Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi märksõna järgi

Sirvi Märksõna "meediapoliitika" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 10 10
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Ajakirjandusliku sisu müük internetis: maailma teooria ja Eesti praktika
    (Tartu Ülikool, 2014) Ruuda, Lennart; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Avalik-õigusliku ringhäälingu eesmärgid ja tulevik Eestis: ERRi töötajate, ajakirjanike ja ajakirjanduspoliitika kujundajate arvamused
    (Tartu Ülikool, 2016) Põld, Anna; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Avalik-õigusliku ringhäälingu legitimatsioon: Eesti kogemus rahvusvahelises kontekstis
    (Tartu Ülikool, 2005) Jõesaar, Andres; Lauristin, Marju, juhendaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Avalik-õigusliku ringhäälingu legitimatsioon: Eesti kogemus rahvusvahelises kontekstis
    (2005) Jõesaar, Andres; Lauristin, Marju, juhendaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Baltic media in transition
    (Tartu Ülikool, 2002) Vihalemm, Peeter, toimetaja
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    EU media policy and survival of public service broadcasting in Estonia 1994–2010
    (2011-07-04) Jõesaar, Andres
    Käesolev doktoritöö käsitleb Euroopa Liidu (EL) meediapoliitikat ning Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu (AÕR) arengut ja toimetulekut aastatel 1994–2010. Euroopa Liidu tasandil on vaatluse all meediapoliitiline regulatsioon, riikide majanduslik olukord ning avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine ja vaadatavus. Rahvuslikul tasandil analüüsib töö põgusalt Baltimaade avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamist ning vaadatavust. Detailsem analüüs on pühendatud Eesti meediapoliitika arengule. Vaatluse all on Eesti erakanalite ja avalik-õigusliku ringhäälingu toimetuleku majanduslikud aspektid, erakanalite majandushuvide mõju seadusandluse kujunemisele ning rakendatud Ringhäälinguseaduse muudatuste mõju telekanalite kasumlikkuse muutusele. Euroopa tasandi uurimisküsimused on: Kas eksisteerib suhe riikide SKT elaniku kohta ja AÕR vaadatavuse vahel? Kas AÕR rahastamise tasemete alusel kujunevad välja kindlad maade grupid? Kas erineva poliitilise kultuuri ja AÕR ajaloolise traditsiooni taustast sõltumata omavad AÕRid Ida- ja Lääne-Euroopas sarnast vaadatavust? Kas EL ühisturu poliitika mõjul loodetavalt saavutatav riikide elatus-tasemete võrdsustumine toob kaasa ka AÕR positsioonide võrdsustumise? Töös tõstatatud Eesti tasandi uurimusküsimused on: Millist mõju omab EL meediapoliitka Eesti ringhäälingut puudutavate seaduste kujunemisele? Kuidas Ringhäälinguseaduse muudatused on mõjutanud üleriiklike era¬telekanalite majandustulemusi? Hinnates AÕR tänast finantseerimise taset ning vaadatavuse trende, siis milliseks kujuneb AÕR tulevik digitaalajastul?
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Internetikasutajate valmisolek digitaalse sisu eest tasumiseks
    (Tartu Ülikool, 2014) Sarapuu, Merilin; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Viimaste aastate jooksul on meediapakkujad jõudnud arusaamani, et kaua kestnud ärimudel, mille järgi tulu teeniti reklaamiandjatelt, on kaotamas oma kasumlikkust. See on viinud vajaduseni võtta kasutusele uued ärimudelid, millel oleks ka alternatiivsed tuluallikad. Praegune ärimudel, mille poole meediatööstus liigub, on see, kus tarbijad maksaksid digitaalse sisu eest. Oluline probleem seisneb selles, et lugejad pole valmis tasuma millegi eest, mida nad on aastaid saanud tasuta tarbida. Käesolev bakalaureusetöö teemal “Internetikasutajate valmisolek digitaalse sisu eest tasumiseks” hõlmab endas probleemikäsitlust, mida on tasuta digitaalse sisu pakkumine kaasa toonud ja otsib lugejaid mõjutavaid tegureid digitaalse sisu eest tasumisel, mis võiks kokkuvõttes aidata sisu eest tasustamisele. Mõjutavate teguritena on uuritud ka digitaalsete platvormide kasutamist ja lugejate rahulolu neile võimaldatavate makseviise osas. Bakalaureusetöö käigus uuris autor internetikasutajaid vanuses 26–56. Uurimus sisaldas kvantitatiivsete andmete kogumist ankeetküsitlusega, mille tulemusi kombineeriti intervjuude kvalitatiivse materjaliga. Tulemustest selgus, et põhiline takistus maksmise ees on võimalus leida soovitud informatsioon tasuta allikatest ning sellega seonduvalt hinnatakse just eksklusiivset sisu, mis peaks eristama tasulise digitaalse sisu tasuta omast. See on märge, et nüüd rohkem kui kunagi varem peavad uudistepakkujad keskenduma originaalse sisu loomisele, kuna igapäevased uudised pole enam need, mille eest lugejad tasumise vajadust näevad. Digitaalse sisu tarbimisel eelistavad lugejad kasutada süle- või lauaarvutit, kuid märkimisväärselt palju kasutatakse selleks ka nutitelefoni, mille eeliseks on sarnaselt tahvelarvutile selle mobiilsus. Lugeja hindab oluliseks võimalust olla uudistega kursis, kus iganes ta viibib. Samas ei näi olevat just nutitelefoni kasutajate puhul alati tegemist infomatsiooni saamise vajadusega, vaid pigem vajadusega veeta aega, näiteks kedagi või midagi oodates. Kuna tasumise oluliseks teguriks on ka makseviis, uuris autor käesolevas töös lugejate tasumisviisi eelistusi. Uurimusest järeldus, et see peab võtma nii vähe pingutust kui võimalik. Sellest lähtuvalt eelistab suurem osa maksta digitaalse sisu eest pikemaajalise tellimusena, kuid nagu ka selgus, on lugejate jaoks suur osa uudiseid sellised, mille eest nad ei tasuks alternatiivsete valikute olemasolu tõttu. Niisiis ei hinda lugejad niivõrd uudiste rohkust, vaid pigem pakutava sisu kvaliteeti ja originaalsust.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuring
    (Tartu Ülikool, 2019) Kõuts-Klemm, Ragne; Harro-Loit, Halliki; Ibrus, Indrek; Ivask, Signe; Juurik, Marten; Jõesaar, Andres; Järvekülg, Madis; Kauber, Sten; Koorberg, Väino; Lassur, Silja; Loit, Urmas; Tafel-Viia, Külliki
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Normative media indicators: content analysis of media sustainability Index reports on Russia from 2001 until 2012
    (Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013-06-27) Arst, Ingvar; Pääbo, Heiko, juhendaja; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
    There are lots of methods and tools worldwide that are measuring and evaluating variety of fields and standings. The most prominent tool is an index that indicates or measures certain values, producing a discourse in a given field. This is a normative approach, establishing a standard by stating relating or deriving norm. The current thesis sets its focus on Media Sustainability Index (MSI) reports on Russia from 2001 until 2012. The aim of the thesis was to investigate how this particular index influences and controls the production of discourse in 21st century global world with specific focus on how human factor, panelists and moderators have an influence on the final outcomes. The research assumes that an index is a utility tool that enables to promote Western values and stabilize hegemony struggles. The research is following Post-Structuralism paradigm, therefore at first it is important to examine the object itself and then the systems of knowledge that produced the specific object. In order to examine the object and the knowledge of MSI reports on Russia, the research conducted content analysis with 215 markers that registered actors, actions, panelists, citations, highlights, contexts, tonality, and temporal spatial division. Findings from content analysis were divided among three modules that distinguish structural and contextual characteristics, which describe and interpret production and dynamics of MSI reports on Russia from 2001 until 2012. The third module focuses on the citations and highlights that are textual tools, which most clearly depict panelists and moderators input for the final outcome. The research is concluding that content and context of MSI reports promote Western values like rule of law and freedom of speech by the norm how it is perceived in the US.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Piiriülese audiovisuaalmeedia taasedastamise piiramise õiguspärased võimalused
    (Tartu Ülikool, 2017) Vakrõõm, Tais; Ernnits, Madis, juhendaja; Vooglaid, Varro, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool.

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2026 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet