA peab omakorda kontrollima üle, kas töö sai korralikult tehtud. Satelliidipiltide aeg-ridadest eristuvad selgelt nii niitmise kui ka kündmise mustrid, kusjuures mõlemal on erinev sõrmejälg. Seda eripära teades arendas kaigseire ettevõte KappaZeta OÜ koostöös Tõravere Observatooriumi, CGI Eesti AS ja STACC OÜ-ga PRIA-le niitmise tuvastamise rakenduse „Satikas“. Kokkuvõtteks tõestasin uuringuga Sentinel-1 tehisava-radari andmete suurt potentsiaali nii linnaruumi kui ka põllumajanduse kaugseires ja avardasin võimalusi mitmete innovaatiliste rakenduste väljatöötamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analysis of permanent scatterers properties by land cover type in Ida-Virumaa
(Tartu Ülikool, 2014) Majas, Georgi; Zalite, Karlis, supervisor; Voormansik, Kaupo, supervisor; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analysis of Remote Sensing Image Super Resolution using Fluid Lenses
(2017-04-21) Rasti, Pejman; Anbarjafari, Gholamreza, juhendaja; Keifer, Rudolf, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas doktoritöös uuriti nii riist- kui ka tarkvaralisi lahendusi piltide töötlemiseks. Riist¬varalise poole pealt pakuti lahenduseks uudset vedelläätse, milles on dielekt¬rilisest elastomeerist kihilise täituriga membraan otse optilisel teljel. Doktoritöö käigus arendati välja kaks prototüüpi kahe erineva dielektrilisest elastomeerist ki¬hilise täituriga, mille aktiivne ala oli ühel juhul 40 ja teisel 20 mm. Läätse töö vas¬tas elastomeeri deformatsiooni mehaanikale ja suhtelistele muutustele fookuskau¬guses. Muutuste demonstreerimiseks meniskis ja läätse fookuskauguse mõõtmiseks kasutati laserkiirt. Katseandmetest selgub, et muutuste tekitamiseks on vajalik pinge vahemikus 50 kuni 750 volti. Tarkvaralise poole pealt pakuti uut satelliitpiltide parandamise süsteemi. Paku¬tud süsteem jagas mürase sisendpildi DT-CWT laineteisenduse abil mitmeteks sagedusalamribadeks. Pärast müra eemaldamist LA-BSF funktsiooni abil suu¬rendati pildi resolutsiooni DWT-ga ja kõrgsagedusliku alamriba piltide interpo¬leerimisega. Interpoleerimise faktor algsele pildile oli pool sellest, mida kasutati kõrgsagedusliku alamriba piltide interpoleerimisel ning superresolutsiooniga pilt rekonst¬rueeriti IDWT abil. Käesolevas doktoritöös pakuti tarkvaraliseks lahenduseks uudset sõnastiku baasil töötavat super-resolutsiooni (SR) meetodit, milles luuakse paarid suure resolutsiooniga (HR) ja madala resolut-siooniga (LR) piltidest. Kõigepealt jagati vastava sõnastiku loomiseks HR ja LR paarid omakorda osadeks. Esialgse HR kujutise saamiseks LR sisendpildist kombineeriti HR osi. HR osad valiti sõnastikust nii, et neile vastavad LR osad oleksid võimalikult lähedased sisendiks olevale LR pil¬dile. Iga valitud HR osa heledust korrigeeriti, et vähendada kõrvuti asuvate osade heleduse erine¬vusi superresolutsiooniga pildil. Plokkide efekti vähendamiseks ar¬vutati saadud SR pildi keskmine ning bikuupinterpolatsiooni pilt. Lisaks pakuti käesolevas doktoritöös välja kernelid, mille tulemusel on võimalik saadud SR pilte teravamaks muuta. Pakutud kernelite tõhususe tõestamiseks kasutati [83] ja [50] poolt pakutud resolutsiooni parandamise meetodeid. Superreso¬lutsiooniga pilt saadi iga kerneli tehtud HR pildi kombineerimise teel alpha blen¬dingu meetodit kasutades. Pakutud meetodeid ja kerneleid võrreldi erinevate tavaliste ja kaasaegsete meetoditega. Kvantita-tiivsetest katseandmetest ja saadud piltide kvaliteedi visuaal¬sest hindamisest selgus, et pakutud meetodid on tavaliste kaasaegsete meetoditega võrreldes paremad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Application of close range remote sensing for monitoring aquatic environment
(2017-02-27) Ligi, Martin; Kutser, Tiit, juhendaja; Reinart, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Veekogude kvaliteedi hindamine on inimkonnale oluline olnud juba tuhandeid aastaid ja viimastel aastakümnetel on rohkem tähelepanu hakatud pöörama ka veekogude ökoloogilisele seisundile. Euroopas on veekogude kvaliteedi hindamise aluseks kaks dokumenti: Euroopa Liidu Vee Raamdirektiiv ja Euroopa Liidu Merestrateegia Raamdirektiiv. Mõlemad dokumendid sätestavad, et aastaks 2020 tuleb Euroopa Liidu veekogudes saavutada „hea“ seisund. Nende eesmärkide täitmiseks tuleb regulaarselt veekogude seisundit seirata. Kuivõrd kõikidelt veekogudelt veeproovide võtmine ja laboris analüüsimine ei ole võimalik (liigne raha ja tööjõukulu) ning lisaks ei anna sellised proovid ülevaadet veekogu seisundi parameetrite ruumilise jaotuse kohta tuleb appi võtta optilised instrumendid. Lisaks välitöödel kasutatavale optikale on Copernicus programmi raames järgnevatel aastakümnetel kättesaadav ka mitu erinevat satelliiditulemit. Nende tulemite kasutamiseks peab aga pidevalt nende täpsust hindama ja leidma täpsemaid arvutusmeetmeid, mis sobiksid konkreetsete parameetrite hindamiseks. Töö käigus tõestati, et vee optilised omadused, nagu neeldumine ja hajumine, varieeruvad Läänemere rannikuosas rohkem, kui on variatsioon ranniku ja mere keskosa vahel. Lisaks absoluutväärtuste erinevusele tuvastati ka spektraalse kuju muutusi eri piirkondade vahel. Tõestati, et elektromagnetkiirguse lähisinfrapuna piirkonda saab rakendada veekogude seires (tavaliselt eeldatakse, et selles spektripiirkonnas on veest tulev signaal null) ja eriti on see kasulik ohtralt lahustunud orgaanikat sisaldavate järvede seires. Testiti ja pakuti välja sobivaid kaugseire algoritme Läänemere vee kvaliteedi parameetrite hindamiseks. Analüüsiti erinevate spektromeetrite tulemuste varieeruvust ja leiti, et mõõtmisprotokolli korrektsel jälgimisel on erinevate sensorite tulemused küll erinevad, ent seire teostamiseks piisavalt sarnased. Lõpetuseks uuriti, millised on erinevate käsispektromeetrite potentsiaalsed rakendused.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Classification of urban areas from Sentinel-1 coherence maps
(Tartu Ülikool, 2017) Reiu, Andy; Zalite, Karlis, juhendaja; Voormansik, Kaupo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Detecting cyanobacterial blooms by passive optical remote sensing: the Baltic Sea case study
(2005) Metsamaa, Liisa; Kutser, Tiit, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Evaluating human-induced forest degradation in different biomes using spatial analysis of satellite-derived data
(2022-10-06) Montibeller, Bruno; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metsaökosüsteemid võivad siduda kuni 12% inimtekkelisest süsihappegaasist ning tagastada atmosfääri kuni 40% kohalikest sademetest. Seetõttu on metsaökosüsteemidel oluline roll süsihappegaasi emissioonide vähendamisel ja veeringe reguleerimisel. Samal ajal väheneb metsade pindala ning metsad degradeeruvad läbi killustumise ning nende süsiniku- ja veeringe reguleerimise võime võib väheneda kliimamuutuste tõttu. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli hinnata kahte metsade degradeerumisega seotud protsessi: (1) troopilise vihmametsa killustumist Brasiilia Amasoonias ja (2) muutuseid evapotranspiratsioonis ja süsinikuringes Baltikumi ja Eurooma muutumatuna püsinud metsamassiivides. Käesoleva doktoritöö tulemused näitasid, et kuigi Brasiilias on metsatustumise vastased poliitikad vähendanud metsade raadamist, siis samal ajal on suurenenud metsade killustumine, sest raiutakse väiksemate eraldiste kaupa ja liikudes endiselt varem raadamata aladele. Killustunud metsas on rohkem metsaserva, kust on süsinikukaod suuremad nii leostumise kui ka gaasilise emissioonina. Baltikumis leiti, et pikem taimekasvuperiood on suurendanud evapotranspiratsiooni kevadel ja sügisel, kuid samal ajal on suvel evapotranspiratsioon mõnedes piirkondades vähenenud. Kuigi evapotranspiratsiooni suurenemisel ei ole metsade ökosüsteemile otseselt negatiivset mõju, siis võib sellel olla ebasoovitav mõju regiooni veeringele, sest suurenenud evapotranspiratsioon suurendab tõenäosust, et suveperioodil on mullas vähem vett, mis omakorda suurendab põuaohtu. Lisaks selgus, et neljandikus Euroopa muutumatuna püsinud metsamassiivides on süsiniku sidumine vähenenud. Vähenenud süsiniku sidumisega metsamassiivid paiknesid üle kogu Euroopa ning hõlmasid erinevaid metsatüüpe. Kliimamuutuste mõjul võib metsade süsiniku sidumine väheneda veelgi rohkem, mis seab kahtluse alla varasemalt eeldatud metsade võimekuse leevendada kliimamuutuste mõjusid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Exploiting spaceborne imaging spectroscopy in optically complex waters for aquatic ecosystems mapping
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-07) Fabbretto, Alice; Alikas, Krista, juhendaja; Giardino, Claudia, juhendaja; Bresciani, Mariano, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
See väitekiri uurib, kuidas Itaalia kosmosagentuuri missiooni PRISMA, Maa vaatluse hüperspektraalse satelliitsensori, andmeid saab kasutada järvede ja rannikuvete ökoloogilise seisundi uurimiseks. Uuring keskendub PRISMA andmete valideerimisele ja nende kombineerimisele teiste sarnaste Euroopa missioonidega, DESIS ja EnMAP, et parandada veeökosüsteemide seiret. Veekeskkonnad on tähtsad bioloogilise mitmekesisuse, kliima reguleerimise ja inimeste heaolu jaoks, kuid neid ähvardavad üha suuremad ohud kliimamuutuste, eutrofeerumise ja reostuse tõttu. Traditsioonilised välimõõtmised, kuigi täpsed, ei suuda tabada ulatuslikke või ajutisi nähtusi. Satelliidipõhine kaugseire pakub täiendavat viisi nende keskkondade pidevaks ja globaalseks jälgimiseks. Hüperspektraalsed satelliitsensorid, nagu PRISMA, salvestavad signaali sadades kitsastes spektrivahemikes, võimaldades vee kvaliteedi ja veetaimestiku analüüsi. Uuringus hinnati PRISMA andmete täpsust, võrreldes neid rahvusvaheliste vaatlusvõrkude maapealsete võrdlusandmetega ja täiendavate välimõõtmistega. Tulemused näitasid, et PRISMA andmed on usaldusväärsed nähtava kiirguse spektripiirkonnas ja et täiustatud töötlemismeetodid saavad täpsust veelgi parandada. Valideeritud andmete abil loodi klorofüll-a, hõljuva aine ja veetaimestiku kaardid. Koos DESIS ja EnMAP andmetega võimaldasid PRISMA andmed laiemat ja sagedasemat seiret, uurimaks Itaalia ja Eesti järvede vee kvaliteedi ja taimestiku hooajalisi muutusi ja suundumusi. Tulemused näitavad, et kosmoses asuvad hüperspektraalsed satelliitsensorid võimaldavad anda väärtuslikke andmeid loomaks veeökosüsteemide analüüsimiseks vajalikke tööriistu. Nende andmete integreerimine keskkonnaseiresse mitte ainult ei toeta Euroopa veepoliitika raamdirektiivi, vaid sillutab teed ka tulevastele missioonidele, näiteks Euroopa CHIME satelliit.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
From research to applications: monitoring optically complex waters with MERIS/ENVISAT data
(2016-05-13) Alikas, Krista; Reinart, Anu, juhendaja; Vana, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Järved ja rannikuveed pakuvad olulisi ökosüsteemi teenuseid. Tagamaks veekeskkondade seire ja ökoloogilise seisundi hindamise on Euroopa Liidus loodud mitmeid direktiive ja regionaalseid konventsioone. Kuna vee kvaliteet võib olla muutlik nii sesoonselt kui ruumiliselt võimaldab kaugseire efektiivset seire meetodit, mille abil saab hinnata vee kvaliteedi hetkeolukorda, muutusi võrreldes varasema seisundiga ning seda ka veekogudes, mis ei ole kaetud tavaseireprogrammide raames. Käesolevas töös uuriti esimese spetsiaalselt optilistelt keerukate vete seireks loodud satelliitsensori MERIS/ENVISAT andmete kasutamisvõimalusi viie Põhja Euroopa järve ja kahe Läänemere rannikuala bio-optiliste andmete alusel. Olemasolevate MERIS standardalgoritmide õigsuse hinnang näitas, et need ei anna täpseid tulemusi veekogudes, kus on kõrge lahustunud orgaanilise aine ja klorofüll a hulk. Fütoplanktoni parameetrite (klorofüll a, sinivetikate biomass, fütoplanktoni biomass) hindamiseks kasutati punases ja lähisinfrapunases spektriosas töötavat spektraalset indeksit, mis kalibreeriti kohalikesse oludesse. Kuna indeks on rakendatav MERIS L1b andmetele, lubab see kvantitatiivselt hinnata vee kvaliteedi parameetreid sinivetika õitsengute korral, mille puhul MERIS standardalgoritmid ei tööta. Hindamaks kaugseire andmetest veealust valgusvälja, millest sõltub veealuste organismide elutegevus, loodi kaalufunktsioonidel põhinev kombineeritud kanalisuhte algoritm, mis selgemate vete puhul kasutab kanalite 490/709 suhet ning sogasemate puhul 560/70 ning hindab edukalt valguse difuusset nõrgenemiskoefitsienti, Kd(490), satelliidiandmetest. Secchi sügavuse hindamiseks andis parimaid tulemusi algoritm, mis võttis pikselhaaval sisendiks satellidiandmetest arvutatud diffusse ja summaarse nõrgenemiskoefitsiendi ning peegeldusteguri väärtused üle nähtava laineala. Töös arendatud algoritmid rakendati MERIS arhiivi 2002–2011 andmetele hindamaks erinevate järvede ökoloogilist seisundit nii nagu on nõutud EL veepoliitika raamdirektiivi poolt. Tulemused näitasid, et kaugseire andmeid saab kasutada täiendava infoallikana ökoloogilise seisundi hindamisel. Väljatöötatud algoritmid ja rakendused on kohandatavad 2016. aasta veebruaris tööd alustanud Sentinel-3/OLCI andmetele, mille abil on optiliselt keerukate vete seire kosmosest võimalik vähemalt aastani 2029.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fütoplanktoni neeldumiskoefitsiendi ja klorofüll-α kontsntratsiooni vaheline seos kaugseire rakendusteks Eesti suurte järvede näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Kangro, Evelin; Alikas, Krista, juhendaja; Kangro, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Globaalsete ja regionaalsete kaugseirepõhiste maakatte andmebaaside täpsuse hindamine Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Annusver, Marie; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Pikaajaliste maastikumuutuste jälgimiseks ja hetkeolukorra kirjeldamiseks on vajalikud pikaajalised ja järjepidevad andmed, mida pakub kaugseire. Kaugseire põhiseid maakatte andmebaase on aga erinevaid. Antud töö eesmärk on võrrelda omavahel kolme globaalset ja ühte regionaalset kaugseire põhist maakatte andmebaasi, et teha kindlaks nende täpsused Eesti aladel ning leida nende peamised vead ja vigade allikad. Antud töös võrreldi andmebaase: CORINE Land Cover, ESA WorldCover, Esri Land Cover ja Dynamic World. Valideerimiseks kasutasin Eesti Topograafia Andmekogu (ETAK). Uurimusalaks oli terve Eesti. Töö tulemus näitas, et kõikide andmebaaside üldine täpsus oli sarnane. ESRI-l oli 74%, ESA-l 73%, Dynamic Worldil 71% ning CORINE-il 68%. Peamised vead tulenesid madalast ruumilisest resolutsioonist, spektraalsete omaduste sarnasusest, segupikslitest, erinevustest definitsioonides ja andmete ajakohasusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Improving groundwater table monitoring for Northern Hemisphere peatlands using optical and thermal satellite data
(2020-09-11) Burdun, Iuliia; Sagris, Valentina, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja
Sood on märgalad, kuhu taimede mittetäieliku lagunemise tõttu on talletunud palju turvast, , mis sisaldab suurt kogust süsinikku. Turvas on moodustunud aastatuhandete jooksul niisketes tingimustes. Inimtegevuse surve ning globaalne kliima soojenemine on põhjustanud soode kuivenemise ning seetõttu talletunud süsiniku lendumist kasvuhoonegaaside (KHG), peamiselt süsihappegaasina (CO2), mis põhjustab omakorda kliima soojenemist. Ka teised KHG-d, metaan ja naerugaas, lenduvad soodest ja nendegi puhul on olulisimaks teguriks põhjaveetaseme langus. Seetõttu on täpsem teadmine soode põhjaveetaseme muutustest olulise tähtsusega Maa kliima muutumise ennustamisel. Käesolev väitekiri annab ülevaate uuringutest, mille välitööde osa tehti Eestis Endla looduskaitsealal Männikjärve ja Linnusaare rabades, võrdlevad analüüsid aga sarnaste soodega Soomes, Rootsis, Kanadas ja USA-s. Töö peamiseks eesmärgiks oli täiendada Põhjapoolkera soode põhjaveetaseme sattelliidi-põhist kaugseiret, mille alusel hinnati tulemuste olulisust, võrreldes seda soodes tehtud kohapealsete mõõtmistega. Esmakordselt näidati, et kasutatud optiliste ja termiliste spektrite signaalid, mis on turba veesisalduse ja rohelise (kasvuperioodi) taimkatte määramise seisukohast kõige tundlikumad, , iseloomustavad usaldusväärselt soode põhjaveetaset. Täiendava uuringuga taimkatte mõjust seosele leiti vastav niiskusindeks ja selle kõige usaldusväärsemad kohad (pikslid) soodes, mis omakorda võimaldas üldistada tulemust kogu soo ulatuses. Algselt Eesti soodes välja töötatud metoodika õigustas ennast ka teistes soodes nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas ning seda soovitatakse kasutada edasistes uuringutes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
International Space Apps Challenge 2019 in Tartu
(Geograafia Osakond, Tartu Ülikool, 2019-12-12) Kmoch, Alexander
The Department of Geography, the Tartu Observatory and Tartu Science Park jointly organised and hosted a 48h hackathon event as part of the 2019 International Space Apps Challenge. This global event happened on the weekend 18.-20. October 2019 at more than 225 locations, 80 countries, world-wide over the course of the weekend with more than 29.000 participants, and with Tartu as the only Estonian location. We are organising this event in Tartu for the second time, after the debut in 2018. Overall it can be concluded that this was again a very successful event: the teams developed substantial solutions and got engaged with industry and entrepreneurship; inter-departmental and inter-sectoral networks for the research institutes have been strengthened in particular between the organising institutes and with the Tartu Science Park/ESA Business Incubator and several leading innovative (geospatial) software companies, such as CGI, KappaZeta and Datel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Järvede optilise klassifikatsiooni põhised heljumi algoritmid
(Tartu Ülikool, 2018) Kõks, Kerttu-Liis; Uudeberg, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Vesi omab olulist rolli nii looduses kui inimeste igapäevaelus. Järjest suurenev inimtegevus rannikupiirkondades põhjustab veekogude seisukorra halvenemist, mistõttu on veekogude regulaarne seire hädavajalik Heljum on üks vee kvaliteedinäitajatest, mida kaugseire paremini tuvastada aitaks, kuna in situ mõõtmised ei ole alati piisavad olukorra monitooringuks. Kaugseire täiendaks in situ mõõtmisi, kuid standardsed satelliittulemid ei tööta alati ootuspäraselt. Käesoleva töö eesmärgiks on tutvuda heljumi algoritmide tööpõhimõtetega, testida algoritmide rakendatavust järvede optilise klassifikatsiooni põhiselt ja uurida parima algoritmide kombinatsiooni rakendatavust OLCI satelliitpildile. Saadud tulemuste põhjal on võimalik hinnata algoritmide kitsaskohti nende rakendamisel järvede optilise veetüübi põhisel klassifikatsioonil.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kaugseire põhine loodusliku rohumaa ja põllumaa eristamine
(Tartu Ülikool, 2025) Gagarina, Kelli; Sepp, Tiit, juhendaja; Ariva, Joonas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
This work focused on developing a machine learning-based classification model to identify cropland and natural grassland in satellite images from 2008 to 2012, providing an overview of land cover. The workflow included selecting appropriate datasets and model architecture, data preprocessing, and training the classification model. The final model was based on a U-Net architecture and trained using Landsat 7 satellite data. The model achieved an overall precision of 79%.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kogu Eestit katva gaasiliste saasteainete ja tahma mõõtmiste võrdlus mudeli SILAM tulemustega
(Tartu Ülikool, 2013) Reis, Ketlin; Kaasik, Marko, juhendaja; Kimmel, Veljo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Konvektiivsete tormide tuvastamine Eestis ilmaradari andmetest
(Tartu Ülikool, 2020) Müürsepp, Tuule; Post, Piia, juhendaja; Voormansik, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Landsat TM piltide abil saadud metsade keskmiste NDVI väärtuste seosed metsade takseertunnustega
(Tartu Ülikool, 2003) Raet, Janar; Kull, Olevi, juhendaja; Peterson, Urmas, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maapinna ja hoonete liikumiste tuvastamine interferomeetrilise tehisavaradari abil
(Tartu Ülikool, 2014) Valgur, Martin; Voormansik, Kaupo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maapinna ja vee optiliseks kaugseireks sobivate aastaaegade analüüs Eesti alal METEOSAT satelliitpilvisuse andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2015) Kullamaa, Maanus; Voormansik, Kaupo, juhendaja; Post, Piia, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut