Sirvi Märksõna "kutse-eetika" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 23

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Advokaadi kutse-eetika õigusteoreetilised alused
(2010-06-18T07:20:14Z) Alvin, Ain; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse instituut; Merusk, Kalle, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Advokaatide kutse-eetika probleeme ja nende regulatsioon seadustes ning teistes aktides
(Tartu Ülikool, 1996) Uibokand, Anneli; Lõhmus, Uno, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduseetika koodeksi tõlgendamine vähese töökogemusega ajakirjanike poolt
(Tartu Ülikool, 2013) Karu, Lenel; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva töö eesmärk oli selgitada välja, kui oluliseks peavad vähese töökogemusega ajakirjanikud eetikakoodeksit ja eetilist mõtlemist. Oma töös uurisin, millised on ajakirjanike väärtused ja kui palju kasutatakse eetikakoodeksit oma igapäevatöös. Lisaks küsimustele vastamisele tuli intervjueeritavatel lugeda eetikakoodeksit. Ma palusin neil tõlgendada konkereetseid punkte ja tuua välja eetilisi dilemmasid. Minu valimiks olid üheksa ajakirjanikku, kelle töökogemus oli maksimaalselt 6 aastat. Kaks minu valimist olid praktiseerivad tudengid, neli töötasid kohalikus ajalehes ja kolm üleriiklikus väljaandes. Valimi hulgas leidus kolm meest ja kuus naist, neist viis olid õppinud ajakirjandust ja neli mitte. Minu valitud teemat ja valdkonda on uuritud ka varem, kuid peamiselt on keskendutud professionaalsetele väärtustele ja suurema töökogemusega ajakirjanikele. Minu töö aga keskendus rohkem eetikakoodeksile ja vähese töökogemusega ajakirjanikele. Minu bakalaureusetöö tulemusel selgus, et eetikakoodeks ei ole vähese töökogemusega ajakirjanike jaoks igapäevatöös oluline ja selle roll on hääbumas. Ajakirjanikud olid eetikakoodeksit lugenud üllatavalt vähe ja pärat tööle asumist veelgi vähem. Eetikakoodeksit ei võeta kui abivahendit, küsimuste korral pöödutakse teiste ajakirjanike poole toimetuses. Ajakirjanikud leidsid, et eetikakoodeksi põhimõtted on loogilised ja pähe kulunud, mistõttu seda ka ei kasutata. Ajakirjanikud leidsid veel, et eetikakoodeks on vananenud ja seda tuleks kohandada ka näiteks sotsiaalmeediale. Töö tulemusel võib öelda, et vähese töökogemusega ajakirjanikud peavad eetikat oluliseks, kuid lähtuvad suurel määral oma „kõhutundest”. Lisaks kasutatakse sageli kolleegide head nõu ja nende kogemusi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et vähese töökogemusega ajakirjanike hulgas on eetiline mõtlemine olulisel kohal, kuid eetikakoodeksi roll väike. Ajakirjanduseetikakoodeks ei ole praegu ajakirjanikele oluline juhend ning selle muutmiseks tuleb koodeksit täiendada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjaniku eetiliste dilemmade määratlemine kultuuritööstuse kontekstis
(Tartu Ülikool, 2012) Paloveer, Marko; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Ethical Dilemmas of a Journalist in the Cultural Industry. This master's thesis is examining ethical dilemmas in communication of a media-educated journalist producing a reality-show. This paper raises questions whose duty is to care about universal values in communication ethics like human dignity and to what extent one holds the responsibility for creating the public image of the participants of reality-show. The method of this thesis is autoetnography which is the best way to reach author's personal dilemmas. Autoetnography allows researchers to collect the data in ways that may not be possible with other research methods. Editor in journalism has chance to use collective memory and long-lasting experience in addition of code of ethics for solving moral dilemmas. The analysis reveals that reality producer is often left without any external advice and frequently has to solve dilemmas by himself, depending on his personal moral values and experience. At the same time producer possesses a substantial degree of moral responsibility for creating public image and preserving human dignity for the reality-show participants. Thus it is important to guide producer through the maze of values. It is also important for producer to own ability to recognize and solve ethical dilemmas. To resolve the dilemmas, reality producer has to choose loyalties every day. One of the most important factors in producer's everyday job is the loyalty – or absence of loyalty – to employer. Consequently, it is necessary to cultivate the virtue of analyzing and resolving ethical dilemmas among leaders of production companies. It will create the knowing about professional skills for coaching future reality producers. In conclusion, it's important to collect personal empirical experience when developing towards being a professional reality producer. Just as important is the contribution of organisation clarifying the necessity of knowing about moral values and principles.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alustavate õpetajate arvamused Eesti õpetajaeetika koodeksist ja kogemused eetiliste konfliktidega
(Tartu Ülikool, 2021) Aarna, Kätlin; Hunt, Pihel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ametniku eetika reaalne tundmine ja rakendamine igapäevatöös
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2018) Forstiman, Julia; Kiisla, Aet, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arstivanne ja selle ajalooline kujunemine Tartu Ülikoolis
(1940) Normann, Herbert
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Codex Deontologicus Medicorum : antud Arstide Koja Nõukogult 9. veebruaril 1936
(1936) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ajakirjanike hoiakud eetiliste konfliktide puhul
(Tartu Ülikool, 2009) Kangur, Maili; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ajakirjanike töö iseloomu muutumine (1988 - 2009)
(Tartu Ülikool, 2010) Tali, Piret; Lauk, Epp, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eetilised konfliktid sotsiaaltöös lastega tegelevate sotsiaaltöö spetsialistide kirjelduste alusel
(Tartu Ülikool, 2013) Markus, Maia; Selg, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ethical issues in nursing before and during the COVID-19 pandemic: a multi-method study
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-30) Mõts, Gerli; Kangasniemi, Mari, juhendaja; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Õed kogevad kutsetöös sageli eetilisi probleeme, mis koormavad neid emotsionaalselt ja vaimselt ning ohustavad ka tervishoiuteenuste kvaliteeti ja ohutust. Patsientidel on õigus ohutule, kvaliteetsele ja eetilisele abile ning õendus kui autonoomne väärtuspõhine praktika lähtub põhiväärtusena eelkõige patsientide individuaalsetest vajadustest ja eelistustest. Töötades lähedases ja pikaajalises kontaktis patsientidega, aga tehes ka koostööd erinevate osapooltega kiiresti arenevas ja tõhususele orienteeritud keskkonnas, ei saa õed alati järgida õenduse põhiväärtuseid ja kogevad seetõttu eetilisi probleeme. Nende põhjused, aga ka neile omistatud tähendus ning käsitlemine on mõjutatud erinevatest kontekstuaalsetest, demograafilistest ja sotsiaalkultuurilistest aspektidest. Viimase osas erineb Eesti oma okupatsiooniajaloo tõttu mitmeti paljudest Euroopa riikidest, kelle hulka praegu kuulume. Tervishoiu konteksti mõjutab oluliselt ka hiljutine COVID-19 pandeemia, mis tõi kaasa uusi eetilisi küsimusi ning võimendas varasemaid. Doktoritöö kirjeldab eetilisi probleeme õenduses enne COVID-19 pandeemiat ja selle ajal erinevas kontekstis töötanud õdede vaatenurgast. Doktoritöö tulemused näitavad, et Eestis on õdede eetilised probleemid tingitud patsiendi õiguste ohustamisest, õdede professionaalse rolli ja autonoomia ebamäärasusest, aga ka mittetoetavatest töösuhetest ja -keskkonnast. Soodustavateks teguriteks on reguleerimata ja ülemäärane töökoormus, sotsiaalkultuurilised, sh ajaloolised mõjud ning õdede ebapiisav valmisolek kriisideks. Eetilisi probleeme tuleks käsitleda tervishoiuteenuste kvaliteeti ja turvalisust ning õdede töökeskkonda ohustava tegurina. Nende analüüsimine võimaldab märgata ja mõjutada kitsaskohti kliinilises praktikas, meeskonnatöös ja juhtimises. Selleks on vaja poliitikakujundajate, tervishoiuorganisatsioonide, õdede kutseorganisatsioonide ning õdede ühiseid jõupingutusi, et kindlamini määratleda õdede professionaalne roll ja autonoomia, reguleerida töökoormus ning luua koostööl põhinev organisatsioonikultuur. Tähelepanu vajab ka kriisideks valmistumine, eriti eetilises plaanis. Haridusasutuste panus on oluline, et õdedel oleks tööturule sisedes kindel väärtuspõhine vundament ja eetiline kompetentsus, millele toetuda ning mida erinevates olukordades paindlikult rakendada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
IKT-vahendite kasutamine töös klientidega eriolukorras sotsiaalala töötajate kogemuste alusel
(Tartu Ülikool, 2020) Enumäe, Maarja; Linno, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kingituse piiritlemine altkäemaksust
(Tartu Ülikool, 2017) Sommer, Eliisa; Ginter, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kriminaalpolitseiniku eetika
(Sisekaitseakadeemia, 2006) Krüger, Urmas
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meisterkokkade arusaamad koka kutseala väärtustest, eetilistest põhimõtetest ja eetikakoodeksi vajalikkusest kutsealal
(Tartu Ülikool, 2023) Halapuu, Kaili; Nummert, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Metoodiline vahend väärtusselituse arendamiseks
(Tartu Ülikool, 2012) Juurik, Marten; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The title of this bachelor’s thesis is „A method for developing value clarification“. The aim is, as the title says, to create a method that is suitable for developing value clarification. Value clarification consists of considering different values and reflecting personal preferences. The result of value clarification should be a better understanding of one’s own personal values. The method is based on a similar method developed by Henry Abramovitch (2007). Abramovitch’s method was used to prepare psychologists for possible ethical conflicts and to simulate their ethical awareness. The same principles are carried over to this method. At the core of the current method are cases of ethical dilemmas. Secondly the method takes after Sandra Borden’s research (2007) on ethical arguments in journalism. She used groups of journalists to study their ethical arguments. The groups were meant to encourage lively discussions on ethical topics. Similarly the current method in this thesis has been developed for small groups with the aim of encouraging discussions. A bachelor’s thesis by Kaidi Kasenõmm (2011) lined out that value preferences of experienced journalists were mainly individual and subjective. An earlier study, Maili Kangur’s master’s thesis (2009) proposed that editorials should discuss ethical topics and values more often with the aim of developing common understandings in ethical questions. Thus, thirdly, the aim of the current method has been to improve the common ground of ethical knowledge and preferences in journalistic editorials. For these reasons the method is meant to be dynamic and easily useable by anyone who is interested in it. By following these aims a method was developed. It consists of cases of ethical dilemmas that are meant to be discussed and solved in journalistic groups, preferably by smaller editorials. To encourage discussion, each case has a set of given solutions among which the group has to choose one that suits them all. An alternative is to solve the cases using open questions. One way or the other, the aim is a lively discussion and thinking about one’s own values. Two sample sessions were carried out to test the cases and the method. One test was with students and the other in a journalistic editorial. Both tests showed good signs. The participants from editorial also gave positive feedback. Discussions were lively, few of the participants defined some of their personal values and they valued the new things they learned about their co-workers. Although one test is surely not enough to make any definite conclusions it would be still safe to presume that the method developed is likely to work. It easily fulfilled its main aim of being interactive and useful. More over it seemed to be enjoyable. From these test sessions I conclude that the developed method fulfills its aims in most parts and that it could be a valuable tool of value clarification. It could be used as an alternative activity during brakes or as an independent part of a training program.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Professional ethics: philosophy and practice
(2011-07-05) Pevkur, Aive
Doktoritöö on pühendatud eetiliste otsuste tegemise vabadusele professionalses ehk kutsealases tegevuses. Klassikaliselt on kutsealadena käsitletud meditsiini, õiguse ja teoloogia (laiemalt pedagoogika) valdkondi. Kaasajal on nende ametite ring, mida defineeritakse professionidena, jõudsalt laienenud ning muutnud on ootused professionaalsetele tegutsejatele. Enam ei piisa õppides ja praktiseerides omandatud erialastest teadmistest ja oskustest. Ühiskonnas on tekkinud ootus, et professionaali tegevus peaks lisaks vastama selgetele, arusaadavatele ja kutsealale sobivatele käitumisstandarditele. Meedia vahendab pea igapäevaselt juhtumeid, kus kutseala esindaja X on oma tööalases tegevuses väga vilunud, kuid on tekkinud konflikt kodaniku, kliendi, patsiendi või tööandjaga. Tavapäraselt on need konfliktid eetilist laadi. Teisalt iseloomustab kutsealast tegevust sellise käitumise lubamine, mis tavaolukorras on taunitud. Advokaat võib tõde varjata, kui see on kasulik tema kaitsealusele, sõdur võib tappa, kui selleks on riigi volitus. Seesugused olukorrad on praktikas tavapärased, kuid filosoofilisest seisukohast põhjendamine või õigustamine on sageli ebapiisavad. Doktoritöö on katse heita valgust professioonieetika üldisele filosoofilisele raamistikule. Töö vaatleb küsimusi, kuidas interpreteerida professiooni või kutse mõistet, kes peaks kutse-eetilised normid kehtestama, milline on eetika- ja käitumiskoodeksite funktsioon ning mida teha juhtudel, kui elukutse eetilised nõudmised ei vasta ühiskonna ootustele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Raamatupidaja kutse-eetika reeglite järgimisega seotud probleemid Eestis
(Tartu Ülikool, 2015) Kurvits, Liis; Lääts, Kertu, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Terviseandmete kommunikatsioon meedias erinevate juhtumite näitel
(Tartu Ülikool, 2007) Eilsen, Stina; Harro-Loit, Halliki, juhendaja