Sirvi Märksõna "kommunikatsioonijuhtimine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 22

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike üleminek kommunikatsioonivaldkonda, peamised põhjused
(Tartu Ülikool, 2015) Külaots, Kadri; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, miks ajakirjandusest lahkutakse kommunikatsioonivaldkonda ning tuua välja peamised põhjused. Samuti vaatles autor ajakirjanduse ja kommunikatsioonivaldkonna eripärasid ning ajakirjanike ja suhtekorraldajate omavahelisi suhteid. Teisalt uuris autor ka tugisüsteemide olemasolu ja vajalikkust. Antud uurimuse tulemustest selgus, et ajakirjandusest lahkutakse stressi, materiaalsete ja personaalsete indikaatorite tõttu. Stressi indikaatorid nagu näiteks töömahust ja tähtaegadest tulenev stress ning rutiin mõjutavad ajakirjanike vaimset tervist ning heaolu, mis võivad viia läbipõlemiseni. See tähendab seda, et ajakirjanik võib vajada psühholoogilist või isegi meditsiinilist abi. Personaalseid indikaatorid tulenevad erinevate indiviidide persoonidest, huvidest ja eneseteostuse vajadustest ning ei mõjuta vaimset tervist nii palju kui seda teevad stressi indikaatorid. Kunagised ajakirjanikud ei toonud põhilise ajakirjandusest lahkumise põhjusena välja materiaalset indikaatorit ehk raha, kuid ütlesid siiski, et ajakirjanduses on rahaline seis halb ning ajakirjanikud on alatasustatud. Endised ajakirjanikud lisasid ka, et kommunikatsioonivaldkonnas on neil mingil määral suurem palk. Samuti tõid endised ajakirjanikud lahkumise põhjustena välja personaalsed indikaatorid – kolleegide eetilised üleastumised ja sobimatuse ajakirjandusse. Eetiliste ülesastumiste all mõtlesid kunagised ajakirjanikud seda, et kriitiliste lugude kirjutamisel ei mõtle osad ajakirjanikud enam inimeste tunnetele ning tekitavad neile sellega põhjendamatuid kannatusi. Osa valimis olnud endiseid ajakirjanikke ei suutnud enam seda kõrvalt vaadata ja otsustasid erialavahetuse kasuks. Erialavahetuse põhjustena tõid kunagised ajakirjanikud välja ka sobimatuse ajakirjandus tööks. Nad nägid, et neil puudub ajakirjanikele omane sisemine „põlemine“ lugude tegemisel. Häiriva faktorina tõid nad välja tundmuse, et neist ei saa väga head ajakirjanikku vaid ainult keskpärane – see ei läinud nende enesetõestamise vajadusega kokku ning nad otsustasid minna ajakirjandusest kommunikatsioonivaldkonda. Kunagine ajakirjanik märkis, et ta on nõus ajakirjandusse tagasi tulema, kui rahaline seis ajakirjanduses paraneks. Teised endised ajakirjanikud rääkisid, et kommunikatsioonivaldkonnas töötamine aitaks neil paremini ajakirjandusliku tööga hakkama saada. Nad arvasid, et nüüd näevad protsesse paremini kui ajakirjanduses töötades. Ajakirjanike ja suhtekorraldajate omavahelised suhted on läbi aegade olnud üsna negatiivsed. Kunagised ajakirjanikud tõid välja, et enne kommunikatsioonivaldkonnas töötamist oli neil suhtekorraldajatest üsna halb arvamus. Neile tundus, et kommunikatsioonivaldkonna spetsialistid saavad kõrget palka, käivad tööreisidel ning pigem tegelevad vahendamistööga kui siseloomega – see süvendas omakorda negatiivset suhtumist suhtekorraldusse. Antud uurimus keskendub ka mingil määral toetussüsteemidele toimetustes. Kunagised ajakirjanikud tõid välja, et toetust on vaja ja just algajale ajakirjanikule, sest see motiveerib neid tegema head tööd ja nad tunnevad ennast toimetusele vajalikuna. Samuti märkisid endised ajakirjanikud, et toetust peaksid pakkuma eelkõige juhtkond ja kolleegid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avaliku sektori kommunikatsioon sihtgruppidega Põllumajandusministeeriumi ja PRIA näitel
(2005) Raamets, Heli; Tampere, Kaja, juhendaja
The present thesis studies the aims, problems and methods of public relations in the public sector by the example of the Estonian Ministry of Agriculture and the Estonian Agricultural Registers and Information Board (ARIB). The answers to the questions set in the study were found in the course of research. It appeared from the interviews with the officials of the Ministry and ARIB that the officials have the similar opinion about the tasks of both institutions. The objective of the Ministry is to develop rural and agricultural policy, incl. legislation, whereas ARIB’s task is to implement these policies and legislation within the limits of its competence. At the same time it is difficult to draw a border between the tasks of the two organizations because ARIB is also involved in preparing legislation, as ARIB owns the experience of legislative implementation. The ARIB and the Agricultural Ministry officials have rather similar understanding of the stakeholders of both organizations and the stakeholders of both institutions also overlap to a great extent. In case of the Agricultural Ministry the communication with stakeholders proceeds by the media and several roundtable meetings and councils. The ARIB communication with stakeholders proceeds by means of the Internet, directly mailed publications, ARIB regional offices and the media. It also turned out from the research that the stakeh olders are not very well informed of the activity of the Agricultural Ministry. The stakeholders find the Ministry being far and high and the farmers questioned found that the officials over there were insufficiently informed of the problems of rural life and agriculture. At the same time the representatives of stakeholders were interested both in legislation and the opportunity to have their say in legislative preparation process. ARIB has had more contacts with the representatives of stakeholders than the Ministry and therefore the stakeholders had a better understanding of ARIB’s functions. The publications and manuals and customers service of ARIB were highly appreciated. It appeared that the importance of the Internet as a communication channel for farmers has increased to a great extent. The final part of the thesis brings out the conclusions and propositions to the Agricultural Ministry and ARIB for improving their communication with stakeholders. Of course one should also remember that the character of organization public relations and relations with stakeholders depends first and foremost on people – both the persons on key positions whose task is communication in the organization, and the stakeholders themselves. The wish to understand communication partners is of high importance, and the education in the field of communication and relevant experience cannot be underestimated as well.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ettevõtte kommunikatsioonijuhtimine sotsiaalses meedias
(Tartu Ülikool, 2010) Hallimäe, Rita; Konsa, Kurmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
European disaster risk reduction institutions’ practices in mitigating communication-related vulnerabilities in disasters
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-08-13) Torpan, Sten; Orru, Kati, juhendaja; Hansson, Sten, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kommunikatsiooniprobleemid võivad muuta inimesed hädaolukordades haavatavamaks. Kriisihalduse kontekstis tähendab see, et puuduliku riski- ja kriisikommunikatsiooni tõttu on inimestel keerulisem langetada otsuseid ja toime tulla ohtudega enda elule, tervisele või varale. Doktoritöö analüüs põhines Hanssoni jt (2020) loodud kommunikatsiooniga seotud haavatavuste heuristilisel raamistikul, mille abil võeti vaatluse alla Euroopa kriisihaldajate praktikad kommunikatsiooniga seotud haavatavuste leevendamisel. Doktoritöö aluseks olevad andmed koguti kaheksas Euroopa riigis: Saksamaal, Itaalias, Belgias, Rootsis, Ungaris, Norras, Soomes ja Eestis. Neljast uuringust selgus, et teooria ja tegelikkus ei käi Euroopa kriisihalduses käsikäes – väärinfot (ühte olulist haavatavuse tegurit) ei käsitleta süsteemselt, selleks puuduvad juhendmaterjalid ning sellega seotud probleemidega tegelemisel lähtutakse pigem varasemast kogemusest. Samuti on puudulikud või puuduvad sootuks juhised sotsiaalmeedia kasutamiseks riski- ja kriisikommunikatsioonis. Kuigi sotsiaalmeedia kasutamise viise haavatavuse leevendamiseks on teoorias palju, jäi kaheksa riigi analüüsil sõelale vaid kuus haavatavuse vähendamise viisi, mida kriisihaldajad kasutanud on – ennetavate juhiste jagamine, hoiatamine ja häirete edastamine, inimeste murede kaardistamine, kadunud isikute otsimine, praktiliste juhiste jagamine hädaolukorra ajal, ja vabatahtlike kaasamine – nende rakendamine on riigiti ebaühtlane ja sõltub paljuski asutuste oskustest ja saadaolevatest vahenditest. Metoodilise panusena selgus doktoritöös, et ka lauaõppuse simulatsioonimeetodit on võimalik kasutada akadeemilises uurimistöös kommunikatsiooniga seotud haavatavuste ja asutuste võimelünkade tuvastamiseks. Selle väitekirja peamine järelm on, et kommunikatsioonitõrgetest tuleneva haavatavuse vähendamine on struktuurne institutsionaalne väljakutse. Kui juhised on puudulikud, praktikad juhuslikud ning õppused ei rajane tõenduspõhistel alustel, suurendab see väärinfo leviku, sotsiaalmeedia alakasutuse ja asutuste vähese koostöö tingimustes hädaolukordades inimeste haavatavust. Süsteemsed kommunikatsioonipraktikad ja läbimõeldud õppuste korraldamine aitavad paremini hädaolukordadeks valmistuda, neile reageerida ja neist taastuda – tugevdades nii institutsioonide kui kogu ühiskonna vastupanuvõimet.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kollektivismi mõju teadmusülekandele (Hansapanga ja Ühispanga näitel)
(2004) Muts, Mati; Vadi, Maaja, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kommunikatsioonijuhtimine kohalikus omavalitsuses
(2005) Kosenkranius, Romek; Tampere, Kaja, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kommunikatsioonijuhtimine kohalikus omavalitsuses
(Tartu Ülikool, 2005) Kosenkranius, Romek; Tampere, Kaja, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kommunikatsioonijuhtimise programmi õpiväljundid: vilistlaste kogemus ja arvamused
(Tartu Ülikool, 2010) Kask, Keiti; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kommunikatsioonimagistrite roll, positsioon ja töö sisu organisatsioonis
(Tartu Ülikool, 2010) Vanatoa, Mari; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Ministeeriumi kommunikatsioonistrateegia loomine (keskkonnaministeeriumi näitel)
(Tartu Ülikool, 2002) Vares, Anu; Lauristin, Marju, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mitmekultuuriline ettevõte muutuste perioodil: keskastmejuhi tõlgendusmallid ja identiteet uue organisatsioonikultuuri kujunemise eesldusena
(2004) Sõber, Heli; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muutuste kommunikatsioon Elioni näitel
(Tartu Ülikool, 2005) Aab, Anneli; Tampere, Kaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õppevahend: tööandja bränd ja selle loomine
(Tartu Ülikool, 2012) Stubender-Lõugas, Kreet; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The economic recession of the recent years has createad a quite unique trend in the Estonian labour market. Side by side with significant unemployment there is an almost similarly significant demand for labour force. Although unemployment has reached record heights, some parts of the economy wrestle with shortage of qualified labour force. If the demand for qualified employees is much higher than supply, employers are bound to find new ways to increase their attractiveness in labour market. Employers have a number of ways to increase their competitiveness in the eyes of potential employees while also valuing current employees. This master thesis is presented in the form of practical handbook to help these employers, who need to stand out from the competition, keep their current staff satisfied and recruit new people by means of creating employer brand. This material aims to open the concept of employer branding and instruct the reader in creating this brand. At first, the importance of the employer brand is explained through the context of labour market changes in micro and macro level. First chapter details the supply and demand of skilled labour in labour market and on the organisational level. In addition, this chapter highlights the most important trends that organisations need to pay attention to in order to guarantee excellent human resources. Second chapter lays out the basics of brand and branding. This is followed by a closer look at the employer brand, its components, uses, goals, effects etc. As it turns out, employer branding does not work as an only external, temporary or illusive measure. Employer brand has to be managed, systematic and continuous, embracing both current and prospective employees. Just as well, employer brand cannot rely only on symbols, values or one-timeactions. For a successful employer brand an organisation needs attractive salary policy, possibilities for self-development, organisational culture that values individual, relationships that are based on respect etc. This first, more theoretical part of the handbook is followed by the second part, which instructs on the creation of the employer brand in five stages. Every stage corresponds to a chapter in the second part. Third chapter outlines the preliminary actions of the branding in the first stage. These include evaluation of the need, assembling the branding workgroup and blueprinting the brand project. Two practical tools are introduced to evaluate organisational need of employer brand. If found to be necessary, a workgroup must be called together that will start working according to the brand project blueprint. This consists of different guidelines and directives, organising the work of the team, setting up subtasks and steps, and specifying core concepts of the brand (target groups and goals). Brand project blueprint is a living document that will be updated and changed on-the-go in all the following stages. Next, the second stage is introduced, which is a research-oriented audit. Its aim is to concentrate information from different sources that are needed in later stages to specify brand identity, action-plan, communication strategy etc. Different approaches and methods are welcomed in audit-stage, e.g. interview, questionnaire, document analysis. While conducting the audit, all brand target groups as well as appropriate employees inside the organisation should be interviewed. This results in an audit document. Fifth chapter or the third stage covers the employer brand identity elements: employer value proposition, slogan and motivational package. Employer brand proposition is the combination of material and immaterial benefits and properties of organisational culture that appear attractive to potential employees, separate this particular employer from others, help motivate its current employees and increase their loyalty. Slogan carries the core idea of employer and helps stand out. Motivational package is the tangible result of the employer brand. It should be as differentiated as possible, and the “cafeteria plan” is the most flexible solution for all target groups. The creation of the brand continues in the next stage, which concentrates on communication. This sixth chapter helps compile communication strategy and launch employer brand. The brand must be introduced to the current employees at first and only after general approval from them may the external communication campaign start. Seventh chapter concentrates on the last stage of the creation of the employer brand, which consists of closing the project and post-project activities. Before closing the project, team needs to evaluate the achievement of preliminary goals as well as overall conduct of the project. When the project is closed, team hands the remaining branding-related activities and tasks over to the main organisation. It is vital, that post-project activities will be kept alive after the project is finished. In best case, they will become an inseparable part of the daily routine for the appropriate staff in the main organisation. Every chapter in the second part, i.e. every stage is supplied with additional exercises for studying individually and in team. Individual exercises are made to direct the reader to relevant sources of information and touch on the main questions of each stage. Teamwork exercises can be used as measures of active study in seminars or collective homework.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Otsustusprotsessi kommunikatsioon Eesti Kaubandus-Tööstuskoja näitel
(Tartu Ülikool, 2007) Jõgi, Hanna; Rosenberg, Age; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
SA Viljandi Haigla kommunikatsioonistrateegia koostamise lähtealused: võimalused ja takistavad tegurid efektiivseks sisekommunikatsiooniks
(Tartu Ülikool, 2010) Normann, Nele; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sihtkoha brändi kommunikatsiooni tulemuslikkuse hindamine EASi Turismiarenduskeskuse pressireisijärgsete meediakajastuste näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2017) Veeber, Elsa; Müristaja, Heli, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sotsiaalmeedia roll kogukonnaaktivismis kolme konfliktse juhtumi näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Põldma, Laura; UIbu, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Suhtekorraldus ja kommunikatsioonijuhtimine koolis riigigümnaasiumite näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Tikerperi, Mari-Liis; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Luik, Piret, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Suhtekorralduse mõjud uudistetoimetuse töös
(Tartu Ülikool, 2006) Veiksaar-Kutti, Ene; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tartu Ülikooli kommunikatsioonimagistrite professionaalsed praktikad
(Tartu Ülikool, 2010) Oorn, Annika; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut