Sirvi Märksõna "mälu" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 9 9
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Digital Memories: Exploring Critical Issues(2009) Maj, Anna; Riha, Daniellistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Effects of LSD, DMT and psilocybin on cognitive and psychological functions: a systematic review of the literature(Tartu Ülikool, 2025) Kase, Marten; Aru, Jaan, juhendaja; Kaup, Karl Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutObjective: To carry out a systematic review of modern-era (1990-2025) placebo-controlled studies assessing the acute and post-acute effects of LSD, DMT and psilocybin on cognitive and psychological functions. Method: From February 28 to March 19, 2025, PubMed and APA PsychINFO were systematically searched for placebo-controlled studies examining how psychedelics influence empathy, reaction time, emotional processing, memory, cognitive flexibility and related cognitive functions. Additional searches were done in Google Scholar. Results: The systematic review included 30 studies. Psychedelics tended to enhance emotional empathy, but had no effect on cognitive empathy. Psychedelics impaired, enhanced or had no effect on memory depending on the task and timing of the assessment. Dose-dependent impairments were seen in many of the reaction time tasks, although some studies found no effects. Some studies found impaired recognition of negative stimuli under the acute effects of psychedelics. The findings regarding cognitive flexibility were mixed. Limitations: Many studies had small samples and it is hard to find a reliable placebo due to psychedelics’ unique subjective effects. Future studies should use bigger samples and also study more longitudinal effects of psychedelics on cognitive and psychological functions.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Endel Tulvingu autonoeetilise teadvuse kontseptsiooni fenomenoloogiline käsitlus(Tartu Ülikool, 2016) Mäemets, Inga; Möder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondAntud töö võtab vaatluse alla psühholoog Endel Tulvingu teadvusekäsitluse, kõrvutades seda vaimufilosoofilise lähenemisega teadvusele. Kitsamaks fookuseks on Tulvingu autonoeetilise teadvuse käsitluse võrdlus varaste fenomenoloogide teadvusekäsitlustega, eelkõige Husserli lähenemisega eneseteadvusele ja ajateadvusele. Sellise võrdluse ajendiks on Tulvingu autonoeetilise teadvuse fenomeniline käsitlus, milles on erilisel kohal enese teadvustamine ajas ning sellega kaasnev fenomeniline minevikulisuse tunne.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Kahtlusaluste tuvastamise järjekorra valiku mõju äratundmise täpsusele(Tartu Ülikool, 2019) Jürioja, Liis; Kask, Kristjan, juhendaja; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKuriteo pealtnägijate tunnistused on kriminaalmenetluses oluliseks tõendusmaterjaliks, kuid siiski võivad need olla eksitavad. Magistritöö eesmärgiks oli uurida mitme kahtlusalusega kuriteo puhul tunnistaja valiku mõju kahtlusaluste tuvastamise täpsusele. Uurimuses osales 120 katseisikut, kellele esmalt näidati katsevideot lavastatud kuriteost. Peale katseosade täitmist pidid katseisikud samaaegse äratundmiseks esitamise ridade abil tuvastama varasemalt nähtud kahtlusalused. Tuvastamisel sai kas katseisik ise valida ridade esitamise järjekorra või mitte või näidati ridasid vastupidises järjekorras katseisiku valikule. Magisitröö käigus uuriti nii tuvastamise täpsust kui kindlushinnangut. Kui tunnistajal on võimalus ise otsustada, millise kahtlusaluse kohta käivat rida ta soovib esmalt tuvastama hakata, siis on äratundmise täpsus kõrgem võrreldes sellega, kui ta ise otsustada ei saa. Kõrgem kindlushinnang ei omanud seost täpsema tuvastamise ja tuvastamise järjekorra vahel. Tulemustest võib järeldada, et tunnistaja valik tuvastamise järjekorrale võib olla abiks tõhusama kurjategijate tuvastamise protsessi toetamisel ning vajaks edasist uurimist.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Töömälu fonoloogilise silmuse ja visuaal-ruumilise hoidla funktsioneerimine 3. klassi tähelepanuprobleemidega lastel(Tartu Ülikool, 2012) Ilves, Kätlin; Palts, Kaili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut. Eripedagoogika osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Towards a political theory of semiocide(Tartu Ülikool, 2022) Fatehi, Erfan; Salupere, Silvi, supervisor; Puumeister, Ott, supervisor; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Tunnuste nimetamise mõju kindlushinnangule ja selle seosele äratundmistäpsusega(Tartu Ülikool, 2025) Annus, Liis; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutEestis on kohustuslik kriminaalmenetluse protsessi osana küsida tunnistajalt pärast äratundmisotsuse tegemist neid tunnuseid, mille põhjal ta otsuse tegi. Teaduskirjanduses soovitatakse tunnistaja otsuse usaldusväärsuse hindamiseks ka kindlushinnangu küsimist. Käesoleva töö eesmärk oli selgitada välja, kas ja kuidas tunnuste nimetamine pärast otsuse tegemist mõjutab kindlushinnangut ning kas nende küsimise järjekord muudab kindlushinnangu ja otsuse täpsuse seost. Uurimistöö valim koosnes 110 katseisikust, kelle keskmine vanus oli 29,51 aastat. Tehti veebikatse, kus osalejad vaatasid videot vargusest ning hiljem tuvastasid äratundmisreast kurjategija või otsustasid, et teda pole reas. Seejärel küsiti kindlushinnangut ja tunnuseid. Küsimise järjekorda varieeriti olenevalt katsetingimusest. Tulemustest selgus, et tunnuste nimetamise ja kindlushinnangu andmise järjekord ei omanud olulist mõju kindlushinnangule ega selle suhtele äratundmistäpsusega. Seega, kui Eestis muudetaks kindlushinnangu küsimine äratundmisotsuse kohta kohustuslikuks, siis ei oma tähtsust, millises järjekorras küsitakse tunnistajalt kindlushinnangut ja tunnuseid, mille alusel ta otsuse tegi.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Жанр сказки в творчестве В. Д. Берестова(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2019) Савосто, Светлана; Дерябина, Елена, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond