Sirvi Märksõna "kirjandusteadus" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 215
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , 200 лет русско-славянской филологии в Тарту(Tartu Ülikool, 2003) Дуличенко, Александр Дмитриевич, toimetajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , A. H. Tammsaare kui kultuurikriitik ja intellektualismi agoonia(1938) Annist, Augustlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , A. H. Tammsaare looming(1927) Sillaots, Martalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , A. Kitzberg'i toodang : [essee](1925) Sillaots, Martalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Adaptatsioonid eesti lavakirjanduses Oskar Lutsu „Kevade” näitel(Tartu Ülikool, 2021) Põldma, Priit; Epner, Luule, juhendaja; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöös uuritakse proosakirjanduse draama-adaptatsioone intertekstuaalsuse käsitluste ja adaptatsiooniteooria võtmes. Esimene peatükk annab ülevaate intertekstuaalsuse teooriast, teises peatükis kirjeldatakse adaptatsioonide arengulugu eesti lavakirjanduses ja kolmandas peatükis luuakse Oskar Lutsu jutustuse "Kevade" adaptatsioonide põhjal adaptatsioonide tüpoloogia, mille aluseks on alusteksti ja adaptatsiooni omavaheline suhe. Lähemalt vaadeldakse intertekstuaalsuse ilminguid neljas „Kevade” ainetel kirjutatud näidendis – Madis Kõivu „Tali” (1995), Mati Undi „Täna õhta viskame lutsu” (1998), Toomas Suumani „Nõiutud klass” (2011) ja Urmas Lennuki „Paunvere poiste igavene kevade” (2018), eri liiki adaptatsioonide alusteksti materjali ümbervormimise analüüs lähtub „Kevade” II osa XV–XVI peatüki ehk Tootsi ja Kiire saunaepisoodi kujutamisest erinevates adaptatsioonides.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Adonise "Araabia poeetika". Tõlge, saatesõna, seletavad märkused ja kommentaarid(Tartu Ülikool, 2019) Jürmann, Ester; Annus, Amar, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKäesoleva töö raames valmis täielik tõlge araabia kirjanduse elava klassiku, luuletaja, tõlkija, esseisti ja kirjanduskriitiku Adonise neljast essee-loengust, mis ilmusid nii araabia kui ka prantsuse keeles eraldi raamatuna 1985. aastal. „Araabia poeetika” (Aš-šiʿriyya al-ʿarabiyya) kutsub üles avastama araabia luule rikkalikku maailma, selle ainete avarust ja keele ilu. Adonis läheneb luule sõnumile ja teemadele alati kirglikult, kirjutab kaasakiskuvaid luuleülevaateid, jagades lugejaga oma lugemismõnu ja armastust araabia keele vastu. Avaessee ongi sissevaade araablaste filoloogilisse entsüklopeediasse, just araabia filoloogia varamu ja vaimu kirjeldamise ning õpetlaste loodud teadmiste süsteemi väärtustamisega Adonis oma ülevaadet kirjutatust alustabki, püüeldes ühtlasi araabia poeetika geneesi konstrueerimise või rekonstrueerimise poole. Ühelt poolt on tegu kummardusega vanale traditsioonile, ent samas on siin – eriti kolmandas ja neljas loengus – omal kohal ka kutse iseseisvale lugemisele ja mõtlemisele ning vabanemisele (vanade) autoriteetide eestkoste alt, kusjuures autoriteetide surm annab võimaluse lugeja sünniks. Nii kavandabki Adonis uusi lähenemisi araabia kirjanduse alustekstidele, mõtestab piiripealselt positsioonilt, s.t Ida ja Lääne, Euroopa ja araabia kirjandustraditsioonide vahealalt vabalt ümber araablaste klassikalist kirjanduspärandit. Tema uuenduslikud esseed, mille sisust annab aimu ka „Araabia poeetika”, viisid araabia kirjanduskriitika ja –teooria uuele tasemele. Võib veendunult väita, et ta on unikaalne, võimekas meister.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Aeg ja kirjandus : artikleid aja kategooria käsitlusest, kasutamisest ja toimimisest tekstides(Tartu Ülikool, 2002) Veidemann, Rein, toimetaja; Veidemann, Rein, koostajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Al parashat derakhim. Helek revi'i(Berlin : Jüdischer Verlag, 1921) Ahad Ha'am, pseudonüümlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ambivalentse emaduse kujutamine kirjanduses(Tartu Ülikool, 2022) Viiksaar, Hele-Mai; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöö eesmärgiks on uurida ambivalentse emaduse kujutamist kirjanduses, analüüsides traditsioonilisest käsitlusest erinevaid emadusega seonduvaid narratiive ning ema ja lapse vahelisi suhteid. Magistritöös keskendutakse kirjanduslikele võtetele, mille kaudu on ambivalentset emadust kujutatud neljas teoses - Nora Ikstena “Emapiim” (2015), Lionel Shriveri “Me peame rääkima Kevinist” (2003, eesti keeles 2008), Kerttu Rakke “Häbi” (2018) ning Doris Lessingu “Viies laps” (1988, eesti keeles 1995). Uuritavad teosed on loonud naisautorid läbi naisperspektiivi, kirjeldades seeläbi emadust läbi naiseks olemise kehalise, kultuurilise, sotsiaalse ja ühiskondliku filtri. Töö esimeses osas kirjeldatakse lähemalt erinevaid emadusega seonduvaid feministlikke teooriaid ja selgitatakse, mis on emadusega seonduv ambivalentsus, kuidas seda on ajalooliselt käsitletud ning mil moel avaldub see emaduse eri etappides, eraldi kirjeldab autor sealjuures rasedusega seonduvat ambivalentsust. Analüütiline osa algab Lionel Shriveri teose“ Me peame rääkima Kevinist” ning Lessingu teose “Viies laps” omavahelisest võrdlusest, lähtudes tegelaskujude ootuste ja lootuste ebakõlast, keskendudes ka sellele, mil moel on emaduse kirjeldamist mõjutanud patriarhaalne keskkond ning kuidas antud teosed sellele vastanduvad. Järgnevalt analüüsitakse teoseid “Emapiim” ja “Häbi”, lähtudes peamiselt patriarhaarse emaduse kontseptsioonist.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , André Gide'i stiili struktuur : avec un résumé en français : Le style d'André Gide(Tartu : Varrak, 1929) Semper, Johanneslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Andrus Kivirähki lasteraamatute retseptsiooni tunnusjooned(Tartu Ülikool, 2021) Harend, Helina; Velsker, Mart; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTöö annab ülevaate Andrus Kivirähki lasteraaamtute retseptsioonist, tema lasteteostele iseloomulikest ja retseptsioonis korduvatest sisuelementidest ning sellest, miles seisneb Kivirähki fenomen lastekirjanikuna. Töö eesmärk on analüüsida, milline on olnud Andrus Kivirähki lasteraamatute vastuvõtt ning mis teeb Kivirähkist populaarse lastekirjaniku.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Andrus Kivirähki romaani „Rehepapp ehk November“ ja Rainer Sarneti filmi „November“ adaptatsiooniteoreetiline võrdlev analüüs(Tartu Ülikool, 2019) Reimus, Liina; Sorokin, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKäesolev bakalaureusetöö on adaptatsiooniteoreetiline analüüs Andrus Kivirähki romaanist „Rehepapp ehk November“ (2000) ja mainitud kirjandusteose ainetel valminud Rainer Sarneti filmist „November“ (2017). Bakalaureusetöö peamiseks eesmärgiks on avada adaptatsiooni kui protsessi ja objekti, mis on lugude jutustamise aluseks olnud kirjasõna algusest saati. Uurimus keskendub muuhulgas küsimustele nagu kas ja kuidas narratiiv muutub, kui see teise meediumisse kohandada ja kuidas romaanis esitatud teemad, tegelased ja sündmused on üle toodud (kui on) visuaalsesse meediumisse, kus „ütlemisele“ lisandub „näitamine“. Töö esimene peatükk annab põgusa ülevaate adaptatsiooniteooria kujunemisest, teooria määratluse problemaatikast ja tänapäeva kesksetest uurimisküsimustest. Teises peatükis on ülevaade võrdluseks valitud teostest ja kriitilisest vastukajast. Kolmas peatükk keskendub adaptatsiooniteoreetilistest printsiipidest johtuvale võrdlevale analüüsile Andrus Kivirähki romaani „Rehepapp“ ja Rainer Sarneti filmi „November“ põhjal.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Aspasija un muhsu kritika(Leepajâ : Leepajas Latweeschu Grahmatu Isdeweju Beedribas apgahdibâ, 1897) Goldmanis, Kr.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Austria kirjanduse retseptsioon Eestis 1946-1991(2010-08-26) Kundla, Marika; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Maailmakirjanduse õppetool; Lukas, Liina, juhendajaUurimus käsitleb austria kirjanduse vastuvõttu Nõukogude Eestis ja paguluses ajavahemikul 1946-1991, seejuures on vaatluse alla võetud tõlkeraamatud, perioodikas ja erinevates kogumikes ilmunud luule ja proosa, mitmesugused austria kirjanduse käsitlused, Nõukogude Eestis ilmunud teatmikud ja koolide kirjandusõpikud. Magistritöö eesmärk oli austria kirjanduse tõlgete ja käsitluste kaardistamine ja selle valiku üle arutlemine ning konteksti paigutamine, samuti bibliograafia koostamine.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Borrowed elements of Russian literature in Ryūnosuke Akutagawa's works(Tartu Ülikool, 2022) Pavlov, Vladimir; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Clarice Lispectori ja Virginia Woolfi fenomenoloogiline kirjutus(Tartu Ülikool, 2018) Vaarpuu, Ulla; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö uurib Clarice Lispectori teost „Metsiku südame ligi“ (1943) ning Virginia Woolfi „Laineid“ (1931) fenomenoloogilisest perspektiivist. Töös uuritakse nimetatud romaanides ihulisel maailmasolemisel põhinevat taju ning selle kajastumist Mina–Teise ja Mina–maailma vahelistes suhetes. Ihul põhineva taju käsitlemiseks pakub kõige asjakohasemaid vahendeid fenomenoloogia. Siinse töö eesmärgiks pole mitte niivõrd Lispectorit ja Woolfi võrrelda, kuivõrd illustreerida fenomenoloogilise kirjutuse võimalikkust nende teoste abil.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Classical tradition from the 16th century to Nietzsche(Tartu Ülikool, 2010) Päll, Janika, toimetaja; Volt, Ivo, toimetaja; Steinrück, Martin, toimetajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Comparing and contrasting the works of James Joyce's "Ulysses" and Virginia Woolf's "Mrs. Dalloway" through the prism of flânerie(Tartu Ülikool, 2020) Kasima, Tetyana; Kirss, Tiina Ann; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Dramaturgia võluriik(1969) Apuškin, Jakov