Sirvi Märksõna "kliimamuutused" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 60

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Change of climate in the northern hemisphere
(Tartu : C. Mattiesen, 1938) Kirde, Kaarel
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Climate change politics in Putin’s Russia: a civil society perspective
(Tartu Ülikool, 2023) Mohr, Rachel; Cheskin, Ammon, juhendaja; Darchiashvili, David, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The Russian Federation is one of the world’s largest exporters of hydrocarbon energy, and its economy is heavily dependent on fossil fuels. However, in the late 2010s the Putin regime began signaling concern about climate change and joined the Paris Agreement. At the same time, the authoritarian Putin regime has taken great lengths to prevent challenges to its supremacy that could arise from civil society, even on tame topics like the environment. Given these contradictory factors, the relationship between the state and environmental activists is in question. This study explores how environmental activists relate to their authoritarian government and its climate change response in hydrocarbon-dependent Russia. This question is contextualized in a novel theoretical framework of authoritarianism, hydrocarbon superpower culture, climate virtue signaling, and uncivil society that explains Russian climate change politics and how they may affect climate activists. The empirical study is a survey of 12 Russian environmental activists sharing their experiences with and views on the regime and its climate change response. The findings indicate an “uncivil” society split between repressed and co-opted groups, with dissenting activists condemning the regime’s duplicitous climate change rhetoric and the greed that keeps the hydrocarbon system in place. While many environmental activists disapprove of the regime and its environmental policies, activism in Russia is crippled and politicians prioritize the war. These findings shed light on the centrality of authoritarianism to civic life in Putin’s Russia at a time of war and climate crisis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Collective responsibility in the anthropocene
(Tartu Ülikool, 2024) Luo, Yufeng; Kattago, Siobhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Geoscientists have heralded the advent of a new geological epoch: the Anthropocene. This new epoch highlights the unprecedented human power to influence the Earth system, thanks to the advancement of modern technology. As the most characteristic phenomenon of the new era, climate change, as well as the inadequacy of human action to address it, poses a challenge to previous moral and political theories. By examining the critiques of contemporary scholars, this thesis attempts to identify the reasons why past theories fall short in addressing the climate crisis, and proposes a theory of collective responsibility as the appropriate ethical framework in the Anthropocene. Inspired by the philosophical inquiry of Dipesh Chakrabarty, this thesis engages with the works of modern philosophers such as Immanuel Kant, Hannah Arendt, and Hans Jonas to construct the theory of collective responsibility. It argues that collective responsibility in the Anthropocene should transcend the boundaries of different communities and generations, and is capable of motivating people to take collective action to combat climate change.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Conceptual framing of Donald Trump in the context of climate change in The Guardian and The Sun
(Tartu Ülikool, 2025) Zaitseva, Alisa; Torn-Leesik, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Anglistika osakond
Climate change-related debates are ongoing in the UK media. The (re)election of Donald Trump as the US president motivated a rigorous critique of his views on climate change by the left-leaning UK media. Studying such debates is crucial as they influence people's perception of climate change. So far, there is little research on how left-leaning UK newspapers respond to Donald Trump’s sceptical views on climate change. Discourse metaphors provide a useful framework for studying climate change-related debates in the media, as they are often used as rhetorical tools, allowing an author to conceptually frame an issue in a preferred way. This thesis aims to contribute to the research on climate change representation in the UK media by analysing discourse metaphors used to conceptually frame Donald Trump in the leading UK newspapers. Relying on the Conceptual Metaphors Theory (Lakoff and Johnson 1980) and the work by Zinken et al (2008) on discourse metaphors, this thesis analyses metaphors used to conceptually frame Donald Trump in the context of climate change in the UK newspapers The Guardian and The Sun. Articles published in the period from Donald Trump’s presidential victory to his inauguration were read. Metaphorical expressions in the articles conceptually framing Donald Trump were identified and analysed using Critical Metaphors Analysis (Charteris-Black 2004). This thesis is divided into two sections. Section one establishes the theoretical background, defines relevant terminology, reviews relevant studies, and introduces the implications for this thesis. Section two provides a detailed description of the methodology used, reports the number and purposes of the metaphors analysed and discusses the findings.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dark diversity dynamics linked to global change: taxonomic and functional perspective
(2023-04-11) Pires Ferraz Trindade, Diego; Pärtel, Meelis, juhendaja; Carmona, Carlos Pérez, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tume elurikkus – elupaigast puuduvad, kuid sinna sobivad liigid – on oluline mõistmaks, kuidas piirkonna elustik kujuneb. Tume elurikkus on vaadeldud elurikkuse vastaspool, mõlemad koos moodustavad elupaiga liigifondi ehk kõikide sobivate liikide nimekirja. Kuigi on teada, et globaalmuutused mõjutavad eluskooslusi nii ruumis kui ajas, ei ole varem otseselt käsitletud, kuidas tumeda elurikkuse kontseptsioon aitab uurida bioloogilise mitmekesisuse muutuseid antropotseenis ning tõhustada looduskaitset. Oma doktoritöös arendasin teoreetilist raamistikku, kuidas liikide saabumine ja kadumine võib toimuda nii ühe liigifondi piires kui ka nende vahel. Uurides tumeda elurikkuse muutusi tuhandete aastate jooksul sai edukalt eristada taimetaksoneid, mille levila laieneb viivitusega: liigid suudaks muutunud tingimustes elada, kuid on veel pikka aega puudu. Liikide tunnuste analüüs näitas, et holotseeni ajal tumedasse elurikkusesse kuulunud ja seega ka levimisviivitusega taksonid olid omavahel suhteliselt sarnase ehituse ja elukäiguga. Tumeda elurikkuse taksoneid iseloomustas kiire elustrateegia (madal levimissvõime ja stressitaluvus). Lisaks leidsin, et tumedat elurikkust ja liikide omadusi saab kasutada keskkonnatundlike organismide (nt samblike) looduskaitse tõhustamisel, selgitades, millised liigid ja tunnused on väljasuremisohus ja milliseid saaks kasutada taastamises. Kokkuvõtteks, tume elurikkus on rakendatav erinevate taksonoomiliste rühmade, ajaperioodide ja globaalmuutuste tegurite korral, näitamaks, kui palju, kui kiiresti ja mis suunas muutuvad vaadeldud elurikkus ja liigifond. Tumeda elurikkuse kontseptsioon on seega paljutõotav lähenemine bioloogilise mitmekesisuse uurimiseks muutuvas maailmas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die regionale Entwicklungsgeschichte der Wälder Estlands
(1929) Thomson, Paul
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Veränderungen der klimatischen Elemente nach den meteorologischen Beobachtungen von Tartu 1866-1930
(1932) Kirde, Kaarel
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Effects of elevated concentrations of CO2 and O3 on leaf photosynthetic parameters in Populus tremuloides: diurnal, seasonal and interannual patterns
(2014-09-26) Kets, Katre
Inimtegevuse tagajärjel on suurenenud süsinikdioksiidi kontsentratsioon ([CO2]) ja osooni kontsentratsioon ([O3]) maalähedases atmosfäärikihis. Lisaks sellele prognoositakse kliima muutumist heitlikumaks ning esineda võib nii põua- kui liigniiskuse perioode. Kõrgem [CO2] üldjuhul soodustab taimede, sealhulgas puude kasvu, kuna [CO2] tõus põhjustab netofotosünteesi (Pn) suurenemist. Kõrged osooni kontsentratsioonid on puude kasvu ja metsa produktsiooni seisukohalt aga kahjulikud kuna osoon on tugev oksüdeerija, mis kahjustab fotosünteesiaparaati ning põhjustab Pn vähenemist. Pn väärtus näitab, kui palju lehe pinnaühik ajaühikus süsihappegaasi seob ning lehestiku pinnaga korrutatult iseloomustab see süsiniku hulka, mida taim ajaühikus kasvuks kasutada saab. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas mõjutavad kõrgendatud [CO2] ja/või [O3] kiirekasvuliste lehtpuude fotosünteesi iseloomustavaid parameetreid ning millest need mõjud sõltuvad. Töö tulemusena selgus, et Pn-i tundlikkuses kõrgendatud CO2 ja/või O3 kontsentratsioonidele esinesid nii päevased, sesoonsed kui ka aastatevahelised erinevused. Samuti muutis Pn-i tundlikkust keskkonnastress (põud ja kõrged temperatuurid). Keskkonnastress leevendas osooni negatiivset mõju, aga suurendas CO2 positiivset mõju Pn-le. Üldiselt oli CO2 ja/või O3 mõju Pn-le sügisel suhteliselt suurem kui suvel. Samuti selgus, et CO2 positiivne efekt Pn-le on ajas pigem kasvanud kui kahanenud. Kõrgendatud osooni negatiivne mõju Pn-le on aga jäänud 11 aasta jooksul praktiliselt samasuguseks. Kokkuvõtvalt näitas käesolev uurimistöö, et oluline on eelkõige mitme faktori koosmõju mõistmaks taimes toimuvaid muutuseid globaalselt muutuvas kliimas. Samaaegselt esinevate faktorite kombinatsioonid võivad taimede kasvu ja arengut mõjutada palju enam kui üksik faktor. Kuna muutused netofotosünteesis (aga ka õhulõhede juhtivuses) mõjutavad nii süsiniku sidumist kui vee tarbimist taimede poolt, siis võivad need muutused avaldada märkimisväärset mõju kogu ökosüsteemi süsiniku- ja veeringele. Seetõttu tuleks käesolevas doktoritöös kirjeldatud interaktiivseid mõjusid võtta arvesse ökosüsteemide produktsiooni ja aineringet kirjeldavates mudelites.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Evaluating human-induced forest degradation in different biomes using spatial analysis of satellite-derived data
(2022-10-06) Montibeller, Bruno; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metsaökosüsteemid võivad siduda kuni 12% inimtekkelisest süsihappegaasist ning tagastada atmosfääri kuni 40% kohalikest sademetest. Seetõttu on metsaökosüsteemidel oluline roll süsihappegaasi emissioonide vähendamisel ja veeringe reguleerimisel. Samal ajal väheneb metsade pindala ning metsad degradeeruvad läbi killustumise ning nende süsiniku- ja veeringe reguleerimise võime võib väheneda kliimamuutuste tõttu. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli hinnata kahte metsade degradeerumisega seotud protsessi: (1) troopilise vihmametsa killustumist Brasiilia Amasoonias ja (2) muutuseid evapotranspiratsioonis ja süsinikuringes Baltikumi ja Eurooma muutumatuna püsinud metsamassiivides. Käesoleva doktoritöö tulemused näitasid, et kuigi Brasiilias on metsatustumise vastased poliitikad vähendanud metsade raadamist, siis samal ajal on suurenenud metsade killustumine, sest raiutakse väiksemate eraldiste kaupa ja liikudes endiselt varem raadamata aladele. Killustunud metsas on rohkem metsaserva, kust on süsinikukaod suuremad nii leostumise kui ka gaasilise emissioonina. Baltikumis leiti, et pikem taimekasvuperiood on suurendanud evapotranspiratsiooni kevadel ja sügisel, kuid samal ajal on suvel evapotranspiratsioon mõnedes piirkondades vähenenud. Kuigi evapotranspiratsiooni suurenemisel ei ole metsade ökosüsteemile otseselt negatiivset mõju, siis võib sellel olla ebasoovitav mõju regiooni veeringele, sest suurenenud evapotranspiratsioon suurendab tõenäosust, et suveperioodil on mullas vähem vett, mis omakorda suurendab põuaohtu. Lisaks selgus, et neljandikus Euroopa muutumatuna püsinud metsamassiivides on süsiniku sidumine vähenenud. Vähenenud süsiniku sidumisega metsamassiivid paiknesid üle kogu Euroopa ning hõlmasid erinevaid metsatüüpe. Kliimamuutuste mõjul võib metsade süsiniku sidumine väheneda veelgi rohkem, mis seab kahtluse alla varasemalt eeldatud metsade võimekuse leevendada kliimamuutuste mõjusid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gendering environmental insecurity: the case of Serbia
(Tartu Ülikool, 2023) Phillips, Elodie Paris; Réka, Várnagy, juhendaja; Bernard, Sara, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This research project aims to contribute to the theoretical literature on Critical, Feminist, Environmental, and Human Security Studies by synthesizing the approaches and applying them to the case study of Serbia. This thesis will “broaden” and “deepen” the agenda of Security Studies by considering environmental degradation as a human security threat through the lens of post-structural Feminism. Semi-structured interviews with female environmental activists and document analysis have been used to gather data, on the basis of which key concepts have been developed using Grounded Theory (GT) methodology. These concepts will be used to answer the research question: What processes contribute to women’s environmental insecurity in Serbia? The data revealed the existence of security-enhancing processes and security-degrading factors that interact to create a situation of environmental human insecurity for women living in Serbia. Security-degrading factors existing at the political and societal level currently severely impede the capacity of nascent processes to enhance women’s environmental security. The results of this study will contribute to a scholarly understanding of the gendered dimensions of environmental insecurity, often rendered invisible in Security Studies. It will also supplement existing research on climate change and pollution, typically confined to the Global South, by using a case study from the Western Balkans, a region currently experiencing extreme environmental issues.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Geneetiliste uuringute tähtsus taimepopulatsioonide kaitsel ja taastamisel
(Tartu Ülikool, 2018) Pille, Kristin; Tsipe Aavik, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda erinevate näidete varal ülevaade geneetilise mitmekesisuse rollist taimepopulatsioonide kaitses ja taastamises ning sellest, kuidas geneetilisi uuringuid kaitse- ja taastamistööde planeerimiseks ja hindamiseks rakendada. Käsitletakse kolme suuremat teemat, milleks on (1) kasvukohtade killustumise mõju hindamine geneetiliste meetoditega ning sellest tulenevalt optimaalsete kaitsemeetmete planeerimine ja hindamine, (2) taimepopulatsioonide kohastumisvõime hindamine seoses kliima- ja muude keskkonnamuutustega ning (3) taksonoomia ja hübridiseerumisega seotud probleemide lahendamine. Töös käsitletud uurimused kinnitavad, et geneetilisi aspekte tuleb taimepopulatsioonide kaitsel ja taastamisel arvesse võtta, sest see aitab ennetada suuremaid ebaõnnestumisi ning annab aluse paremaks erinevate ökoloogiliste protsesside mõistmiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gümnaasiumiõpilaste hinnangud oma kliima ja kliimamuutuste alastele teadmistele ning nende arusaamad kliimamuutustest
(Tartu Ülikool, 2023) Viru, Birgit; Soobard, Regina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Käesoleva magistritöö eesmärk oli saada teada, millised on Eesti gümnaasiumiõpilaste hinnangud oma kliima ja kliimamuutuste alastele teadmistele ning millised on nende tegelikud teadmised ja arusaamad kliimamuutustest, nende põhjustest ja tagajärgedest. Uurimistöö viidi läbi gümnaasiumiõpilaste seas, kes vastasid küsimustikule, milles olid kliima ja kliimamuutustega seotud ainesisule orienteeritud väited. Tulemustest selgus, et õpilased hindavad oma kliima ja kliimamuutustega seotud teadmisi pigem heaks. Erandiks olid interdistsiplinaarsed teadmised, mida õpilased hindasid kesiseks. Õpilaste tegelikud teadmised olid võrdlemisi sarnased õpilaste enda hinnangutega oma teadmistele. Analüüsi käigus tulid välja ka õpilaste kliimamuutustega seotud väärarusaamad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Heterostylous plants in an era of global change: the role of local, landscape and climatic factors
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-09) Kivastik, Marianne; Aavik, Tsipe, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Hiljutised kiired kliima- ja maakasutuse muutused ohustavad elurikkuse erinevaid tahke. Eriti tundlikud on maastikumuutustele loomtolmlevad ja keeruka paljunemissüsteemiga taimeliigid, näiteks erikaelsed liigid. Erikaelsus ehk heterostüülia on taimetunnus, mille puhul koosneb taimepopulatsioon kahest või kolmest morfoloogiliselt erinevast õietüübist, mis erinevad üksteisest tolmukate ja emaka paigutuse poolest õie sees. Erikaelsuse eesmärk on soodustada tolmlemist eri õietüüpide vahel ja takistada nii iseviljastumist kui ka viljastumist sama õietüüpi omava taimega. Ühes populatsioonis peaks õietüüpe olema ligikaudu võrdselt, tagamaks kõrgeim paljunemisedukus. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli uurida, millised maastikulised ja klimaatilised tegurid mõjutavad erikaelseid liike ning millised geneetilised ja evolutsioonilised tagajärjed võivad kaasneda maakasutuse- ning kliimamuutustega. Leidsin, et populatsioonisuurus on üks tähtsamaid erikaelsete liikide õietüüpide optimaalset tasakaalu mõjutavaid tegureid. Vastupidiselt eeldusele, et erikaelsete liikide populatsioonides on õietüüpide osakaal võrdne, tuvastasin hariliku nurmenuku (Primula veris) populatsioonides ühe õietüübi domineerimise. Töö tulemused näitasid, et hariliku nurmenuku õietüüpide tasakaalu mõjutavad ka mitmed maastiku- ja klimaatilised tegurid, näiteks inimasustuse tihedus, asulate ja ehitiste osakaal maastikus, looduslike elupaikade kadumine ja sademete hulk. Viimaks tuvastasin, et paigast nihkunud õietüüpide tasakaal võib viia geneetilise mitmekesisuse languseni, mis võib omakorda kahandada populatsioonide kohasust ja pikaajalist kohastumisvõimet. Doktoritöö tulemused näitavad, et erikaelsed taimeliigid on kiiretele maastiku-, aga ka kliimamuutustele haavatavad, ning tõstavad esile looduslike elupaikade säilitamise ja kaitse olulisust loomtolmlevate taimede hea käekäigu tagamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Intraspecific trait diversity in plants: characterizing effects of trait variation on community assembly and ecosystem functioning
(2024-07-09) Rodríguez Alarcón, Slendy Julieth; Carmona, Carlos Pérez, juhendaja; Tamme, Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kliimamuutuste tagajärjel intensiivistuvad kogu maailmas põuaperioodid. Muutunud keskkonnatingimused on ohuks nii ökosüsteemide toimimisele kui ka taimede elurikkusele, muutes koosluste liigilist koosseisu ja tunnuste väärtusi. Seetõttu on oluline uurida taimede funktsionaalseid tunnuseid, mis määravad üksikisendite edukuse ja mõjutavad seeläbi ka ökosüsteemide toimimist. Kuigi traditsiooniline ökoloogia on keskendunud tunnuste erinevustele liikide vahel, siis olulist rolli taimeliikide ökoloogiliste strateegiate kujunemisel, üksikisendi edukusel, koosluste moodustumisel ja ökosüsteemide toimimisel mängib ka tunnuste liigisisene varieeruvus. See doktoritöö annabki uusi teadmisi taimede maapealsete ja -aluste tunnuste liigisisesest varieeruvusest põuatingimustes. Kasvuhoonekatses rohttaimedega selgus, et taimetunnuste liigisisene varieeruvus on maa all suurem kui maa peal. Tõenäoliselt erinevad sama liigi üksikisendite juured üksteisest ebaühtlaste mullatingimuste tõttu. Kuigi põuaperiood ei mõjutanud liigisisest tunnuste varieeruvust, põhjustas see mitmete tunnuste väärtuste muutusi ning taimeliigid muutusid üksteisega sarnasemaks, omades siiski erinevaid strateegiaid põua talumiseks. Uurides tunnuste liigisisest varieeruvust Colombia troopilistes kuivades metsades, ei leidnud me tugevat ennustuslikku seost puittaimede tunnuste ja kasvu vahel, kuna nii üksikisendi tunnuseid kui ka kasvu mõjutab lisaks veel keskkonna varieerumine uurimisalal. Nendes metsades on liikidel kindlad tunnused, et hakkama saada sademete hooajalisuse ja kõrgete temperatuuridega ning uuringutes on oluline arvestada tunnuste vastastikmõjusid, seda eriti heitlehiste puude puhul. Kokkuvõttes parandavad doktoritöö tulemused meie arusaama taimede maapealsete ja -aluste osade keerukatest strateegiatest vee kättesaamisel põuatingimustes. Doktoritöös saadud tulemused on vajalikud arendamaks sobivaid looduskaitsemeetmeid ning ennustamaks kliimamuutuste mõju ökosüsteemide toimimisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Just transition as a political strategy: just transition initiatives and citizens’ climate policy preferences in the U.S.
(Tartu Ülikool, 2025) Suzuki, Julia Noelle; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This thesis empirically investigates whether just transition initiatives, designed to ease the socioeconomic impact of decarbonization on fossil fuel-dependent communities, can influence public support for climate policies in the United States. Against the backdrop of a politicized climate change discourse and opposition from fossil fuel communities, the study explores whether measures with justice targeting these communities can mitigate resistance to climate policies. Using data from the Climate Change in the American Mind (CCAM) survey and funding data on two federal just transition initiatives, this research applies a quantitative method across U.S. census regions to analyze shifts in citizens’ policy preferences before and after the just transition initiatives took place. Results suggest that the medium and highly funded regions had a smaller increase in policy support relative to low-funded regions. Thus, the effectiveness of just transition initiatives as a strategy to overcome climate policy opposition is yet to be seen. The findings highlight the need for more targeted, long-term, and consistent implementation and contribute to the field by suggesting future research directions.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kliimakohustuse täitmine energeetika sektoris
(Tartu Ülikool, 2023) Kokla, Hanna Maria; Luhamaa, Katre, juhendaja; Vili, Mirjam, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kliimamuutuse kajastamine Eesti veebiuudistes aastatel 2018–2020
(Tartu Ülikool, 2021) Jõesaar, Jete-Ri; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste vadkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Siinse töö eesmärk oli uurida, kui palju, mis viisidel ning mis raamidega kajastatakse kliimamuutust Eesti ajakirjanduses kolme meediakanali veebiuudistes aastatel 2018–2020. Töö eesmärgi saavutamiseks kasutasin standardiseeritud kontentanalüüsi ja kvalitatiivse sisuanalüüsi kombineeritud analüüsimeetodit. Selleks koostasin 11 kategooriaga kodeerimisjuhendi, kus lisaks üldistele kategooriatele, mis tagavad valimi kontrollitavuse, olid kategooriad uudise teemakäsitluslaad, uudise ajend, uudise tegevuse asukoht, uudise käsitluses avalduv seisukoht kliimamuutuse inimtekkelisuse kohta, lahendus ning kõneisikud. Valimisse kuulusid kõik vahemikus 1. jaanuar 2018 kuni 31. detsember 2020 ilmunud uudised, kus kliimamuutus oli uudise fookuses. Kodeeritavaid uudiseid oli 499. Uuringu tulemusena võib öelda, et kliimamuutust kajastatakse Eestis veebiväljaannete uudistes väga vähe, moodustades vähem kui 1% vaadeldud aastatel ilmunud uudistest. Enim levinud kodeerimiskategooriate koodide järgi on Eesti uudistes kõige levinum kliimamuutuse uudis teadaanne mingi sündmuse toimumisest, mille ajend on uuring ning mille tegevus toimub välismaal. Väljaannete võrdluses tuli välja, et esineb erinevusi. Kõigi väljaannete puhul oli uudise tegevuse asukoht välismaa, kuid uudise teemakäsitluslaad oli kõigil erinev – ERRil uuringu ülevaade, Delfil pikem teemakäsitlus mitme allikaga ning Postimehel teadaanne mingi sündmuse toimumisest – ning uudise ajend oli uuring ERRil ja Delfil, kuid Postimehel looduses silmaga nähtav toimumine. Eesti veebiväljaannete kliimamuutuse kajastust mõjutavad kindlalt rahvusvahelised kliimakohtumised ning poliitiline kõneaine. Kajastuse kõikumise puhul võis täheldada ka probleemi tähelepanu tsükli tunnuseid. Kuna enim levinud kliimamuutuse uudiste teemakäsitluslaad oli teadaanne mingi sündmuse toimumisest, siis saab ka öelda seda, et Eesti meedia funktsiooni kliimamuutuse kajastamisel on eelkõige informeerimine. Raamistus oli terve valimi kui ka eraldi väljaannete puhul sama. Siinsest tööst nähtus, et Eesti veebiväljaannete kliimamuutuse teemaliste uudiste raamistus on „Tagajärgede aktsepteerimine“, mille tunnusteks on inimtekkelise kliimamuutuse kindluse seisukoht, kuid ei pakuta sellele lahendusi. Peamised kõneisikud selles raamis on teadlased. Minu töö on üks esimesi omalaadseid Eestis, mistõttu on edasisi uuringusuundasid mitmeid. Uuringut saab laiendada nii, et see hõlmaks ka teisi artiklitüüpe peale uudise. Samuti saab uurida kliimamuutuse kajastust pikema perioodi jooksul. Lisaks saab uurida seda, kas siinses töös väljapakutud raamistus peab paika ka suurema valimi ja pikema ajaperioodi puhul.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kliimamuutuse mõju puittaimede levilatele Euroopa boreaalses, hemiboreaalses ja nemoraalses vööndis
(Tartu Ülikool, 2023) Priisalu, Kristi; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Käesolev töö annab ülevaate kliima mõjust taimeliikide levilate kujundamisel, seletab lahti erinevaid protsesse levilate servaaladel ja käsitleb erinevate puittaimede seisundit Euroopa boreaalses, hemiboreaalses ja nemoraalses vööndis. Töös on arutletud taimeliikide võime üle praeguses kliimamuutuses oma levilaid nihutada ning antud ülevaade puittaimedele rakendatavatest looduskaitsemeetmetest. Taimeliikide levilate dünaamika kliimamuutuses on kompleksne ja seetõttu on ka ülikeeruline täpselt tulevikku ennustada, kuna erinevaid muutujaid on selles protsessis palju. Taimeliigi levila võib kliimamuutuses nihkuda, kahaneda, laieneda või sureb liik välja. Lisaks ei pruugi levila muutuda, kui selle piire ei määra kliima, vaid muud tegurid. Seega oleks vale eeldada, et Euroopas on kliimamuutuses oodata lihtsat ja üldist taimede levilate nihkumist põhjasuunas. Käesolevas töös uuritud puittaimeliikide levilatest pole seni ükski põhjasuunas nihkunud, kuigi kliimamuutus neist mitmeid mõjutab. Levilat on laiendamas harilik luuderohi (Hedera helix L.) ja mõned Kesk-Euroopa igihaljad puittaimed, näiteks teravalehine iileks (Ilex aquifolium Lour.). On märke, et tulevikus võib nihkuda hariliku männi (Pinus sylvestris L.) levila. Hariliku männi levila põhjaserval on juba täheldatud seemikute ja suurte puude edukamat kasvu, samas lõunaserval vähendab põuastress seemikute ellujäämust ning põhjustab kohati ulatuslikku suremust. Harilikku tamme (Quercus robur L.) ellujäämust ja kasvu mõjutavad põuad negatiivselt levila erinevates piirkondades, isegi põhjaserval. Paljude puuliikide ja -perekondade puhul puuduvad seni teated, et kliimamuutus nende levilaid oleks mõjutanud. On võimalik, et need tulevad seni toime fenotüüpse plastilisusega, näiteks perekond kask (Betula L.), perekond paju (Salix L.), harilik vaher (Acer platanoides L.) ja harilik sarapuu (Corylus avellana L.). Suurimad takistused taimede levilate nihkumisele on tõenäoliselt kliima soojenemise kiirus ja maastike fragmenteeritus. Valdav osa teadustöödest ennustab taimedele üsna kehva levimisvõimet tänapäeva oludes. Väga olulisena tuli välja, kuidas kliimamuutus mõjutab kõiki organisme, terveid kooslusi samaaegselt. Kuigi levilate põhjapiiril võiks kliima muutuda taimedele sobivamaks, on soojenemine põhjustanud patogeenide massilist levikut, mis võib oluliselt takistada liigi levila muutumist vastusena soojenemisele. Kõnekas näide on harilik jalakas (Ulmus glabra Mill.), mille levila põhjapiiril on märgata suuremat asustusedukust. Samas on ka sellesse piirkonda levinud massiliselt jalakasurm 35 (Ophiostoma novo-ulmi Brasier), mida kandvad vektorputukad (Scolytus spp) on tõenäoliselt kliimamuutuses eelise saanud. Erinevatel lepaliikidel (Alnus L.) põhjustab jõeäärsetes kooslustes varasemast suuremat suremust kromist Phytophthora alni. Sama patogeeniperekonna liigid kahjustavad tõsiselt ka hariliku tamme, kivitamme (Quercus petraea (Matt.) Liebl) ja harilikku pööki (Fagus sylvatica L.). Samuti sagenevad massilised üraskikahjustused harilikul kuusel (Picea abies (L.) H. Karst). On tõenäoline, et mitmete puuliikide arvukus Euroopas väheneb sajandi lõpuks oluliselt: näiteks harilik pöök, harilik jalakas ja harilik saar (Fraxinus excelsior L.). Harilikule pöögile ennustatakse kliimamuutuses eriti madalat levimisvõimet: sajandi lõpuks asustab see liik tõenäoliselt vaid 1-2% oma uutest klimaatilistest elupaikadest. Küsimuse all on ka hariliku kuuse tulevik paljudes Euroopa riikides majanduspuuna. Teadmised taimeliikide levilate seisundist praegu ja prognoosid edaspidiseks on väga olulised looduskaitse planeerimisel. Ulatuslikud looduskaitsemeetmed on kallid ning eeldavad väga täpset kaitse planeerimist. Võimalik on luua elurikkuse koridore levila nihkumise soodustamiseks ning looduskaitsealasid asukohtades, mis võiksid olla tulevikus refuugiumid. Paljude liikide levimisvõime ei ole piisav kliimamuutusele reageerimiseks ning vajalik võib olla isendite ümberasustamine sobivama kliimaga aladele. Lisaks on kasulik seemnete säilitamine seemnepankades ning spetsiaalsete puukaitsealade loomine, et tulevikus sobivat seemnevaru taasasustamiseks kasutada.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kliimamuutused ning nende mõju sammaltaimedele
(Tartu Ülikool, 2011) Merimaa, Õie; Ingerpuu, Nele, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kliimamuutuste ABC: põhjused, mõjud, lahendused : teaduspõhine õppematerjal kliimamuutustest
(Tartu Ülikool, 2024) Toll, Velle; Annist, Aet; Jakobson, Liisi; Jakobson, Erko; Helm, Aveliina; Kolk, Mariliis; Terasmaa, Jaanus; Buht, Mikko; Arro, Grete; Shanskiy, Merrit; Post, Piia; Uiboupin, Kristel; Rüütel, Tõnis; Semilarski, Helin; Vollmer, Elis; Jürgenson, Evelin; Aosaar, Jürgen; Kabin, Veljo