Sirvi Märksõna "peresuhted" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 45

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
12-13-aastaste arvamused oma vanemate sotsiaalmeedia kasutuse kohta
(Tartu Ülikool, 2014) Suumann, Gerda; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Abielusuhe pärast esimese lapse sündi
(Tartu Ülikool, 2005) Luts, Kristi; Must, Olev, juhendaja; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adrenergilise ?-2A retseptori geeni promootorpiirkonna C-1291G polümorfismi, peresuhete ja koolisuhete seos noorukite aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega
(Tartu Ülikool, 2022) Hunt, Janne; Kurrikoff, Triin; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite esinemine lastel, nende vanematel ja nende omavahelised peresuhted ning laste edasine elukäik longituudse eliktu valimi põhjal
(Tartu Ülikool, 2015) Kaarna, Kristin; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antecedents and consequences of divorce in Estonia from longitudinal and multigenerational perspectives
(2017-12-04) Rootalu, Kadri; Tooding, Liina-Mai, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Abielude sõlmimise ja lagunemise trendid on pidevalt nii teaduslike kui maailmavaateliste väitluste tulipunktis. Käesolevas töös vaadatakse abielulahutuste põhjuseid ja tagajärgi lastele inimese elutee perspektiivist. Selleks kasutatakse kahe sotsioloogilise uuringu andmeid: „Ühe põlvkonna elutee“, milles jälgitakse 1983. aasta keskkoolilõpetajate edasist eluteed kuni aastani 2005 ning uuring „Laste väärtus ja põlvkondadevahelised suhted“, mille Eesti andmed koguti aastal 2009. Uuringute käigus selgus, et suurt rolli lahutuse riski puhul mängib abiellumisvanus. Suurema tõenäosusega lahutatakse nooremas vanuses sõlmitud kooselud, registreeritud abielud on stabiilsemad kui vabaabielud. Samuti on väiksem lahutuse risk sellistes peredes, kus kasvavad ka lapsed. Abikaasade hariduse mõju lahutuse riskile on tunduvalt väiksem. Uuringust selgus, et naiste puhul haridustase lahutuse riski ei mõjuta. Meeste puhul oli kõrgharidusega vastajatel veidi väiksem lahutuse risk. Töös otsiti ka vastust küsimusele, kas ja kuidas vanemate lahutus mõjutab noore inimese eluplaane ja tegelikku eluteed. Selgus, et vanemate lahutuse mõju on nähtav eriti tüdrukute puhul. Lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud plaanivad varem kodust välja kolida kui kahe koos elava vanemaga kasvanud tüdrukud. Tegelikult kodust väljakolimise vanustes siiski erinevusi ei leidunud. Küll aga oli näha, et lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud hakkavad oma peret looma nooremas vanuses. Seega, tehtud plaanid ja tegelikud elusündmused olid vanemate lahutusest mõjutatud eri viisil. Samuti vaadati töös, kuidas mõjutab päritolupere noorte inimeste hoiakuid abielulahutuste suhtes. Uuringust selgus, et 15-aastaste laste hoiakud abielulahutuste suhtes ei sõltunud suurel määral nende emade hoiakutest lahutuste suhtes ega ka kasvupere tüübist. Tundub, et tegemist on noorte jaoks piisavalt isikliku teemaga, kus otsused langetatakse peamiselt ise.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti laste ärevuse sümptomite seosed sotsiaalsete suhetega Eesti laste vaimse tervise uuringu andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2025) Philips, Annabel; Konstabel, Kenn, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli uurida seoseid Eesti laste ärevuse näitajate ning nende sotsiaalsete suhete vahel. Sotsiaalsete suhete all mõeldakse antud töös noorte pere- ja sõprussuhteid. Uurimistöö toetub andmete osas Tervise Arengu Instituudi, Tartu ülikooli ja Turu-uuringute AS poolt läbiviidavale Laste vaimse tervise uuringule (LVTU). Uuringus osales 471 kooliõpilast vanuses 11 - 17 eluaastat. Noorema grupi moodustasid 11 - 14-aastased õpilased ning vanema grupi õpilased vanusega 15 ja sellest vanemad. Uurimustöö tulemused näitasid, et tüdrukutel esines ärevuse ilminguid rohkem kui poistel. Lisaks leiti, et kvaliteetsed sõprussuhted on negatiivses seoses noorte ärevuse näitajatega ning vägivaldsed peresuhted on ärevuse skooriga positiivses seoses. Samuti selgus, et kvaliteetsetel sõprussuhetel oli antud uurimuses suurim ennustamisvõime ärevuse üldskoorile. Tulemustest järeldub, et noorte ärevuse ja sotsiaalsete suhete vahel on seos ning noorte heaolu toetamiseks tuleb valida vastavad toetus- ning sekkumismeetodid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti lasteaiaõpetajate arvamused 5-7aastaste laste minapildi, inimeste, peresuhete ja keskkonna kujutamisest joonistustes
(Tartu Ülikool, 2023) Kinsigo, Raina; Avalo, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome
(Tartu, 2015) Themas, Aivi; Ainsaar, Mare; Soo, Kadri; Sammul, Marek; Uusküla, Anneli; Tarum, Häli; Hendrikson, Reigo; Arak, Triinu; Espenberg, Kerly; Varblane, Uku; Tartu Ülikool; Tartu Ülikool. RAKE, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ema ja laps
(1908) Key, Ellen
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Exploring ancestral trauma and healing: laying the groundwork for a documentary film : master's project
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Kuutan, Aili; Urb, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Loovprojektide juhtimine
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Family life across the gulf: cross-border commuters’ transnational families between Estonia and Finland
(2019-07-09) Telve, Keiu; Ventsel, Aimar, juhendaja; Tammaru, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev doktoritöö uurib Eesti-Soome vahelise pendeltöö mõju peresuhetele. Töö koondab viite iseseisvat teadusartiklit, mis avavad oskus- ja lihtööd tegevate Eesti meeste ja nende perekondade nägemust sellest, kuidas Soomes töötamine on mõjutanud pereelu ja suhteid lähedastega. Töörände põhjused on tihedalt seotud soorollide, perekonna ootuste ja tänapäevaste mobiilsusvõimalustega ning paljudel juhtudel valitakse Soomes töötamine eesmärgiga parandada lähedaste majanduslikku elujärge. Kuue aasta pikkune etnograafiline välitöö näitab, et hargmaised peremustrid on mõjutatud Soome kultuurist ja ühiskonnast, vaba ja tööaja muutunud vahekorrast ning lahusolekuga kaasnevast suuremast lähedusvajadusest. Pendeltöötajate elu ei ole kerge – pendeldamist on emotsionaalselt raske taluda, see on väsitav, võtab palju aega ning vajab väga suurt paindlikkust ja valmisolekut pidevalt kohaneda. Hargmaiste perekondade elurütm ja hakkamasaamine on väga individuaalne – osale perekondadest piiriülene suhtlemine ei sobi, teised aga oskavad selle enda jaoks sobilikuks muuta. Sealjuures teevad pereelu veelgi raskemaks ühiskonnas levivad stereotüübid ning üldine negatiivne kuvand pendeltöötajatest. Doktoritöö esitab tasakaalukama vaate kahes riigis elamisele ning toob esile argipraktikaid, mis aitavad peresuhteid üleval hoida. Pendeltöö on enamjaolt kaalutletud valik ja mõtestatud karjääristrateegia, millega kaasnevad nii majanduslikud kui sotsiaalsed muutused, mis hakkavad mõjutama ka teisi elu aspekte, sealjuures pereelu. Doktoritöö näitab, kuidas hargmaise eluviisiga kanduvad väärtusmudelid ühest riigist teise. Soomes töötamine mõjutab seda, kuidas mehed pereelust räägivad ja selles osalevad, kuivõrd nad kasutavad peredele mõeldud sotsiaaltoetusi ning kuidas nad laiemalt näevad oma isarolli. Hargmaiste meeste jaoks ei ole oluline vaid raha teenimine, samavõrra tähtis on olla perekonnaga nii sotsiaalmeedia kui külaskäikude kaudu kontaktis – heade suhete hoidmine on nende jaoks väga oluline. Vaatamata sellele, et üldjuhul pendeldab perekonnas vaid mees, saab pendeltöötajate perekonda ning kõiki pereliikmeid pidada hargmaisteks. Piiriülene elamine on kogu perekonna igapäevaseks reaalsuseks ning pereliikmed mobiilsusprotsessidesse distantsilt kaasatud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gümnaasiumi- ja kutseõppeõpilaste ootused paari- ja peresuhete käsitlemisele õppekavas
(Tartu Ülikool, 2023) Rebane, Enno; Einpaul, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Inimsuhetest tulenev kaitsetus ja selle seos toimetuleku strateegiate kujunemisega taasiseseisvunud Eestis
(Tartu Ülikool, 2002) Riis, Marje; Kraav, Inger, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isaga ja isata kasvanud noormeeste arusaam perekonnast kui lähisuhtest Viljandimaa gümnaasiumite 11. klassis õppivate meessoost õpilaste näitel : lõputöö
(TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, 2015) Griffel, Aleksandra; Pedastsaar, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Huvijuht-loovtegevuse õpetaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Koduarvuti võimalused ja ohud. I-II köide
(Tartu Ülikool, 1999) Luik, Piret; Mikk, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koolinoorte riskikäitumine Tartu 2014/15 noorsoouuringu andmetel
(Tartu Ülikool, 2015) Siimann, Sigrid; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Noorte riskikäitumist käsitledes on tegemist laiahaardelise valdkonnaga, mis hõlmab erinevaid seadusandlikke struktuure, ühiskondlikke lähenemisi ning probleemide põhiseid lahendusi. Käesoleva töö eesmärgiks oli teada saad milline on noorte riskikäitumise tase Tartu linnas 15-16-aastaste noorte hulgas. Uurimistöö empiirilise analüüsi aluseks on kasutatud esmaseid andmeid, mis on kogutud Tartu üldhariduskoolides rahvusvahelise uuringu "Youth in Europe" raames ankeetküsimustike abil 15-16 -aastaste kooliõpilaste käest, ajavahemikul oktoober – detsember 2014. Noorte eluolu, hoiakuid ja riskikäitumist käsitleva uuringu korraldasid Sotsiaalministeerium, Tartu linn ning Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut. Riskikäitumise tunnustena on töös kasutatud noorte vastuseid tubakatoodete tarvitamise, alkoholi tarvitamise, narkootikumide tarvitamise ning muu ennast ja teisi ohustava tegevuse osas. Kokkuvõtvalt saab antud uuringu põhjal välja tuua, et anketeeritud 1344 noorukist, kellest 45,5% olid poisid ja 54,5% tüdrukud on alkoholi tarbimise osas olenemata joogi kangusest 1-5 korda tütarlapsed just gümnaasiumi klassides (53%) tarvitanud joovastavaid jooke rohkem, kui noormehed (44%), siin on statistiliselt oluline seos tütarlaste alkoholi tarbimise osas. Need 43%, kes tunnevad ennast vahel koolis halvasti on viimase 30 päeva jooksul suitsetanud rohkem, kui 20 sigaretti päevas. Noored kellel on sõprade hulgas suitsetajaid rohkem, tarvitavad ka ise rohkem tubakatooteid, sama kehtib ka alkoholi tarvitajate kohta. Välja võib tuua, et noored hindavad oma sõprades head õppeedukust, spordiga tegelemist ning muusika kuulamist. Käesolev töö toob välja valimis olnud noorte riskikäitumise esinemise taseme Tartu linnas erinevate riskikäitumise tunnuste lõikes. Ühtlasi saab erinevate käsitletud tunnuste lõikes välja tuua noorte riskikäitumist mõjutavaid statistiliselt olulisi seoseid koolikeskkonnaga, perekonnaga ning noort ümbritsevate sõpradega seoses. Saadud andmete alusel on võimalik ning soovituslik välja töötada ennetustegevusi noorte riskikäitumise vähendamiseks, juurutades erinevaid meetmeid kohaliku omavalitsuse tasemel noorte heaolu ja turvalise elukeskkonna tagamiseks. Ühiskonna kohus on väärtustada ning toetada noort, teismelisest täiskasvanuks arenemise teel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lähisuhte mõiste sisustamine KarS § 121 lg 2 p 2 tähenduses
(Tartu Ülikool, 2023) Einola, Annabel; Ginter, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lapsevanemate hinnang lähisuhte olemuse kohta
(Tartu Ülikool, 2025) Soieva, Elina; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Laste interneti liigkasutus ja selle seosed vanemliku vahendamisega
(Tartu Ülikool, 2013) Võime, Marianne; Kalmus, Veronika, juhendaja; Blinka, Lukaš, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Tänapäevases IKT-keskses ühiskonnas, kus interneti ning arvutite, erinevate tehnoloogiliste vahendite kasutamine on saanud igapäevaelu osaks, on ka oluline jälgida, mida ning kuidas need tegevused mõjutavad meie elusid, milliseid riske ning probleeme need kaasa toovad. Kuna noored ja lapsed on kõige altimad kasutamaks uusi IKT lahendusi ning just nemad on kõige aktiivsem sihtgrupp, on lastevanematel oluline roll ka laste internetikasvatusel. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada ühe veel Eestis vähe uuritud internetiriski – interneti liigkasutamise – olemus Eesti laste seas, lisaks leida selle seosed erinevate internetikasutuse praktikatega ning vanemliku vahendamise viisidega. Kvantitatiivse uuringu aluseks oli EU Kids Online II andmestik ning valimi suuruseks oli 780 Eesti 11-16-aastast last. Tegemist on Eestis esimese seda teemat käsitleva uuringuga ning esimese EU Kids Online II Eesti andmestikku kasutava üliõpilastööga. Uuringutulemused tõid välja, et Eesti laste seas ei esinenud ühtegi, kes oleks kõikide interneti liigkasutamist uuriva viie väitega täielikult nõus olnud, kuid pea pooled olid täielikult või peeaegu nõus ühe või enama väitega, olles Euroopas selle tulemuse poolest esirinnas. Kolmandik Eesti lastest olid täielikult või peaaegu nõus, et neil on esinenud olukorda, kus nad on viibinud internetis ka siis, kui see neile tegelikult huvi ei paku. Viiendik lastest on väga või üsna sageli proovinud tulutult vähendada internetis veetmise aega. Soolisi erinevusi interneti liigkasutamise väidetele vastamisel Eesti laste seas ei leidunud. Samas selgus, et lapsed, kes veedavad internetis ajaliselt kauem aega, on enam tõenäosed ka kogema interneti liigkasutamise nähte. See sobitub ka teiste uuringute tulemustega (Park et al 2008, Raudsepp 2012, Uri 2007). Leung ja Lee (2011) on leidnud, et mitmetel eesmärkidel internetikasutamine soodustab interneti liigkasutamise esinemise riski ning ka käesolevast tööst lähtus, et lastel, kes tegelesid internetis enamate tegevustega, esines ka interneti liigkasutamise märke enam. Lisaks lähtus tulemustest, et lapsed, kes on kokku puutunud teiste riskidega (nii päriseluliste kui virtuaalsetega), on enam nõustunud interneti liigkasutuse väidetega. Vanemliku vahendamise viisidest ennetab interneti liigkasutamist enim piirav vanemliku vahendamise viis, mis sarnaneb EU Kids Online II üle- Euroopaliste tulemustega (Smahel et al 2012). Regressioonmudel näitas olulist seost Eesti laste interneti liigkasutamisel emotsionaalsete teguritega ning teiste riskide kogemisega. Töö diskussiooni osa arutles interneti liigkasutamise olemuse ning lastevanemate rolli üle. Kui lapsel võib täheldada ilminguid problemaatilisest internetikasutusest (näiteks ei suuda suuda ta interneti kasutamisest loobuda, jätab seetõttu unarusse oma muud tegemised, tunneb pidevat ärevust, häiritust, kui ta internetti ei saa, ning püüded teda internetist eemale tuua on lõppenud tulutult), tuleks internetikasutuse piiramise kõrval jälgida ka lapse psüühikat, emotsioone, sotsiaalset hakkamasaamist ja teiste võimalike riskide kogemist. Muidugi on oluline osa ka lastevanemate teavitamisel erinevatest riskidest, et nende teadlikkus tõuseks ning oskus õigel ajal reageerida, suureneks. Kuna teema on tundlik ning interneti liigkasutamine on keerukas nähtus, on tulevastes uuringutes oluline vaadelda sügavamalt (ja ka kvalitatiivselt) teiste tegurite mõju, nt eakaaslaste, õpetajate mõju, aga ka psüühilisi ja emotsionaalseid aspekte. Kuna praeguste ja tulevaste põlvkondade internetikasutus üha intensiivistub ja muutub üha igapäevasemaks erinevate IKT-vahendite suurema ning laialdasema leviku tõttu, on ning jääb töö teema aktuaalseks. Kuigi digitaalne põlvkond, kes 21. sajandi alguses tehnoloogiliste uuendustega üles kasvas, on juba jõudnud või kohe jõudmas aega, kui ka nemad saavad lastevanemateks, ei vähenda see nende rolli oma laste teadlikul internetikasvatamisel ning internetikasutamise juhendamisel. Internetikasvatus on laste kasvatuse üheks osaks. Nii praegused kui ka tulevased lapsevanemad peaksid teadvustama interneti liigkasutamise riski ja selle tagajärgi. Juba riski teadvustamine ning selle märkide äratundmine annab võimaluse probleemi ennetamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Minu hea tulevane perekond
(Tartu Ülikool, 2019) Rannaveer, Maris; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade noorte täiskasvanute tagasivaatelistest käsitustest oma lapsepõlvekodu kui mudeli kohta oma perekonnaloome mõjutamisel. Oma töös keskendusin peamiselt lapsepõlve perekonna suhete ja päritolu perestruktuuri seotusele noorte enda peremudeli kujundamisel. Intervjuude põhjal soovisin teada, missugust kodumudelit sooviksid noored oma loodavas perekonnas eeskujuks võtta ja millised olid suhted päritolu perekonnas. Sellest lähtuvalt on püstitasin allolevad uurimisküsimused: A. Kuidas kirjeldavad noored täiskasvanud oma lapsepõlvekodu? B. Mida lapsepõlvekodust soovitakse oma pereloomes eeskujuks võtta või vältida? C. Millist perekonda soovitakse endale luua? Uurimusest tuli välja, et noored väärtustavad enda lapsepõlvekodu. Ehkki on esinenud konflikte ja tülisid vanema või vanematega, hindavad nad siiski nende panust kõrgelt. Eriti rõhutasid seda ühe bioloogilise vanemaga kasvanud intervjueeritavad, kelle vanemad on lahutatud. Mõlema bioloogilise vanemaga perest pärit noored kirjeldasid oma lapsepõlvekodu kui harmoonilist ning turvalist keskkonda, kus olid soojad suhted. Uurimusest tuli välja, et ühiselt väärtustavad kõik intervjueeritavad mõlema bioloogilise vanemaga perestruktuure, kus last kasvatatakse ühiselt ning kus valitsevad usalduslikud ning turvalised suhted. Mõlema bioloogilise vanemaga perestruktuur oli vastajate seas ideaal, mida samast perestruktuurist noored soovisid järgida ning ühe bioloogilise vanemaga või üksikvanemaga perest pärit noored soovisid enda pere loomisel eeskujuks võtta. Uurimusest tuli välja, et lisaks perestruktuurile väärtustavad noored ka peres olnud suhteid. Noored soovisid oma pereloomes luua usalduslikke ja soojasid suhteid. Kokkuvõtvalt võib saadud tulemuste põhjal öelda, et nii elu- kui kasvatusviisid omavad seost lapse kodu- ja peremudeli kujunemisele, kuid lisaks mõjutavad noore täiskasvanu enda peremudeli kujunemist ka lapsepõlves valitsenud peresisesed suhted. Vanemate eeskuju soovitakse järgida rohkem nende noorte seas, kelle vanemate vahel on olnud harmooniline ja üksmeelne suhe, ning vältida nende seas, kes on pärit vaenulikust keskkonnast.