Sirvi Märksõna "kriisid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 69

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2005. aasta jaanuaritormiga seotud emotsioonide ja müütide representatsioon fookusrühmavestlustes kriisipsühholoogia aspektist lähtudes
(Tartu Ülikool, 2010) Sieberk, Anu; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
‘A Horseshoe in Crisis’ - To what extent do German populist far-right and far-left parties converge in times of crises?
(Tartu Ülikool, 2024) Weber, Paro Olefile; Duro, Jozsef, juhendaja; Hardman, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
As the world began seeing light at the end of the tunnel with lockdowns ending and a global recovery in sight, Russia invaded Ukraine in February 2022 catapulting the world into the next crisis sending shockwaves worldwide. The war crimes committed in Ukraine, have forced the European states to act internationally, as well as domestically. Considering the presence of such crises, this paper provides an insight into the strategies and policies national populist parties adopt. In doing so, this study focuses on the German populist far-right party AfD and populist far-left party Die Linke, comparatively measuring their agreement on a variety of policy topics surrounding the 2022 Ukraine War and comparing it to those of the Covid-19 pandemic crisis. A comprehensive theoretical framework discusses the main concepts, and the objectives of this study based on previous literature. The collected data consists of segments of parliamentary speeches members of the German parliament across 17 to 33 months. The methodology comprises of 3 instruments including a stance analysis of speech as primary method. The use of manifestos from the MARPOR database serve the measurement of the concept populism and an analysis of legislative roll call votes as an additional step to identify consistency between stances from speeches and stances from legislative voting. While this study expected causation between the presence of crises and populist party stance convergence, findings were limited to minor similarities, displaying insufficient convergence across both crises. The paper nonetheless contributes to a wider understanding of populism’s relationship to crises and the strategies it warrants for populist parties to employ in times of societal turmoil.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Assessing the development of Germany’s influence at the EU level in three recent crises
(Tartu Ülikool, 2016) Meresma, Kerstin; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The aim of this thesis is to research the development of the projection of Germany’s influence through three crises that have fractured the project know as the European Union (EU). The crises in question are the security crisis, the refugee crisis and the Eurozone crisis. These three issues that the EU has faced have significantly influenced each state within the union and the EU as an organisation as a whole. Thus analysing Germany’s political influence on the policies made on the supranational level and comparing them with national policies is a good way to determine whether or not the policies practiced nationally and supra-nationally overlap. Firstly, liberal intergovernmentalism will be used as the theoretical framework for this thesis, it will be introduced and conceptualised. Additionally, critical discourse analysis will be used for an in depth analysis of the three cases subject to research in this thesis. Secondly, the methodology of the research will be provided and explained followed by the three case studies. The security crisis in the EU refers to Russia’s growing hostility towards the west and annexation of Crimea. Secondly, the refugee crisis refers to the Syria migrant crisis that started in the beginning of 2014. Since then, over a million people have travelled to the outer borders of the EU to seek asylum in Europe. Thirdly, The Eurozone crisis that began with the economic collapse of Greece and its inability to meet the requirements of ECB (European Central Bank) for financial aid greatly influenced the EMU (European Monetary Union) as a whole. The research will be based on official government documents available on the German Federal website and only material available in English will be used. Each case study will a have set of 5-7 indicators that will project the relationship between German and EU- level policies. The indicators are based on the articles of the Treaty of the European Union.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalik-õigusliku ringhäälingu legitimatsioon: Eesti kogemus rahvusvahelises kontekstis
(Tartu Ülikool, 2005) Jõesaar, Andres; Lauristin, Marju, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalik-õigusliku ringhäälingu legitimatsioon: Eesti kogemus rahvusvahelises kontekstis
(2005) Jõesaar, Andres; Lauristin, Marju, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Changes in espoused values during environmental turbulence based on Estonian start-up sector
(Tartu Ülikool, 2024) Stokas, Julius; Jaakson, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Communicating the European Union in Crisis: European Commission crisis communication and its consequences for reputation and legitimacy
(Tartu Ülikool, 2018) Pai, Tiina; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Vanamölder, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The past decade has been crisis ridden for the EU. In addition to the immediate influence, crises damage reputation and legitimacy, by crisis communication this harm can be alleviated. EC, the communicator on the supranational level, acting in the name of the whole EU, has had to deal with these situations. This thesis views the crisis communication strategies EC uses in three recent and prominent crises: Greek government-debt crisis, migration crisis and Brexit. Adding the tools offered by situational crisis communication theory by Coombs and image repair theory by Benoit to the European studies’ general framework, the author, using the methods of discourse analyses, researches EC crisis communication and the social consequences of it for the reputation and legitimacy of EC and EU. By analysing 231 speeches by the President of the EC and by the commissioners responsible for the most affected policy field in the crisis, the crisis communication strategies are identified. Looking at media response and public opinion, the findings suggest that crisis communication contributes to shaping the context within which the social consequences regarding reputation/legitimacy can occur.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Covid-19 kriisist tulenev mõju Euroopa Liidu riikidele lähtuvalt digitaliseerumisest ja sulgemise intensiivsusest
(Tartu Ülikool, 2021) Lõoke, Karl; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Töö eesmärgiks on uurida, kuidas mõjutavad digitaliseerumise tase ja riigi sulgemise intensiivsus Euroopa Liidu liikmesriikide toimetulekut Covid-19 kriisiga. Seejuures lähtutakse riikide 2018. ja 2020. aasta IMFi poolt koostatud sisemajanduse kogutoodangu tasemetest ning DESI andmebaasidest pärinevast infost digitaliseerumise kohta. Töö esimeses pooles defineerib autor riigi sulgemise (lockdowni) mõiste ning uurib, kuidas on riigi sulgemist varasemalt uuritud ning kuidas on sulgemine riikidele mõjunud. Lisaks sellele kirjeldab töö autor kahte digitaliseerumise indeksit - DAI ja DESI, mille puhul tuuakse välja peamised indikaatorid, mille põhjal indeksi lõppväärtus kujuneb. Töö teises pooles analüüsib töö autor riikide sisemajanduse kogutoodangu muutumist uuritaval perioodil, riikide digitaliseerumist ning piirangute intensiivsust. Samuti uuritakse, kas ja kuidas kolm töös kasutatavat muutujat omavahel seoses on. Töö käigus leidis autor, et sisemajanduse kogutoodangu muutuse ja digitaliseerumise vahel seost ei eksisteeri. Küll aga on seos olemas riigi sulgemise intensiivsuse ja sisemajanduse kogutoodangu muutumise vahel ning digitaliseerumise ja riigi sulgemise intensiivsuse vahel. Samuti leiti, et ca 80% Euroopa Liidu liikmesriikide puhul oli Covid-19 kriisist tulenev sisemajanduse kogutoodangu muutus negatiivne. Samas kasvas analüüsitaval perioodil keskmine digitaliseerumise tase 19,5 ühiku võrra.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cybersecurity governance responses in the Estonian digital governance model, 2007–2023
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-25) Carmichael, Logan; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viimastel aastakümnetel on valitsused üle maailma üha enam digitaliseerinud, mistõttu on tõusetunud küsimused selle kohta, kuidas rakendada küberjulgeolekumehhanisme e-valitsemise lahenduste kaitsmiseks. Selles doktoritöös käsitletakse Eestit kriitilise juhtumina küberjulgeoleku ja e-valitsemise valdkonnas, analüüsides Eesti küberjulgeoleku valitsemise kujunemist. Iseäranis keskendutakse Eesti e-valitsemise süsteemi arengule aastatel 2007–2023. Eesti juhtumianalüüs on kolmetahuline. Esiteks kaardistab doktoritöö Eesti e-valitsemise maastiku ning kõrgelt digitaliseeritud keskkonnale omased küberjulgeolekualased väljakutseid. Teiseks uuritakse riiklikke struktuure ja ökosüsteemi, mis on kujundatud küberjulgeoleku valitsemiseks selles tugevalt digitaliseeritud kontekstis, ning selle kujundamisega seotud kaalutlusi. Kolmandaks analüüsib doktoritöö valitsemisprotsesside toimimist ja otsusetegemist küberjulgeolekukriisi korral, ning mitmekesiseid tegureid, mida selles protsessis arvesse võetakse. Doktoritöö panustab küberjulgeoleku valdkonda uute teoreetiliste ja praktiliste teadmistega. Kaardistav juhtumiuuring Eesti näitel annab avalikult kättesaadavatele allikatele tuginedes põhjaliku ülevaate Eesti e-valitsemise ja küberjulgeoleku maastikust. Poliitikamuutuste ja koostööpõhise valitsemise teooria lõikepunktis panustab doktoritöö analüüsiga, kuidas mitme sidusrühma osalusega õppimise ja kohanemise protsess on viinud küberjulgeoleku valitsemise ökosüsteemi kujunemiseni, mille eesmärk on tugevdada tulevast küberjulgeolekut ning mis on kohandatud Eesti eripärasele digitaliseerituse kontekstile. Lisaks uurib doktoritöö Eesti riigi lähenemisi kesksetele küberjulgeolekukriisidele, käsitledes neid ajaloolise institutsionalismi teooria ja kriisiohje vaatenurgast ning avades otsustusprotsesside kujunemist eesmärgiga tugevdada tulevast küberjulgeolekut. Kuna neid teoreetilisi lähenemisi küberjulgeoleku valitsemisele on varasemalt vähe arendatud, pakub see doktoritöö neis valdkondades uusi teoreetilisi panuseid. Samuti pakub doktoritöö praktilisi õppetunde Eesti kriitilisest juhtumist, mida on võimalik üle kanda ja kohaldada teiste riikide kohalike eripäradega, mis tegelevad küberjulgeoleku väljakutsetega digitaliseeritud valitsemise kontekstis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
De facto state normalisation in a time of crisis: an analysis of Transnistria’s management of the COVID-19 pandemic
(Tartu Ülikool, 2021) Trostel, Melissa; Berg, Eiki, juhendaja; Nilsson, Rasmus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The COVID-19 pandemic has thrown the world into a global public health crisis unlike anything experienced this century, throwing people’s lives and the international system into chaos. At this time, we do not have a complete understanding of the influence this pandemic may have had on international relations; nevertheless, it is interesting and important to begin analysing immediate changes. Thus, this thesis aims to take this context of the COVID-19 pandemic and apply it to an underrepresented political entity: the de facto state. The de facto state experience is already unique due to non-recognition and relative segregation from the international community; pairing this with the pandemic provides a compelling research opportunity for analysing the intersection of capacity to act vs. dependence and international engagement vs. isolation. Along these lines, this thesis proposes that the circumstances of crisis allow for altering the level of ‘normalisation’ of the de facto state in the international system. Through demonstrating capacity/incapacity and engagement/isolation de facto state authorities may be able to alter their perception from the international community.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Deconstructing contemporary Russian national Identity: analysing discursive reactions to crisis situations
(Tartu Ülikool, 2016) Kuzmiankova, Aliautsina; Morozov, Viatcheslav, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The following thesis addresses Russian identity in times of crises and the differences between the official pro-government discourse and the discourse in the public sphere. In order to trace contemporary Russian national identity, I use discourse analysis of three cases of crises: the war in Syria, the conflict in Ukraine and the refugee crisis in Europe. As conflict situations, crises and wars involve opposition between two or more sides. Therefore, drawing on Hopf’s idea that identities are relational, identities become more explicit in crises situations as they are shown in relation and opposition to each other. The other aim of this research is to find differences between the official discourse and the discourse in the public sphere. This is done through discourse analysis of the pro-government popular media outlets (for the official discourse) and pro-government bloggers (for the discourse in the public sphere). I argue that discourse differs in those too. Drawing on Foucauldian ‘truth regime’ and concepts of body and power, I contribute another topic for the analysis - body control through homophobic sentiments. Based on the notion that the state needs to take control over the human body, fertility and demography (which is particularly important during the time of crisis), I argue that biopolitics is a leitmotif for the other aforementioned topics and has to be taken into account. I also argue that strong support for the promotion of traditional values is used as a tool to strengthen identity building.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dünaamilised juhtimisvõimekused COVID-19 kriisis
(Tartu Ülikool, 2023) Lee, Greetel; Vahtramäe, Peeter; Vadi, Maaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ajakirjanike kogemused Ukraina sõja kajastamisel: mida ja kuidas nendest õppida?
(Tartu Ülikool, 2024) Lon, Angelina; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö eesmärk oli analüüsida, mida saab õppida Ukraina sõda kajastanud Eesti ajakirjanike kogemustest ning kuidas neid õppetunde saaks rakendada ajakirjandusõppes. Uurimistöö andis vastuse järgmistele küsimustele: kuidas valmistuvad Eesti ajakirjanikud sõjatsooni minekuks; kuidas lahendavad ajakirjanikud sõja kajastamisel ette tulnud tavatuid olukordi ning millisena tunnetavad ajakirjanikud enda ja kaasmaalastest sõjareporterite ettevalmistust ja toimetuse tuge ning millest tunnevad puudust? Eesmärgi saavutamiseks tegin üheksa poolstruktureeritud intervjuud Ukraina sõda kajastanud Eesti ajakirjanikega. Analüüsisin intervjuudest saadud materjali kvalitatiivse sisuanalüüsi abil. Leidsin, et Eesti ajakirjanikud on paindlikud ning oskavad teha oma tööd väga erinevates tingimustes. Toimetuste tugimehhanismid, kuigi Ukraina sõja algusest tugevalt arenenud, jäävad kõvasti alla lääne kolleegide omadele. Puuduvad juhised eetiliselt keeruliste olukordade lahendamiseks. Suur osa tööks vajalikke oskusi on omandatud Bandura (1977) sotsiaalse õppimise teooria järgi ning ajakirjanikud õpivad kogukonnana. Diskussioonis pakkusin konkreetseid soovitusi Signe Ivaski arendatavale Ajakirjanikud ja vastupidavus kursusele ning ka toimetustele, kes saavad nende soovituste ning tervikuna minu järelduste põhjal muuta oma tugistrateegiaid paremaks, kuna läbi investeeringute inimkapitalisse saavutavad nad teiste üle konkurentsieelise. Minu magistritöö tulemused on olulised, sest enne pole keegi Eesti sõjareporterite kogemusi uurinud. Geopoliitiline olukord Euroopas annab nendele kogemustele kriitilise tähtsuse: ka Eesti kaitseministeeriumi (2023) avalik ohuhinnang rõhutab Venemaa sõjalist ohtu. Kui Venemaa ründab Eestit, siis töös kirjeldatud oskusi ja teadmisi läheb vaja mitte ainult Ukrainas käivatele reporteritele, vaid ka kõikidele Eesti ajakirjanikele. Osofsky jt (2015) kirjeldavad, kuidas ajakirjanikud tegutsevad tihti nagu kiirreageerijad: politseinikud, päästjad ja kiirabi. Ometigi on ajakirjandusõppes märkimisväärselt vähem käsitletud kriisi ja sõjaga seotud teemasid ning puuduvad sellega seotud õpiväljundid. Usun, et minu magistritöö tulemused annavad esimest teaduspõhist sisendit, miks seda on vaja muuta ja kuidas seda teha. Kriisis ja sõjas kasvab vajadus kvaliteetse info järele ning selleks on vaja elusaid, terveid ja kompetentseid ajakirjanikke.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti erakondade raamistamine rändepoliitika küsimuses Euroopa rändekriisi taustal
(Tartu Ülikool, 2021) Pantšenko, Pietro-Aleksandr; Uba, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Töö eesmärgiks on uurida, kuidas Riigikogu erakonnad raamistasid Eesti ja/või Euroopa rändepoliitikat seoses 2015-16. aastatel Euroopas puhkenud rändekriisiga. Selle väljaselgitamiseks viidi läbi riigikoguliikmete kõnedes sisuanalüüs. Lisaks sellele töö keskendus rändepolitika raamistamise võrdlemisega erakondade ideoloogiate ja valimiseelsete lubadustega. Töö esimeses peatükis kirjeldab autor lühidald rändepoliitika mõistet ja relevantsust. Lisaks sellele toimub Eesti kehtiva rändepoliitika iseloomustamine ja tehakse väike ülevaade varasematest uuringutest teema kohta. Töö teises peatükis autor teeb selgeks miks rändepoliitika on globaalse poliitika oluline osa, kuidas erakonnad mõjutvad rändepoliitikat, millist rolli mängib ideoloogia rändepoliitika raamistamisel, miks Riigikogu stenogramm on hea poliitilise teabe allikas ning kuidas saab kasutada stenogrammi rändepoliitika uurimise osas. Kolmas peatük on pühendatud hüpoteeside esitamisele ja uurimisdisaini põhjendamisele. Neljandas peatükkis autor viib läbi analüüsitud teabe analüüsi ja teeb järeldusi. Töö uuringu käigus selgus, et Eesti rändepoliitikal on kujunenud konservatiiv-selektiivne iseloom. Vaatamata sellele, et Eesti erakonnad asuvad poliitilise spektril erinevates positsioonides, erakondade rändepoliitika arenemise visioonid on suuremal määral sarnased. Rändekriisi juhtumi uuring kinnitas seda väidet. Samuti autor leidis, et Eesti erakondade käitumine ei klapi alati erakondade ideoloogiliste suundumustega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti gümnaasiumite saksa keele õpetajate õpetamiskogemus 2020.-2024. aasta kriiside taustal
(Tartu Ülikool, 2024) Raud, Joel Roomet; Miliste, Merje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Germanistika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti majutus- ja toitlustussektori pereettevõtete tulemuslikkus aastatel 2020-2021
(Tartu Ülikool, 2024) Kivimäe, Kristina; Jaakson, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ööklubid COVID-19 pandeemias: toimetulek olukorraga
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2021) Must, Anton; Kandelin, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti teatrite ja DRAAMA festivali tegevust iseloomustavate näitajate ülevaade kahe suure kriisi taustal aastatel 2004–2020
(Tartu Ülikool, 2021) Braun, Tiina; Opermann, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti vaated arengutele Vene Föderatsioonis aastatel 1991-1994 ja nende mõjud Eesti julgeoleku ohuhinnangutele
(Tartu Ülikool, 2022) Saks, Petrik; Piirimäe, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestisisene e-kaubanduse areng kriisidest tulenevate muutuste tõttu
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2021) Luik, Merili; Õun, Kandela, juhendaja; Ausmees, Ester, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond