Sirvi Märksõna "pärimusmuusika" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 81

listelement.badge.access-status Embargo ,
Artikulatsioonitüüpidest eesti rahvapärases viiulimängus 1912. - 1938. aastal helisalvestatud polkade alusel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Talsi, Eeva; Pärtlas, Žanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Loomingulise magistritöö kirjaliku osa eesmärk on uurida artikulatsiooni eesti rahvapärases viiulimängus polkade ajalooliste helisalvestiste näitel. Diplomitöö põhilisteks uurimismeetoditeks on arhiivisalvestiste ja noodistuste analüüs, kirjeldamine ja omavaheline võrdlus. Peamine uurimismaterjal on ERA fonoteegis säilitatud 1912.– 1938. a helisalvestatud eesti viiuldajate polkad. Selles töös on käsitletud rahvapärase mängimismaneeri selliseid omadusi nagu groove, artikulatsioon ja agoogika. Traditsiooniliste viiuldajate mängus eristatakse ja kirjeldatakse erinevaid artikulatsioonitüüpe. Artikulatsiooni detailne uurimine ajalooliste salvestiste põhjal annab tänapäeva pärimusmuusikutele hinnalist informatsiooni, mida nad võiksid kasutada oma praktikas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avoid Dave "Etnotroonika LP"
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Paomets, Taavi; Lõhmus, Johannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusika õppekava; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Helitehnoloogia
Loov-praktilise lõputöö eesmärk oli originaalloomingulise albumi produtseerimine. Produktsioon hõlmas endas tekstide kirjutamist, muusika kirjutamist, salvestamist, produtseerimist ja miksimist. Ajendiks oli võtta kokku TÜVKA heliproduktsiooni õppe raames saadud teadmised ning need siduda teostega, mis mind kõnetavad. Suur osa lõputööst oli kummardus traditsioonidele integreerides rahvapille modernsete produktsiooni võtetega. Läbivateks rahvapillideks olid suur kannel, lõõts ja pikkvile.Teisteks kasutatavateks naturaalseteks pillideks olid akustilised trummid, basskitarr, elektrikitarr, western akustiline kitarr, klassikaline kitarr, kellamäng, džembe, sahistid ja inimhääled. Lisaks kasutasin erinevaid tarkvaralisi pille (VST), millega täitsin rolle, mida päris pillidega ei olnud võimalik või sobilik täita. Lõpptulemusena valmis üheksa looga eestikeelne album, mis seob traditsioone ja rahvakultuuri pop- ning elektroonilise muusikaga.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Bernhard Pettai laulurepertuaar
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 1997) Põldsepp, Margus; Männiste, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusika õppekava; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Diplomikontsert "Villa pulm"
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Hinrikus, Henrik; Uppin, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusika õppekava; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Diplomikontsert : loov-praktilise lõputöö kirjalik osa
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Vabarna, Jalmar; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Diplomikontsert : loov-praktilise lõputöö kirjalik osa
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Kreintaal, Karoliina; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Diplomikontsert : loov-praktilise lõputöö teoreetiline osa
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Sillamaa, Sandra; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti pärimusmuusika osa üldhariduskooli gümnaasiumi astmes Pärnu linna gümnaasiumite põhjal
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Vill, Aet; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
Käesoleva bakalaureusetöö aineks on eesti pärimusmuusika osa üldhariduskooli gümnaasiumiastme muusikaõpetuse tundides. Nimetatud teemal ajendasid mind kirjutama mitmed olulised põhjused: minu tulevane töö õpilastega, uus riiklik muusikaõpetuse õppekava, mitmed artiklid ning arutelud seoses faktipõhiste ja teoreetiliste muusikatundidega. Eesti pärimusmuusika osa sisseviimine õppekavasse on alles algusjärgus, seega pidasin vajalikuks uurida õpetajate nägemust selle rakendamisest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti rahva etnilisest ajaloost : artiklite kogumik
(1956) Moora, Harri, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti rahvalaule ja pillilugusid : teaduslik antoloogia
(1970) Tampere, Herbert; Tampere, Erna; Kõiva, Ottilie
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti rahvalaule viisidega. 1, [Töölaulud]
(1956) Tampere, Herbert, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti rahvalaule viisidega. 2.
(1960) Tampere, Herbert, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti rahvalaule viisidega. 3
(1958) Tampere, Herbert, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti torupilli õpetamisel kasutatavad metoodikad algajatele
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Kutser, Kristel; Suits, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Koolimuusika instituut
Eesti puudub torupilli õppematerjal, mistõttu on käesolev uurimistöö aluseks antud õppematerjali loomisele. Uurimistöö eesmärgiks on eesti torupilli õpetajate ja nende õpetamismetoodikate kaardistamine. Milliseid õpetamismetoodikaid kasutavad eesti torupilli õpetajad? Kas eesti torupilli õpetamismetoodikaid on mitmeid ning kas nendel on sarnasusi ja erinevusi? Milliseid sarnasusi ja erinevusi leidub teiste riikide torupilli õpetamismetoodikates võrreldes eesti torupilli õpetamismetoodikatega? Töö koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis kirjutan metoodika ja meetodi mõistetest, pärimusmuusikast, pärimuslikust pillimängust, torupilli ajaloolisest sünnist ja torupilli ajaloost Eestis. Toon välja andmed torupilli õppimisvõimalustest Eestis ja osades Euroopa riikides. Analüüsin võõrkeelsete torupilliõpikute õppepeatükke. Teises peatükis kirjeldatakse uurimistöö metoodikat ja käiku. Sihtrühmaks kujunes seitse Eesti haridusasutustes töötavat või töötanud eesti torupilli õpetajat, kellega viidi läbi intervjuud. Kolmandas peatükis toon välja intervjuude tulemused ning võrdleva analüüsi eesti torupilli õpetamismetoodikatest. Õpetajad on väga loomingulised ning mõtlevad harjutusi ise välja. Nende õpetamismetoodikad kanduvad edasi mittekirjalikul teel. Seetõttu on näha põlvkonniti sarnaseid ja erinevaid õpetamismetoodikaid. Sarnased on surve ja tooni hoiu ning sõrmetehnika harjutused. Erinevus tuleb välja tooni hoidmise põhimõttes, kus vanem põlvkond õpetab tooni hoidma burdooniga ja noorem põlvkond ilma. Neljandas peatükis võrdlen eesti torupilli õpetamismetoodikaid Iiri ja Šoti torupilliõpikute metoodiliste peatükkidega. Sarnasused on rohkem kehahoiu kasutamises, burdoonide häälestamises, harjutamise põhimõtetes ning lihtsamate lugudega alustamise eelistes. Erinevused on sõrmede asetuses sõrmilisele, sõrmilise skaalas ja noodieraldamise harjutustes. Torupilli õpetamismetoodikaid tuleks põhjalikumalt edasi uurida algharjutuste kohapealt ning sellest koostada eesti torupilli õppematerjal, mida saaksid kasutada nii õpetajad, õpilased kui ka huvilised torupillimängijad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti torupilli tutvustava videoblogi "100 torupilli" pedagoogilised aspektid
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Sillamaa, Sandra; Roose, Celia, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Loomingulise magistrieksami kirjalik osa keskendub eesti torupilli tutvustava videoblogi “100 Torupilli” pedagoogilistele küsimustele, mis kaasnevad täiskasvanute pilliõppega harrastusõppes. Kasutusel on kolm pilliõppe meetodit: individuaalne lähenemine, kuulmise järgi õppimine ja kiirõppe meetod. Uurimistöö eesmärgiks on tuua esile projekti käigus kasutatava kiirõppe meetodi lihtsad ja keerulised etapid ning leida efektiivsed meetodid kiires õpetusprotsessis, mida saab rakendada nii eesti torupilli mängutehniliste võtete kui ka lugude õpetamisel. Projekti pedagoogiline eesmärk on õpetada osalejatele selgeks eesti torupillimängu esmased mänguvõtted ja lihtne lugu. Uurimistöös kasutatakse tegevusuuringut, mis kuulub kvalitatiivsetete uuringutüüpide alla. Analüüsi aluseks on küsimustik, video salvestised ja päevik.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erilised esimesed
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Vares, Hans Mihkel; Talsi, Villu, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika
Loov-praktilise lõputöö kirjaliku osa eesmärk on anda ülevaade autori õpikogemustest ning diplomikontserdi „Erilised esimesed“ kontseptsioonist ja ülesehitusest. Lõputöö esimeses osas kirjeldatakse ja analüüsitakse õpikogemusi, teises osas tutvustatakse kontserdi kontseptsiooni ja repertuaari ning kolmandas osas antakse ülevaate ettevalmistusprotsessist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Esimene raamat muusikast
(1955) Vassina-Grossman, Vera
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hiina budistlik muusika
(Tartu Ülikool, 2020-03-10) Volkonski, Peeter
listelement.badge.access-status Embargo ,
Hiiu kandle arhiivimaterjalide kogumine ja süstematiseerimine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2003) Tamm, Janne; Kont-Rahtola, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusika õppekava; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Iraani klassikaline muusika
(Tartu Ülikool, 2020-02-11) Volkonski, Peeter